Fabian Bellingshausen - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: toim

2019-03-14T21:56:06Z

toim

Madli – 13. märts 2019, kell 22:47

2019-03-13T22:47:10Z

Tauri: 17 redaktsiooni

2015-02-18T13:57:30Z

17 redaktsiooni

Madli – 19. märts 2011, kell 22:32

2011-03-19T22:32:30Z

Madli: /* Elulugu ja teenistuskäik */

2011-02-04T23:07:01Z

‎Elulugu ja teenistuskäik

Madli: /* Teoseid Bellingshauseni kohta */

2011-02-04T22:52:30Z

‎Teoseid Bellingshauseni kohta

Madli: /* Belllinshauseni teoseid */

2011-02-04T22:50:46Z

‎Belllinshauseni teoseid

Madli: /* Kirjandus */

2011-02-04T22:41:57Z

‎Kirjandus

Madli – 4. veebruar 2011, kell 22:29

2011-02-04T22:29:54Z

Madli: Lehekülg "Bellingshausen, Fabian" teisaldatud pealkirja "Fabian Bellingshausen" alla: isikunimi õigetpidi

2011-02-04T22:04:28Z

Lehekülg "Bellingshausen, Fabian" teisaldatud pealkirja "Fabian Bellingshausen" alla: isikunimi õigetpidi

