Eesti Merelaevandus - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Viited */

2022-06-13T21:53:45Z

‎Viited

Madli: /* Erastamine */

2020-09-26T21:46:02Z

‎Erastamine

Madli: /* Iseseisvas Eestis */

2020-09-26T21:44:51Z

‎Iseseisvas Eestis

Madli: /* Uued laevad */

2020-08-15T21:30:25Z

‎Uued laevad

Madli: /* Uued laevad */

2020-08-15T21:29:44Z

‎Uued laevad

Madli: /* Erastamisjärgne hääbumine */ ajakohastatud

2019-12-27T23:32:18Z

‎Erastamisjärgne hääbumine: ajakohastatud

Tauri: toimetatud

2018-10-11T08:41:08Z

toimetatud

Tauri: 12 redaktsiooni

2015-02-18T13:54:15Z

12 redaktsiooni

Madli: /* Erastamine */

2014-08-20T21:52:19Z

‎Erastamine

Madli: /* Uued laevad */

2014-08-20T21:43:37Z

‎Uued laevad

@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 ==Viited==
 {{viited}}
 ==Vaata ka==

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ==Erastamine==
-Eesti Merelaevanduse erastamiskonkursil osales kaks konsortsiumi. 11. juunil 1997 võttis Eesti Erastamisagentuuri nõukogu vastu otsuse sõlmida 10. juulist erastamisleping ASiga ESCO Holding. Miljardikroonisest maksumusest oli 70% vaja tasuda kohe ja 30% aastal 1999. Lisaks kaasnes erastamisega investeerimiskohustus. Kuid AS ESCO Holding ei maksnud täies ulatuses 1999. aastaks määratud summat ning erastamissaaga lõppes 2002. aastal sellega, et ostja jäi Eesti riigile koos intresside ja viivistega võlgu ligi 180 miljonit krooni.
+Eesti Merelaevanduse erastamiskonkursil osales kaks konsortsiumi. 11. juunil 1997 võttis Eesti Erastamisagentuuri nõukogu vastu otsuse sõlmida 10. juulist erastamisleping ASiga ESCO Holding.<ref>[[Madli Vitismann]]. 11. juunil kell 13. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1997, nr 12-13</ref> Miljardikroonisest maksumusest oli 70% vaja tasuda kohe ja 30% aastal 1999. Lisaks kaasnes erastamisega investeerimiskohustus. Kuid AS ESCO Holding ei maksnud täies ulatuses 1999. aastaks määratud summat ning erastamissaaga lõppes 2002. aastal sellega, et ostja jäi Eesti riigile koos intresside ja viivistega võlgu ligi 180 miljonit krooni.
 ==Erastamisjärgne hääbumine==

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 ==Iseseisvas Eestis==
-Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning laevakompaniil õnnestus säilitada kogu laevastik. Detsembris 1991 võeti vastu otsus moodustada märtsis 1992 riiklik aktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus. Laevakompanii vabanes mitteprofiilsetest tegevustest ning eraldi ettevõteteks said [[Tallinna Sadam]] (toona oli see üksnes [[Vanasadam]]), [[Muuga sadam|Muuga Sadam]] ja [[Loksa Laevatehas|Loksa Laevaremonditehas]]. Eesti Merelaevandus loobus ka oma ajalehtedest [[Meremees (ajakiri)|Eesti Meremees]] ja [[Morjak Estonii]], hotellist Neptun, kaardikambrist, agendifirmast [[Transflot]], varustusfirmast [[Torgmortrans]] ja teistest põhitegevusega nõrgalt seotud allüksustest, väikesadamatest ja hiljem ka saarte laevaliinidest.
+Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning laevakompaniil õnnestus säilitada kogu laevastik. Detsembris 1991 võeti vastu otsus moodustada märtsis 1992 riiklik aktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus.<ref>Riikliku aktsiaseltsi "Eesti Merelaevandus" põhikiri. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1992, nr 4</ref> Laevakompanii vabanes mitteprofiilsetest tegevustest ning eraldi ettevõteteks said [[Tallinna Sadam]] (toona oli see üksnes [[Vanasadam]]), [[Muuga sadam|Muuga Sadam]] ja [[Loksa Laevatehas|Loksa Laevaremonditehas]]. Eesti Merelaevandus loobus ka oma ajalehtedest [[Meremees (ajakiri)|Eesti Meremees]] ja [[Morjak Estonii]], hotellist Neptun, kaardikambrist, agendifirmast [[Transflot]], varustusfirmast [[Torgmortrans]] ja teistest põhitegevusega nõrgalt seotud allüksustest, väikesadamatest ja hiljem ka saarte laevaliinidest.
 . juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 tonni. Viimane peadirektor kuni laevakompanii erastamiseni oli aastail 1987-1997 [[Toivo Ninnas]].

