Eesti tuletornid - Redigeerimiste ajalugu

Malle – 5. märts 2019, kell 08:46

2019-03-05T08:46:53Z

Malle – 5. märts 2019, kell 08:30

2019-03-05T08:30:36Z

Tauri: toim

2015-06-07T12:04:38Z

toim

Näita muudatusi

Tauri: lisatud tuletornide kaart

2015-06-07T11:46:29Z

lisatud tuletornide kaart

Mairold: lingi vahetus

2015-03-25T13:49:27Z

lingi vahetus

Tauri – 25. veebruar 2015, kell 13:02

2015-02-25T13:02:33Z

Tauri: 17 redaktsiooni

2015-02-18T13:54:32Z

17 redaktsiooni

Madli: toim

2013-05-26T21:46:39Z

toim

Madli – 26. mai 2013, kell 21:28

2013-05-26T21:28:20Z

Malle – 22. november 2011, kell 11:13

2011-11-22T11:13:54Z

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Eesti_tuletornid.png|thumb|right|300px|Eesti tuletornide kaart (tuletorni nime kõrval toodudaastaarv näitab esmase tuletorni rajamise aastat antud paigas)]]'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad [[navigatsioon]]itähised.
+[[Pilt:Eesti_tuletornid.png|thumb|right|300px|Eesti tuletornide kaart (tuletorni nime kõrval toodud aastaarv näitab esmase tuletorni rajamise aastat selles paigas)]]'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad [[navigatsioon]]itähised.
 Maailmas on ligi 15 000 [[tuletorn]]i, [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 [[tulepaak]]i. Lisaks on ajalooliselt huvitavaid tuletorne/navigatsioonimärke, mis on kasutusest välja jäänud, kuid pakuvad huvi meresõidu ajaloo või arhitektuuriobjektidena ([[Laidunina tuletorn]], [[Kiipsaare tuletorn]], [[Käsmu tuletorn]]).
-Mõõduka tasu eest on võimalik külastada vaid [[Kõpu tuletorn|Kõpu]], [[Ristna tuletorn|Ristna]] ja [[Tahkuna tuletorn]]e Hiiumaal ning [[Kihnu tuletorn]]i. Turismiobjektidena huvipakkuvaid tuletorne on aga oluliselt rohkem. Seega tuleks paljudel omavalitsustel leida võimalus, et oma piirkonna ajaloolised tuletornid turismitooteks arendada. Tuletornide kasutuselevõtmine turismiobjektidena nõuab omavalitsustelt entusiastlikke pingutusi, et koordineerida põhilise tuletornide valdaja [[Veeteede Amet]]i ja kohalike ettevõtjate, muinsus- ja looduskaitsjate huvid ning panna nad ühiselt mõtlema ja tegutsema selleks, et tuletornid jõuaksid meie kõigi kasutusse.
+Külastajatele on 2018. aasta seisuga avatud 10 tuletorni: [[Pakri tuletorn|Pakri]], [[Kõpu tuletorn|Kõpu]], [[Ristna tuletorn|Ristna]], [[Tahkuna tuletorn|Tahkuna]], [[Vormsi tuletorn|Vormsi]], [[Suurupi alumine tuletorn|Suurupi alumine]],  [[Suurupi ülemine tuletorn|Suurupi ülemine]], [[Sõrve tuletorn|Sõrve]], [[Ruhnu tuletorn|Ruhnu]] ja [[Kihnu tuletorn]]. 2019. a on plaanis avada veel [[Osmussaare tuletorn|Osmussaare]] ja [[Naissaare tuletorn|Naissaare]] tuletorn. Turismiobjektidena huvipakkuvaid tuletorne on veelgi. Seega tuleks paljudel omavalitsustel leida võimalus, et oma piirkonna ajaloolised tuletornid turismitooteks arendada. Tuletornide kasutuselevõtmine turismiobjektidena nõuab omavalitsustelt entusiastlikke pingutusi, et koordineerida põhilise tuletornide valdaja [[Veeteede Amet]]i ja kohalike ettevõtjate, muinsus- ja looduskaitsjate huvid ning panna nad ühiselt mõtlema ja tegutsema selleks, et tuletornid jõuaksid meie kõigi kasutusse.
 Detsembris 2007 asutati [[Eesti Tuletorni Selts]], mille ülesandeks on kaasa aidata meie tuletornide uurimisele, populariseerimisele, kaitse tagamisele ja alternatiivse kasutamisega seonduvate probleemide lahendamisele. Veeteede Ameti, [[Eesti Meremuuseum]]i ja Eesti Tuletorni Seltsi koostööna on kavas rajada [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorni]] juurde tuletornimuuseum.