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen''' (20/19. september 1778–25./13. jaanuar 1852) oli baltisaksa meresõitja ja teadlane, Venemaa admiral.
+'''Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen''' (20/19. september 1778 – 25./13. jaanuar 1852) oli baltisaksa meresõitja ja teadlane, Venemaa [[admiral]].
 ==Elulugu ja teenistuskäik==
-Ta sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas ning õppis aastail 1789—1797 Kroonlinnas Mereväe Kadetikorpuses, seejärel teenis aastail 1797—1803 Venemaa laevastikus Läänemerel.
+Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas ning õppis aastail 1789-1797 Kroonlinnas Mereväe Kadetikorpuses, seejärel teenis aastail 1797-1803 Venemaa laevastikus [[Läänemeri|Läänemerel]].
-Aastail 1803—1806 osales ta [[Adam Johann von Krusenstern]]i juhtimisel toimunud esimeses Vene [[ümbermaailmareis]]is ([[fregatt|fregatiga]] NADEŽDA) ning jätkas seejärel aastail 1807—1810 teenistust Läänemerel ja 1810-1819 Mustal merel, kus muuhulgas täpsustas Musta mere idaranniku [[merekaart]]e.
+Aastail 1803-1806 osales ta [[Adam Johann von Krusenstern]]i juhtimisel toimunud esimeses Vene [[ümbermaailmareis]]il ([[fregatt|fregatiga]] NADEŽDA) ning jätkas seejärel aastail 1807-1810 teenistust Läänemerel ja aastail 1810-1819 Mustal merel, kus muuhulgas täpsustas Musta mere idaranniku [[merekaart]]e.
-Aastail 1819—1821 juhtis Fabian von Bellingshausen [[luup]]ide VOSTOK ja MIRNÕI ekspeditsiooni [[lõunapoolus]]ele. 28.(16.) jaanuaril 1820 jõuti [[Antarktis]]e lähedusse (69°21’28“11,2°14’50“ lp), seda päeva on hakatud pidama Antarktise avastamise päevaks. Reisil uuriti ka Vaikse ookeani saari ja saarestikke, muuhulgas avastati Toamotu saarestiku saared, mis nimetati Venelaste saarteks. Antarktika vetes avastatud saar nimetati Peeter I saareks ning laiaulatuslik mägine ala Aleksander I rannikuks (maaks). Uurimisretk, milles osales ilmselt ka eestlasi, kestis 751 päeva, mille vältel läbiti 49 860 [[miil]]i ja avastati 29 saart. Ekspeditsioonil oli oluline osa [[Antarktika]] kaardistamises ning selle looduse ja merede uurimises. Bellingshausen avaldas reisi kohta raamatu ja atlase (1831).
+Aastail 1819-1821 juhtis Fabian von Bellingshausen [[luup]]ide VOSTOK ja MIRNÕI ekspeditsiooni [[lõunapoolus]]ele. 28.(16.) jaanuaril 1820 jõuti [[Antarktis]]e lähedusse (69°21’28“S 11,2°14’50“W), seda päeva on hakatud pidama Antarktise avastamise päevaks. Reisil uuriti ka Vaikse ookeani saari ja saarestikke, muuhulgas avastati Toamotu saarestiku saared, mis nimetati Venelaste saarteks. Antarktika vetes avastatud saar nimetati Peeter I saareks ning laiaulatuslik mägine ala Aleksander I rannikuks (maaks). Uurimisretk, milles osales ilmselt ka eestlasi, kestis 751 päeva, mille vältel läbiti 49 860 [[miil]]i ja avastati 29 saart. Ekspeditsioonil oli oluline osa [[Antarktika]] kaardistamises ning selle looduse ja merede uurimises. Bellingshausen avaldas reisi kohta raamatu ja atlase (1831).
-Seejärel teenis ta taas Läänemerel, purjetas aastail 1826—1827 Vahemerel ja osales aastail 1828—1829 Vene-Türgi sõjas. Aastail 1830—1839 jätkas ta [[viitseadmiral]]ina teenistust Läänemerel. Ta oli [[Balti laevastik]]u 2. diviisi komandör, alates 1839. aastast kuni surmani [[Kroonlinna sadam]]a komandör ja sõjakuberner, alates 1844. aastast [[Admiraliteet|Admiraliteedi]] nõukogu liige.
+Seejärel teenis ta taas Läänemerel, purjetas aastail 1826-1827 Vahemerel ja osales aastail 1828-1829 Vene-Türgi sõjas. Aastail 1830-1839 jätkas ta [[viitseadmiral]]ina teenistust Läänemerel. Ta oli [[Balti laevastik]]u 2. diviisi komandör, alates 1839. aastast kuni surmani [[Kroonlinna sadam]]a komandör ja sõjakuberner, alates 1844. aastast [[Admiraliteet|Admiraliteedi]] nõukogu liige.
 ==Uurimused==
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 ===Teoseid Bellingshauseni kohta===
-*[[Mereleksikon]]. Tallinn, 1996, lk. 38
+*[[Mereleksikon]]. Tallinn, 1996, lk 38
-*Inland: Beilage (1853) 21, 457—459 (nekroloog)
+*Inland: Beilage (1853) 21, 457-459 (nekroloog)
-*Жизнеописание состоявшаго при особе его Императорскаго Величества  адмирала Фаддея Фаддеевича Беллингсгаузена. "Северная пчела" 1853, lk 91—92, 363—364, 367—368
+*Жизнеописание состоявшаго при особе его Императорскаго Величества  адмирала Фаддея Фаддеевича Беллингсгаузена. "Северная пчела" 1853, lk 91-92, 363-364, 367-368
 *Южный полюс. СПб, 1853
-*Некрологи: адмирал Фаддей Фаддеевич Беллингсгаузен. "Морской сб." 1853, nr 7, lk 26—32
+*Некрологи: адмирал Фаддей Фаддеевич Беллингсгаузен. "Морской сб." 1853, nr 7, lk 26-32
 *Соколов А. Гидрографические труды Капитана (впоследствии Адмирала) Ф.Ф. Беллингсгаузена на Черном море. "Морской сб." 1855, nr 6
 *Russwurm, C. Nachrichten über die adeliche und freiherrliche Familie von Bellingshausen: zur Feier der Enthüllung des Denkmals für  den Admiral Fabian von Bellingshausen zusammengestellt im Auftrage der Ritterschaft Ehstlands. Reval, 1870
 *Нордман Ф. Д.  О памятнике в Кронштадте адмиралу Фаддею Фаддеевичу Беллингсгаузену. СПб, 1877
-*Genealogisches Handbuch der Oeselschrn Ritterschaft 8. Görlitz, 1936, lk 460—463
+*Genealogisches Handbuch der Oeselschrn Ritterschaft 8. Görlitz, 1936, lk 460-463
-*Лазарев М. П. Документы 1. М. 1952. 79—220: Первая русская антарктическая экспедиция 1819—1821 гг. и ее отчетная навигационная карта. Л,  1963
+*Лазарев М. П. Документы 1. М. 1952. 79-220: Первая русская антарктическая экспедиция 1819-1821 гг. и ее отчетная навигационная карта. Л,  1963
-*Paatsi, V. F.  Bellingshausen ja Antarktise avastamine. Eesti LOodus 1978, nr 10, lk 669—676
+*Paatsi, V. F.  Bellingshausen ja Antarktise avastamine. Eesti LOodus 1978, nr 10, lk 669-676
-*Vabar, M. F.  Bellingshausen –  Saaremaalt sirgunud silmapaistev meresõitja. Eesti Loodus 1978, nr 10, lk 664—668
+*Vabar, M. F.  Bellingshausen –  Saaremaalt sirgunud silmapaistev meresõitja. Eesti Loodus 1978, nr 10, lk 664-668
-*Paatsi, V. Mida teha Fabian Gottlieb v. Bellingshauseniga? Eesti Loodus 1980, nr 10, lk 665—672
+*Paatsi, V. Mida teha Fabian Gottlieb v. Bellingshauseniga? Eesti Loodus 1980, nr 10, lk 665-672
-*Paatsi, V., Paatsi, A. Teabekilde F. Bellingshausenist ja tema kaasaegseist. Eesti Loodus 1981, nr 8, lk 506—511
+*Paatsi, V., Paatsi, A. Teabekilde F. Bellingshausenist ja tema kaasaegseist. Eesti Loodus 1981, nr 8, lk 506-511
-*Два плавания вокруг Антарктиды. Изд. Казанского ун-та, 1990, 8—312
+*Два плавания вокруг Антарктиды. Изд. Казанского ун-та, 1990, 8-312
-*ETBL, 1. kd. Tallinn 2000, lk 128—129.
+*ETBL, 1. kd. Tallinn 2000, lk 128-129.
 Artikli autor: V. Paatsi