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 ==Uued laevad==
-Peagi moodustati RAS Eesti Merelaevandusest aktsiaselts, mille aktsiad kuulusid riigile. Laevakompanii keskendus liiniliiklusele ning tellis viis väiksemat [[konteinerilaev]]a, neli [[ro-ro-laev]]a ja kolm segalastilaeva.
+Peagi moodustati RAS Eesti Merelaevandusest aktsiaselts, mille aktsiad kuulusid riigile. Laevakompanii keskendus liiniliiklusele ning tellis viis väiksemat [[konteinerilaev]]a, neli [[ro-ro-laev]]a ja kolm segalastilaeva, millest kolmanda ehitus jäi pooleli.
 ==Erastamine==

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 ==Uued laevad==
-Peagi moodustati RAS Eesti Merelaevandusest aktsiaselts, mille aktsiad kuulusid riigile. Laevakompanii keskendus liiniliiklusele ning tellis viis väiksemat [[konteinerilaev]]a, kaks [[ro-ro-laev]]a ja kolm segalastilaeva.
+Peagi moodustati RAS Eesti Merelaevandusest aktsiaselts, mille aktsiad kuulusid riigile. Laevakompanii keskendus liiniliiklusele ning tellis viis väiksemat [[konteinerilaev]]a, neli [[ro-ro-laev]]a ja kolm segalastilaeva.
 ==Erastamine==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. detsember 2019, kell 23:32
24. rida:		24. rida:

	==Erastamisjärgne hääbumine==		==Erastamisjärgne hääbumine==
		+	2005. aastal oli Eesti Merelaevandusel järel 11 laeva: 5 [[konteinerilaev\|konteineri-]], 4 [[ro-ro-laev\|ro-ro-]] ja 2 mitmeotstarbelist laeva ning ettevõte teenis kasumit. 2014. aastal lahkusid kaks viimast konteinerilaeva Eesti lipu alt.
		+
		+	Ettevõte kustutati äriregistrist pankrotimenetluse raugemise tõttu 2019. aastal<ref>[[Madli Vitismann]]. Eesti Merelaevanduse nime lõpp. [[Meremees (ajakiri)\|Meremees]] nr 4, 2019</ref>
		+
		+	==Viited==
		+	{{viited}}