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 Tänapäevaste navigatsioonimärkide, tuletornide ja tulepaakide eelkäijateks olid silmatorkavamad loodusobjektid ja kõrgematel kohtadel süüdatud lõkked, mis pimedal ajal olid [[laevajuht|laevajuhile]] sageli ainukeseks võimaluseks eirata ohte ja leida õige kodutee. Esimeste teadaolevate tuletornide (Rhodose koloss ja Aleksandria tuletorn) rajamine leidis aset juba rohkem kui paar tuhat aastat tagasi (vastavalt 300 ja 270 aastat e.m.a).
-Maailma vanimaks tuletorniks, mis oma esialgsel kujul (väikeste ümberehitustega) on säilinud kaasajani, on Heraklese tuletorn (Torre de Hercules) A Coruna lähistel Hispaania looderannikul. See torn rajati 2. sajandil ja on kuni kaasajani, peaaegu 1900 aasta jooksul, täitnud oma esialgset funktsiooni, s.o abistanud meresõitjaid nii päeval kui ka öösel navigeerimisel selles piirkonnas. Meie andmetel asub auväärsel teisel kohal pidevalt
+Maailma vanimaks tuletorniks, mis oma esialgsel kujul (väikeste ümberehitustega) on säilinud kaasajani, on Heraklese tuletorn (Torre de Hércules) La Coruna linna lähistel Hispaania looderannikul. See torn rajati 2. sajandil ja on kuni kaasajani, peaaegu 1900 aasta jooksul, täitnud oma esialgset funktsiooni, s.o abistanud meresõitjaid nii päeval kui ka öösel navigeerimisel selles piirkonnas. Vanuselt järgmine on Hook’i tuletorn (Hook lighthouse). See 13. sajandist (esmamainimine 1247) pärit Iirimaal Hook’i neeme tipus paiknev tuletorn on ehitatud William Marshalli eestvedamisel. Meie Kõpu tuletorni võib pidada vanuselt kolmandaks siiani töötavaks tuletorniks. Selle ehituslugu algab 1499. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Johannes III Orgas andis loa Tallinna raele ehitada  Hiiumaale  tugipiilaritega massiivse akendeta kiviehitise. Sama aasta hansapäev nägi ette püstitada Kõpu poolsaarele tuletorn. Ehitamisega tehti algust  1505. aastal, kuid katkupuhangu tõttu pidi vahepeal tööd katkestama. Kõpu tuletorni valmimisajaks loetakse 1531. aastat ning torni esialgne põhikuju (tuletorni alumine pool koos piilaritega) on säilinud tänapäevani.
 Tuletornide süstemaatiline rajamine meie merealadele algas 17. sajandil (Sõrve, Ruhnu jt) ja jätkus Peeter I initsiatiivil 18. sajandil (Keri, Vaindloo, Pakri, Narva, Suurupi, Naissaare jt). 19. sajandil renoveeriti olemasolevaid ja rajati rida uusi tuletorne nii Põhja-Eesti rannikule

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. juuni 2015, kell 11:46
1. rida:		1. rida:
−	'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad navigatsioonitähised.	+	[[Pilt:Eesti_tuletornid.png\|thumb\|right\|300px\|Eesti tuletornide kaart]]'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad navigatsioonitähised.

	Maailmas on ligi 15 000 [[tuletorn]]i, [[Läänemeri\|Läänemere]] ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 [[tulepaak]]i. Lisaks on ajalooliselt huvitavaid tuletorne/navigatsioonimärke, mis on kasutusest välja jäänud, kuid pakuvad huvi meresõidu ajaloo või arhitektuuriobjektidena ([[Laidunina tuletorn]], [[Kiipsaare tuletorn]], [[Käsmu tuletorn]]).		Maailmas on ligi 15 000 [[tuletorn]]i, [[Läänemeri\|Läänemere]] ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 [[tulepaak]]i. Lisaks on ajalooliselt huvitavaid tuletorne/navigatsioonimärke, mis on kasutusest välja jäänud, kuid pakuvad huvi meresõidu ajaloo või arhitektuuriobjektidena ([[Laidunina tuletorn]], [[Kiipsaare tuletorn]], [[Käsmu tuletorn]]).

@@ 152. rida: / 152. rida: @@
 ==Välislingid==
-[http://195.50.203.61/SLAID1.HTM Veeteede Ameti Navigatsioonimärkide andmekogu]
+[http://nma.vta.ee/ Veeteede Ameti Navigatsioonimärkide andmekogu]
 [http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-ajalugu Eesti Tuletorni Selts]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 13:02
1. rida:		1. rida:
−	~~[[Pilt:Eesti tuletornid.jpg\|right\|600px]]~~
	'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad navigatsioonitähised.		'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad navigatsioonitähised.