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen''' (20/19.IX 1778–25./13. I 1852) on baltisaksa meresõitja ja teadlane, Venemaa admiral.
+'''Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen''' (20/19. september 1778–25./13. jaanuar 1852) oli baltisaksa meresõitja ja teadlane, Venemaa admiral.
 ==Elulugu ja teenistuskäik==
-Ta sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas ning õppis aastail 1789—97 Kroonlinnas Mereväe Kadetikorpuses, seejärel teenis aastail 1797—1803 Venemaa laevastikus Läänemerel.
+Ta sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas ning õppis aastail 1789—1797 Kroonlinnas Mereväe Kadetikorpuses, seejärel teenis aastail 1797—1803 Venemaa laevastikus Läänemerel.
 Aastail 1803—1806 osales ta [[Adam Johann von Krusenstern]]i juhtimisel toimunud esimeses Vene [[ümbermaailmareis]]is ([[fregatt|fregatiga]] NADEŽDA) ning jätkas seejärel aastail 1807—1810 teenistust Läänemerel ja 1810-1819 Mustal merel, kus muuhulgas täpsustas Musta mere idaranniku [[merekaart]]e.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 ==Uurimused==
 Meresõitudel tegi Bellingshausen ka astronoomia- ja [[okeanograafia]]-alaseid vaatlusi: täpsustas merekaarte, kogus uusi andmeid Antarktikat ümbritsevate ja troopiliste merede veetemperatuuri, [[hoovus]]te, vee läbipaistvuse, õhurõhu, tuulterežiimi jm kohta. Ta on uurinud ka laevasuurtükkide sihtimist merel.
 ==Tunnustus==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. märts 2011, kell 22:32
60. rida:		60. rida:
	{{DEFAULTSORT:Bellingshausen, Fabian}}		{{DEFAULTSORT:Bellingshausen, Fabian}}

