Dedvudseade - Redigeerimiste ajalugu

Madli – 5. mai 2015, kell 21:10

2015-05-05T21:10:12Z

Tauri: 9 redaktsiooni

2015-02-18T13:53:42Z

9 redaktsiooni

TauriR – 10. aprill 2013, kell 18:40

2013-04-10T18:40:14Z

Madli – 17. jaanuar 2011, kell 22:42

2011-01-17T22:42:11Z

Madli – 17. jaanuar 2011, kell 22:35

2011-01-17T22:35:01Z

Mairold2 – 18. märts 2010, kell 21:01

2010-03-18T21:01:52Z

Mairold2 – 18. märts 2010, kell 21:01

2010-03-18T21:01:00Z

Mairold2 – 18. märts 2010, kell 20:55

2010-03-18T20:55:24Z

Mairold2 – 18. märts 2010, kell 20:54

2010-03-18T20:54:47Z

Mairold2 – 18. märts 2010, kell 20:54

2010-03-18T20:54:33Z

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i [[laevakere]]st veetiheda väljaviigu seade. Kui [[laev]]al on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter|ahtris]] kui ka [[vöör]]is.
-Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. [[Pardas|parras]] paikneva dedvudseadme (näiteks kahe sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i.
+Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. [[parras|Pardas]] paikneva dedvudseadme (näiteks kahe sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i.
 Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaagrite) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|right|500px]]
+'''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i [[laevakere]]st veetiheda väljaviigu seade. Kui [[laev]]al on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter|ahtris]] kui ka [[vöör]]is.
-Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. <br>Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaagrite) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakkaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas.<br> Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge.<br> Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
+Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. [[Pardas|parras]] paikneva dedvudseadme (näiteks kahe sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i.
 Autor: Enn Oja
@@ 8. rida: / 13. rida: @@
 {{mereleksikon}}
-[[Kategooria:Laevaehitus]]
+[[Kategooria:Laevade ehitus]]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i [[laevakere]]st veetiheda väljaviigu seade. <br>Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter|ahtris]] kui ka [[vöör]]is.
-Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. <br>Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaagrite) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas.<br> Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge.<br> Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
+Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. <br>Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaagrite) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakkaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas.<br> Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge.<br> Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
 Autor: Enn Oja

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i laevakerest veetiheda väljaviigu seade. <br>Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter|ahtris]] kui ka [[vöör]]is. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. <br>Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas.<br> Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge.<br> Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
+[[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|right|500px]]
 Autor: Enn Oja
-Allikas: Mereleksikon, 1996
+{{mereleksikon}}
-[[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|left|500px]]
+[[Kategooria:Laevaehitus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. märts 2010, kell 21:01
1. rida:		1. rida:
−	'''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i laevakerest veetiheda väljaviigu seade. <br>Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter\|ahtris]] kui ka [vöör]]is. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik\|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. <br>Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas.<br> Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge.<br> Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.	+	'''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i laevakerest veetiheda väljaviigu seade. <br>Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter\|ahtris]] kui ka [[vöör]]is. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik\|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. <br>Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas.<br> Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge.<br> Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.

	Autor: Enn Oja		Autor: Enn Oja

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:53
(Erinevus puudub)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. märts 2010, kell 20:55
1. rida:		1. rida:
−	'''Dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadm (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri. Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend kosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.	+	'''Dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. <br>Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadm (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri. Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend kosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.

	Autor: Enn Oja		Autor: Enn Oja

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. märts 2010, kell 20:54
5. rida:		5. rida:
	Allikas: Mereleksikon, 1996		Allikas: Mereleksikon, 1996

−	[[Pilt:dedvudseade.jpg\|thumb\|left\|~~500PX~~]]	+	[[Pilt:dedvudseade.jpg\|thumb\|left\|500px]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadm (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri. Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend kosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
+'''Dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadm (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri. Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend kosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
 Autor: Enn Oja
@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Allikas: Mereleksikon, 1996
-[[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|left]]
+[[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|left|500PX]]