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:54
(Erinevus puudub)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Eesti tuletornid.jpg|right|600px]]
-'''Tuletorn''' ehk majakas on  laevasõidu ohutust tagav ja
+'''Eesti tuletornid''' on niihästi kasutuses olevad kui ka ajaloomälestistena alles olevad navigatsioonitähised.
-Huvi tuletornide kui merekultuuri objektide vastu on kasvamas ning huvilised erinevates riikides on loonud ajalooliste tuletornide säilimisele kaasaaitamiseks ning alternatiivkasutuse arendamiseks terve rea organisatsioone, põhiliselt seltse. 2007. a detsembris asutati Eesti Tuletorni Selts (www.etts.ee), kelle ülesandeks on kaasa aidata meie tuletornide uurimisele, populariseerimisele, kaitse tagamisele ja alternatiivse kasutamisega seonduvate probleemide lahendamisele. Veeteede Ameti, Eesti Meremuuseumi ja Eesti Tuletorni Seltsi koostööna on kavas rajada Tallinna alumise tuletorni juurde tuletornimuuseum. Ülaltoodu sisendab usku, et meie unikaalsed tuletornid ja nendega seonduv muutub osaks meie rahvuslikust rikkusest ja saab üldsusele veelgi kättesaadavamaks ning lahendust leiavad kõik probleemid tornide säilimise tagamisel.
+Maailmas on ligi 15 000 [[tuletorn]]i, [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 [[tulepaak]]i. Lisaks on ajalooliselt huvitavaid tuletorne/navigatsioonimärke, mis on kasutusest välja jäänud, kuid pakuvad huvi meresõidu ajaloo või arhitektuuriobjektidena ([[Laidunina tuletorn]], [[Kiipsaare tuletorn]], [[Käsmu tuletorn]]).
 ==Eesti tuletornid maailma arhitektuurimälestise nimekirjas==
 IALA poolt välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on 6 tuletorni Eestist: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas. Hetkel on muinsuskaitse all 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina ja Kunda tuletorni varemed. Täiendavalt on plaanis kaitse alla võtta Kihnu, Abruka, Sorgu, Vaindloo ja Sõrve. Nii muinsuskaitse kui EVA kavades on Keri, Mohni ja Sorgu tuletornide restaureerimine, kuid mõlemal puuduvad selleks ressursid, sest riik ei investeeri piisavalt tuletornide alalhoidu. Sellise olukorra jätkumisel võib juhtuda, et lähiajal tuleb meil tõdeda, et osa ajaloolisi ja arhitektuuriliselt Eesti kullafondi kuuluvadi tuletorne ei ole me suutnud järgmistele põlvedel säilitada.

@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 Kogu maailmas on jälgitav suundumus, et tuletornid ei ole enam tänapäeva navigatsioonis tähtsaim abivahend ning tuletornid on üha enam tähelepanu köitmas kui ajaloolised ehitised ja merekultuuri “ikoonid” ning turismiobjektid. Sellega seoses on kerkinud probleem, kuidas säilitada ajalooliselt hinnalised tuletornid ja muud navigatsioonivahendid järgnevatele põlvedel, sest ohutu navigatsiooni eest vastutavad ametkonnad ei saa oma esmaülesandeks pidada ajalooliste objektide säilitamist. Samas näitab praktika, et ka riiklikel muinsuskaitsega tegelevatel institutsioonidel napib vahendeid ääremaadel asuvate objektide renoveerimiseks.
+==Eesti tuletornid maailma arhitektuurimälestise nimekirjas==
 IALA poolt välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on 6 tuletorni Eestist: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas. Hetkel on muinsuskaitse all 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina ja Kunda tuletorni varemed. Täiendavalt on plaanis kaitse alla võtta Kihnu, Abruka, Sorgu, Vaindloo ja Sõrve. Nii muinsuskaitse kui EVA kavades on Keri, Mohni ja Sorgu tuletornide restaureerimine, kuid mõlemal puuduvad selleks ressursid, sest riik ei investeeri piisavalt tuletornide alalhoidu. Sellise olukorra jätkumisel võib juhtuda, et lähiajal tuleb meil tõdeda, et osa ajaloolisi ja arhitektuuriliselt Eesti kullafondi kuuluvadi tuletorne ei ole me suutnud järgmistele põlvedel säilitada.
 Meie tuletornid kui navigatsioonimärgid
@@ 46. rida: / 44. rida: @@
 Meie tuletornide paiknemisest annab ülevaate lisatud joonis. Tuletorni nime kõrval toodudaastaarv näitab esmase tuletorni rajamise aastat antud paigas.
-*Tuletornid ja nende seadmed läbi aegade
+==Tuletornid ja nende seadmed läbi aegade==
 Eesti tuletornid on reeglina rajatised, mille ehituseks on kasutatud ajale vastupidavaid
 materjale – näiteks paekivi või savist põletatud tellised. Hiljem domineeris juba
@@ 93. rida: / 91. rida: @@
 tõenäoliselt jääb alatiseks möödanikku.
-*Eesti tuletornide lähiminevik
+==Eesti tuletornide lähiminevik==
 Eesti tuletornide hooldamisega Nõukogude ajal (1940–1991) tegeles Nõukogude Liidu ja
 .–1993. a Vene Föderatsiooni Sõjamerelaevastiku Hüdrograafia-teenistus. Vastavalt
@@ 120. rida: / 118. rida: @@
 ümbrus ja Ruhnu) ja Tartu talitus (laevatatavate siseveekogude navigatsioonimärgid).
-*Tuletornide alternatiivne kasutamine
+==Tuletornide alternatiivne kasutamine==
 Inimesi on ikka paelunud kõrgustest avanevad vaated, neid saaks nautida ka tuletornidest kui need oleksid külastamiseks avatud.
 Ajaloolised tuletornid on muljetavaldavad rajatised, mis nagu kirikudki väärivad