−	[[Kategooria:~~Isikud~~]]	+	[[Kategooria:Maadeuurijad]]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Aastail 1803—1806 osales ta [[Adam Johann von Krusenstern]]i juhtimisel toimunud esimeses Vene [[ümbermaailmareis]]is ([[fregatt|fregatiga]] NADEŽDA) ning jätkas seejärel aastail 1807—1810 teenistust Läänemerel ja 1810-1819 Mustal merel, kus muuhulgas täpsustas Musta mere idaranniku [[merekaart]]e.
-Aastail 1819—1821 juhtis Fabian von Bellingshausen [[luup]]ide VOSTOK ja MIRNÕI ekspeditsiooni [[lõunapoolus]]ele. 28.(16.) jaanuaril 1820 jõuti [[Antarktis]]e lähedusse (69°21’28“11,2°14’50“ lp), seda päeva on hakatud pidama [[Antarktise avastamise päev]]aks. Reisil uuriti ka Vaikse ookeani saari ja saarestikke, muuhulgas avastati Toamotu saarestiku saared, mis nimetati Venelaste saarteks. Antarktika vetes avastatud saar nimetati Peeter I saareks ning laiaulatuslik mägine ala Aleksander I rannikuks (maaks). Uurimisretk, milles osales ilmselt ka eestlasi, kestis 751 päeva, mille vältel läbiti 49 860 [[miil]]i ja avastati 29 saart. Ekspeditsioonil oli oluline osa [[Antarktika]] kaardistamises ning selle looduse ja merede uurimises. Bellingshausen avaldas reisi kohta raamatu ja atlase (1831).
+Aastail 1819—1821 juhtis Fabian von Bellingshausen [[luup]]ide VOSTOK ja MIRNÕI ekspeditsiooni [[lõunapoolus]]ele. 28.(16.) jaanuaril 1820 jõuti [[Antarktis]]e lähedusse (69°21’28“11,2°14’50“ lp), seda päeva on hakatud pidama Antarktise avastamise päevaks. Reisil uuriti ka Vaikse ookeani saari ja saarestikke, muuhulgas avastati Toamotu saarestiku saared, mis nimetati Venelaste saarteks. Antarktika vetes avastatud saar nimetati Peeter I saareks ning laiaulatuslik mägine ala Aleksander I rannikuks (maaks). Uurimisretk, milles osales ilmselt ka eestlasi, kestis 751 päeva, mille vältel läbiti 49 860 [[miil]]i ja avastati 29 saart. Ekspeditsioonil oli oluline osa [[Antarktika]] kaardistamises ning selle looduse ja merede uurimises. Bellingshausen avaldas reisi kohta raamatu ja atlase (1831).
 Seejärel teenis ta taas Läänemerel, purjetas aastail 1826—1827 Vahemerel ja osales aastail 1828—1829 Vene-Türgi sõjas. Aastail 1830—1839 jätkas ta [[viitseadmiral]]ina teenistust Läänemerel. Ta oli [[Balti laevastik]]u 2. diviisi komandör, alates 1839. aastast kuni surmani [[Kroonlinna sadam]]a komandör ja sõjakuberner, alates 1844. aastast [[Admiraliteet|Admiraliteedi]] nõukogu liige.
 ==Uurimused==

@@ 41. rida: / 41. rida: @@
 *[[Mereleksikon]]. Tallinn, 1996, lk. 38
 *Inland: Beilage (1853) 21, 457—459 (nekroloog)
-*Жизнеописание состоявшаго при особе его Императорскаго Величества  адмирала Фаддея Фаддеевича Беллингсгаузена. // Северная пчела (1853) 91—92, 363—364, 367—368
+*Жизнеописание состоявшаго при особе его Императорскаго Величества  адмирала Фаддея Фаддеевича Беллингсгаузена. "Северная пчела" 1853, lk 91—92, 363—364, 367—368
 *Южный полюс. СПб, 1853
-*Некрологи: адмирал Фаддей Фаддеевич Беллингсгаузен. // Морской сб. (1853) 7. 26—32
+*Некрологи: адмирал Фаддей Фаддеевич Беллингсгаузен. "Морской сб." 1853, nr 7, lk 26—32
-*Соколов А. Гидрографические труды Капитана (впоследствии Адмирала) Ф.Ф. Беллингсгаузена на Черном море. // Морской сб.  (1855) 6
+*Соколов А. Гидрографические труды Капитана (впоследствии Адмирала) Ф.Ф. Беллингсгаузена на Черном море. "Морской сб." 1855, nr 6
 *Russwurm, C. Nachrichten über die adeliche und freiherrliche Familie von Bellingshausen: zur Feier der Enthüllung des Denkmals für  den Admiral Fabian von Bellingshausen zusammengestellt im Auftrage der Ritterschaft Ehstlands. Reval, 1870
 *Нордман Ф. Д.  О памятнике в Кронштадте адмиралу Фаддею Фаддеевичу Беллингсгаузену. СПб, 1877
-*Genealogisches Handbuch der Oeselschrn Ritterschaft 8. Görlitz, 1936, 460—463
+*Genealogisches Handbuch der Oeselschrn Ritterschaft 8. Görlitz, 1936, lk 460—463
 *Лазарев М. П. Документы 1. М. 1952. 79—220: Первая русская антарктическая экспедиция 1819—1821 гг. и ее отчетная навигационная карта. Л,  1963
 *Paatsi, V. F.  Bellingshausen ja Antarktise avastamine. Eesti LOodus 1978, nr 10, lk 669—676

