http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=BallastvesiBallastvesi - Redigeerimiste ajalugu2026-05-05T04:49:31ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.31.1http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Ballastvesi&diff=10739&oldid=prevMadli – 24. juuni 2015, kell 21:492015-06-24T21:49:11Z<p></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 24. juuni 2015, kell 21:49</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">[[</del>Ballastvesi<del class="diffchange diffchange-inline">]] – </del>hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt <del class="diffchange diffchange-inline">laeva ballastitankidesse</del>, <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>et kontrollida laeva <del class="diffchange diffchange-inline">trimmi</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">kreeni</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">süvist </del>ja <del class="diffchange diffchange-inline">püstuvust. Ballastvee ballastitankidesse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad, muudetakse ujuvdokkide ja süvistatavate puurimisseadmete  süvist.                                                                    </del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>Ballastvesi<ins class="diffchange diffchange-inline">''' on </ins>hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt <ins class="diffchange diffchange-inline">[[laev]]a [[ballast]]i[[tank]]idesse</ins>, et kontrollida laeva <ins class="diffchange diffchange-inline">[[trimm]]i</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[kreen]]i</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[süvis]]t </ins>ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[püstuvus]]t</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Erinevate maailmamere piirkondade vahel merereise sooritavate laevade ballastitankidesse võetud vees ja põhjasetetes võivad „reisida“ erinevad organismid– mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud ja isegi kalad (nn.võõrliigid ehk tulnukliigid). Võõrliigid kujutavad endast ohtu merekeskkonnale, kus ballastvesi laevast välja pumbatakse. Halvimal juhul võivad võõrliigid hävitada mereökosüsteemi tasakaalu, mille taastamiseks võib kuluda aastakümneid. Laevade ballastvee ja -setete kaudu võõrliikide leviku ja võõrliikide kujutatavate riskide vähendamiseks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2004. aastal vastu laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelise konventsiooni ehk ballastvee käitlemise konventsiooni, mis pole veel jõustunud. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, kui selle on ratifitseerinud 30 riiki, kes esindavad 35% maailma laevastiku kogutonnaažist. Vaatamata sellele, et konventsioon pole veel jõustunud, otsustas Helsingi Komisjon 2007. aasta novembris Läänemere tegevuskava vastuvõtmisega, et ballastvee käitlemise konventsiooni võiks osaliselt hakata kohaldama vabatahtlikkuse korras juba 1. aprillist 2008. Konventsiooni vabatahtlik ennetähtaegne osaline rakendamine tähendab sisuliselt seda, et laev vahetab ballastvee enne laeva sisenemist Kirde-Atlandi ookeani määratud aladele ja Läänemerre, kui laev siseneb nimetatud merealadele kas Lääne-Aafrika rannikult või üle Atlandi ookeani tulles, järgides ballastvee vahetamisel konventsioonis sätestatud nõudeid vee sügavuse ja laeva asukoha kohta lähimast maast</del>.  </div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor:<del class="diffchange diffchange-inline">Jüuri </del>Kask</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Ballastvee ballastitankidesse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad [[allveelaev]]ad, muudetakse [[ujuvdokk]]ide ja süvistatavate puurimisseadmete  süvist.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">                                                                    </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Maailmameri|Maailmamere]] eri piirkondade vahel merereise sooritavate laevade ballastitankidesse võetud vees ja põhjasetetes võivad „reisida“ erinevad organismid – mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud ja isegi kalad (nn. võõrliigid ehk tulnukliigid). Võõrliigid kujutavad endast ohtu merekeskkonnale seal, kus ballastvesi laevast välja pumbatakse. Halvimal juhul võivad võõrliigid hävitada mereökosüsteemi tasakaalu, mille taastamiseks võib kuluda aastakümneid.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Laevade ballastvee ja -setete kaudu võõrliikide leviku ja võõrliikide kujutatavate riskide vähendamiseks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon [[IMO]] 2004. aastal vastu laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelise konventsiooni ehk ballastvee käitlemise konventsiooni, mis pole veel jõustunud. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, kui selle on ratifitseerinud 30 riiki, mis esindavad 35% maailma laevastiku kogutonnaažist.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Vaatamata sellele, et konventsioon pole veel jõustunud, otsustas [[Helsingi Komisjon]] 2007. aasta novembris [[Läänemeri|Läänemere]] tegevuskava vastuvõtmisega, et ballastvee käitlemise konventsiooni võiks osaliselt hakata kohaldama vabatahtlikkuse korras juba 1. aprillist 2008. Konventsiooni vabatahtlik ennetähtaegne osaline rakendamine tähendab sisuliselt seda, et laev vahetab ballastvee enne laeva sisenemist Kirde-Atlandi [[ookean]]i määratud aladele ja Läänemerre, kui laev siseneb nimetatud merealadele kas Lääne-Aafrika rannikult või üle [[Atlandi ookean]]i tulles, järgides ballastvee vahetamisel konventsioonis sätestatud nõudeid vee sügavuse ja laeva asukoha kohta lähimast maast.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor:<ins class="diffchange diffchange-inline">Jüri </ins>Kask</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Kategooria:Laevade ehitus]]</ins></div></td></tr>
</table>Madlihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Ballastvesi&diff=10733&oldid=prevJüri: Uus lehekülg: 'Ballastvesi – hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust. Ballastvee ballasti...'2015-06-24T20:50:05Z<p>Uus lehekülg: '<a href="/mediawiki/index.php/Ballastvesi" title="Ballastvesi">Ballastvesi</a> – hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust. Ballastvee ballasti...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>[[Ballastvesi]] – hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust. Ballastvee ballastitankidesse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad, muudetakse ujuvdokkide ja süvistatavate puurimisseadmete süvist. <br />
Erinevate maailmamere piirkondade vahel merereise sooritavate laevade ballastitankidesse võetud vees ja põhjasetetes võivad „reisida“ erinevad organismid– mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud ja isegi kalad (nn.võõrliigid ehk tulnukliigid). Võõrliigid kujutavad endast ohtu merekeskkonnale, kus ballastvesi laevast välja pumbatakse. Halvimal juhul võivad võõrliigid hävitada mereökosüsteemi tasakaalu, mille taastamiseks võib kuluda aastakümneid. Laevade ballastvee ja -setete kaudu võõrliikide leviku ja võõrliikide kujutatavate riskide vähendamiseks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2004. aastal vastu laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelise konventsiooni ehk ballastvee käitlemise konventsiooni, mis pole veel jõustunud. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, kui selle on ratifitseerinud 30 riiki, kes esindavad 35% maailma laevastiku kogutonnaažist. Vaatamata sellele, et konventsioon pole veel jõustunud, otsustas Helsingi Komisjon 2007. aasta novembris Läänemere tegevuskava vastuvõtmisega, et ballastvee käitlemise konventsiooni võiks osaliselt hakata kohaldama vabatahtlikkuse korras juba 1. aprillist 2008. Konventsiooni vabatahtlik ennetähtaegne osaline rakendamine tähendab sisuliselt seda, et laev vahetab ballastvee enne laeva sisenemist Kirde-Atlandi ookeani määratud aladele ja Läänemerre, kui laev siseneb nimetatud merealadele kas Lääne-Aafrika rannikult või üle Atlandi ookeani tulles, järgides ballastvee vahetamisel konventsioonis sätestatud nõudeid vee sügavuse ja laeva asukoha kohta lähimast maast. <br />
<br />
Autor:Jüuri Kask</div>Jüri