	==Vaata ka==		==Vaata ka==

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 ==Eesti Merelaevanduse moodustamine==
-Eesti Merelaevandus moodustati oktoobris 1940 pärast Eesti okupeerimist natsionaliseeritud [[laev]]adest, meretranspordiettevõtetest jm. kui NSVL Mereministeeriumi transpordiettevõte. Ettevõte sai nimeks Eesti Riiklik Merelaevandus ja sellele allutati ka [[sadam]]ad, väikesadamad, remonditöökojad ja muud merendusega seotud allüksused. Algselt kuulus Eesti Merelaevandusele 460 alust, merelaevade [[kogumahutavus]] oli 217 559 brt ([[kandevõime]] 240 000 t). Esimeseks ülemaks määrati töölisliikumise tegelane A. Hansen (1895—1952). 1941. aasta kevadeks oli Eesti Merelaevandusel 257 alust, 4500 [[meremees]]t, 1000 [[doker]]it ja 500 kaldatöötajat.
+Eesti Merelaevandus moodustati oktoobris 1940 pärast Eesti okupeerimist natsionaliseeritud [[laev]]adest, meretranspordiettevõtetest ja muust kui NSVL Mereministeeriumi transpordiettevõte. Ettevõte sai nimeks Eesti Riiklik Merelaevandus ja sellele allutati ka [[sadam]]ad, väikesadamad, remonditöökojad ja muud merendusega seotud allüksused. Algselt kuulus Eesti Merelaevandusele 460 alust, merelaevade [[registertonnaaž|kogutonnaaž]] oli 217 559 brt ([[kandevõime]] 240 000 tonni). Esimeseks ülemaks määrati töölisliikumise tegelane A. Hansen (1895-1952). 1941. aasta kevadeks oli Eesti Merelaevandusel 257 alust, 4500 [[meremees]]t, 1000 [[doker]]it ja 500 kaldatöötajat.
-II maailmasõja jooksul suurem osa Eesti Merelaevanduse laevadest hukkus, eriti [[Balti Laevastik]]u evakueerimisel 1941. aastal ja Leningradi blokaadis. Purustati tugevasti ka Tallinna sadamaehitisi. Saksa okupatsiooni lõppedes sügisel 1944 oli Eesti Merelaevandusel 10 enam-vähem sõidukõlblikku alust. Esimesena alustas septembris 1944 meresõitu aurik MAIA.
+Teise maailmasõja jooksul suurem osa Eesti Merelaevanduse laevadest hukkus, eriti [[Balti Laevastik]]u evakueerimisel 1941. aastal ja Leningradi blokaadis. Purustati tugevasti ka Tallinna sadamaehitisi. Saksa okupatsiooni lõppedes sügisel 1944 oli Eesti Merelaevandusel 10 enam-vähem sõidukõlblikku alust. Esimesena alustas septembris 1944 meresõitu aurik MAIA.
 ==Teise maailmasõja järel==
-Regulaarne meresõit algas auriku EVALD saabumisega Tallinna 30. mail 1945, sõjaeelne laevastiku tase saavutati 1987. aastal. Koos laevastiku taastamisega algas eestlaste kavakindel väljatõrjumine merendusest. Põhiline moodus oli välissõitu mittelubamine, kuna meremehe sugulased elavad välismaal, omaksed olid Saksa sõjaväes või nõukogude võimu poolt represseeritud.
+Regulaarne meresõit algas auriku EVALD saabumisega Tallinna 30. mail 1945, sõjaeelse laevastiku tase saavutati 1987. aastal. Koos laevastiku taastamisega algas eestlaste kavakindel väljatõrjumine merendusest. Põhiline moodus oli välissõitu mittelubamine, kuna meremehe sugulased elasid välismaal, omaksed olid Saksa sõjaväes või nõukogude võimu poolt represseeritud.
 ndail pidasid Eesti Merelaevanduse laevad ühendust põhiliselt Põhja- ja Lääne-Euroopa, Lääne-Aafrika ([[Uniafrica]] liin) ja Lähis-Ida sadamatega, regulaarseks reisijaveoks olid [[Tallinn-Helsingi laevaliin]] ning parvlaevaliinid mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel. Suurimad laevad olid [[ELMAR KIVISTIK]]U tüüpi [[puistlastilaev]]ad, viimase uue laeva [[KRISTJAN PALUSALU]] sai Eesti Merelaevandus Nikolajevi laevatehasest 1989. aastal. Suvel 1989 moodustati ühisettevõte [[Tallink]] koos Palkkiyhtymä Oy-ga.
@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 ==Iseseisvas Eestis==
-Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning laevakompaniil õnnestus säilitada kogu laevastik. Detsembris 1991 võeti vastu otsus moodustada märtsis 1992 riiklik aktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus. Laevakompanii vabanes mitteprofiilsetest tegevustest ning eraldi ettevõteteks said [[Tallinna Sadam]] (toona oli see üksnes [[Vanasadam]]), [[Muuga sadam|Muuga Sadam]] ja [[Loksa Laevatehas|Loksa Laevaremonditehas]]. Eesti Merelaevandus loobus ka oma ajalehtedest [[Meremees (ajakiri)|Eesti Meremees]] ja [[Morjak Estonii]], hotellist Neptun, kaardikambrist, agendifirmast [[Transflot]], varustusfirmast [[Torgmortrans]] jt põhitegevusega nõrgalt seotud allüksustest, väikesadamatest ja hiljem ka saarte laevaliinidest.
+Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning laevakompaniil õnnestus säilitada kogu laevastik. Detsembris 1991 võeti vastu otsus moodustada märtsis 1992 riiklik aktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus. Laevakompanii vabanes mitteprofiilsetest tegevustest ning eraldi ettevõteteks said [[Tallinna Sadam]] (toona oli see üksnes [[Vanasadam]]), [[Muuga sadam|Muuga Sadam]] ja [[Loksa Laevatehas|Loksa Laevaremonditehas]]. Eesti Merelaevandus loobus ka oma ajalehtedest [[Meremees (ajakiri)|Eesti Meremees]] ja [[Morjak Estonii]], hotellist Neptun, kaardikambrist, agendifirmast [[Transflot]], varustusfirmast [[Torgmortrans]] ja teistest põhitegevusega nõrgalt seotud allüksustest, väikesadamatest ja hiljem ka saarte laevaliinidest.
-. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandejõuga 536 741 t. Viimane peadirektor kuni laevakompanii erastamiseni oli aastail 1987-1997 [[Toivo Ninnas]].
+. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 tonni. Viimane peadirektor kuni laevakompanii erastamiseni oli aastail 1987-1997 [[Toivo Ninnas]].
 ==Uued laevad==
@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 ==Vaata ka==
-[[Eesti pagulaslaevandus]] 1940—1977
+*[[Eesti pagulaslaevandus]] 1940-1977
 [[Kategooria:Eesti reederid]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:54
(Erinevus puudub)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. august 2014, kell 21:52
21. rida:		21. rida:

	==Erastamine==		==Erastamine==
		+	Eesti Merelaevanduse erastamiskonkursil osales kaks konsortsiumi. 11. juunil 1997 võttis Eesti Erastamisagentuuri nõukogu vastu otsuse sõlmida 10. juulist erastamisleping ASiga ESCO Holding. Miljardikroonisest maksumusest oli 70% vaja tasuda kohe ja 30% aastal 1999. Lisaks kaasnes erastamisega investeerimiskohustus. Kuid AS ESCO Holding ei maksnud täies ulatuses 1999. aastaks määratud summat ning erastamissaaga lõppes 2002. aastal sellega, et ostja jäi Eesti riigile koos intresside ja viivistega võlgu ligi 180 miljonit krooni.

	==Erastamisjärgne hääbumine==		==Erastamisjärgne hääbumine==