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:57
(Erinevus puudub)

@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 ==Kirjandus==
 ===Belllinshauseni teoseid===
-*Беллингсгаузен Фаддей Фаддеевич. Выписка из донесения Капитана 2 ранга Беллингсгаузена к Морскому Министру от 8 Апреля 1820 года из Порта Жаксона. // Сын Отечества 69 (1821) 17
+*Беллингсгаузен Фаддей Фаддеевич. Выписка из донесения Капитана 2 ранга Беллингсгаузена к Морскому Министру от 8 Апреля 1820 года из Порта Жаксона. "Сын Отечества" 1821, nr 69, lk 17
-*Донесение Капитана 2 ранга Беллингсгаузена из Порта Жаксона о своем плавании. // Зап. изд. Гос. Адмиралит. деп.том (1823)5
+*Донесение Капитана 2 ранга Беллингсгаузена из Порта Жаксона о своем плавании. "Зап. изд. Гос. Адмиралит. деп.том (1823)5"
 *Двухкратныя изыскания в Южном Ледовитом океане и плавание вокруг света, в продолжении 1819, 20 и 21 годов свершенныя на шлюпах «Востоке» и «Мирном», под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа «Востока». Шлюпом  «Мирным» начальствовал лейтенант Лазаревю Ч. 1-2. СПб. 1831
 *Атлас к путешествию капитана Беллингсгаузена в Южном Ледовитом океане и вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821  годов. СПб. 1831

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Bellingshausen''', Fabian Gottlieb Benjamin von (20/19.IX 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa – 25./13. I 1852 Kroonlinn), meresõitja ja teadlane, admiral; baltisakslane.
+'''Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen''' (20/19.IX 1778–25./13. I 1852) on baltisaksa meresõitja ja teadlane, Venemaa admiral.
-Õppis 1789—97 Kroonlinnas Mereväe Kadetikorpuses, teenis 1797—1803 Vene laevastikus Läänemerel. Osales 1803—06 [[A. J. Von Krusenstern]]i juhtimisel toimunud esiomeses Vene ümbermaailmareisis (fregatiga „Nadežda“). Jätkas 1807—10 teenistust Läänemerel ja 1810-19 Mustal merel, ms täpsustas Musta mere idaranniku merekaarte.
+==Elulugu ja teenistuskäik==
-Juhtis 1819—21 luupide „Vostok“ ja „Mirnõi“ eksped-i lõunapoolusele. 28. (16.) I 1820 jõuti Antarktise lähedusse (69°21’28“11,2°14’50“ lp), seda päeva on hakatud pidama [[Antarktise avastamise päevaks]]. Reisil uuriti ka Vaikse ookeani saari ja saarestikke, ms avastati Toamotu saarestiku saared, mis nimetati Venelaste saarteks. Antarktika vetes avastatud saar nimetati Peeter I saareks ning laiaulatuslik mägine ala Aleksander I rannikuks (maaks). Uurimisretk (selles osales ilmselt ka eestlasi) kestis 751 päeva, mille vältel läbiti 49 860 miili ja avastati 29 saart. Eksped-l oli oluline osa Antarktika kaardistamises ning selle looduse ja merede uurimises. B. Avaldas reisi kohta rmt-u ja atlase (1831).
+Aastail 1803—1806 osales ta [[Adam Johann von Krusenstern]]i juhtimisel toimunud esimeses Vene [[ümbermaailmareis]]is ([[fregatt|fregatiga]] NADEŽDA) ning jätkas seejärel aastail 1807—1810 teenistust Läänemerel ja 1810-1819 Mustal merel, kus muuhulgas täpsustas Musta mere idaranniku [[merekaart]]e.
-Seejärel teenis ta taas Läänemerel, purjetas 1826—27 Vahemerel ja osales 1828—29 Vene-Türgi sõjas. Jätkas 1830—39 viitseadmiralina teenistust Läänemerel, oli Balti laevastiku 2. diviisi komandör, 1839—52 Kroonlinna sadama komandör ja sõjakuberner, Admiraliteedi nõuk liige (1844).
+Aastail 1819—1821 juhtis Fabian von Bellingshausen [[luup]]ide VOSTOK ja MIRNÕI ekspeditsiooni [[lõunapoolus]]ele. 28.(16.) jaanuaril 1820 jõuti [[Antarktis]]e lähedusse (69°21’28“11,2°14’50“ lp), seda päeva on hakatud pidama [[Antarktise avastamise päev]]aks. Reisil uuriti ka Vaikse ookeani saari ja saarestikke, muuhulgas avastati Toamotu saarestiku saared, mis nimetati Venelaste saarteks. Antarktika vetes avastatud saar nimetati Peeter I saareks ning laiaulatuslik mägine ala Aleksander I rannikuks (maaks). Uurimisretk, milles osales ilmselt ka eestlasi, kestis 751 päeva, mille vältel läbiti 49 860 [[miil]]i ja avastati 29 saart. Ekspeditsioonil oli oluline osa [[Antarktika]] kaardistamises ning selle looduse ja merede uurimises. Bellingshausen avaldas reisi kohta raamatu ja atlase (1831).
-Meresõitudel tegi B. Ka astron ja okeanogr vaatlusi: täpsustas merekaarte, kogus uusi andmeid Antarktikat ümbritsevate ja troopiliste merede veetemperatuuri, hoovuste, vee läbipaistvuse, õhurõhu, tuulterežiimi jm kohta. Uurinud ka laevasuurtükkide sihtimist merel.
+Seejärel teenis ta taas Läänemerel, purjetas aastail 1826—1827 Vahemerel ja osales aastail 1828—1829 Vene-Türgi sõjas. Aastail 1830—1839 jätkas ta [[viitseadmiral]]ina teenistust Läänemerel. Ta oli [[Balti laevastik]]u 2. diviisi komandör, alates 1839. aastast kuni surmani [[Kroonlinna sadam]]a komandör ja sõjakuberner, alates 1844. aastast [[Admiraliteet|Admiraliteedi]] nõukogu liige.
-Vere Geogr-seltsi asutajaliige (1845), Mereväe Teaduskomitee auliige (1848). Pälvinud Püha Aleksander Nevski ja Valge Kotka ordeni jmt ordenit.
+==Uurimused==
-Mälestussammas Kroonlinnas (1870, I. Schröder), mälestuskivi Saaremaal Lahetagusel (1968) ja Pilgusel (1978), mälestustahvel Tallinnas (1978). Tema nime kannavad nõgu ja atoll Vaikses ookeanis Seltsisaarte saarerühmas, neem Sahhalinil ja Lõuna-Georgia saarel, meri Antarktikas ning rannik Peeter I saarel, šelfiliustik, magi ja tead polaarjaam Antarktises ning saar Araali meres ja Lõuna-Sandwichi saarestikus.
+==Tunnustus==
+*Venemaa Geograafiaseltsi asutajaliige (1845)
-----
+*Mereväe Teaduskomitee auliige (1848)
 T: [Беллингсгаузен Фаддей Фаддеевич.] Выписка из донесения Капитана 2 ранга Беллингсгаузена к Морскому Министру от 8 Апреля 1820 года из Порта Жаксона. // Сын Отечества 69 (1821) 17: Донесение Капитана 2 ранга Беллингсгаузена из Порта Жаксона о своем плавании. // Зап. изд. Гос. Адмиралит. деп.том (1823)5: Двухкратныя изыскания в Южном Ледовитом океане и плавание вокруг света, в продолжении 1819, 20 и 21 годов свершенныя на шлюпах «Востоке» и «Мирном», под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа «Востока». Шлюпом  «Мирным» начальствовал лейтенант Лазаревю Ч. 1-2. СПб. 1831: Атлас к путешествию капитана Беллингсгаузена в Южном Ледовитом океане и вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821  годов. СПб. 1831: О прицеливании артиллерийских орудий на море. СПб, 1839.

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 4. veebruar 2011, kell 22:04
(Erinevus puudub)