http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Fail%3AAktiivturbiin.png
Fail:Aktiivturbiin.png - Redigeerimiste ajalugu
2026-04-07T20:16:40Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.31.1
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Aktiivturbiin.png&diff=11231&oldid=prev
Jüri: /* Lühikirjeldus */
2015-11-11T19:25:36Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Lühikirjeldus</span></span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 11. november 2015, kell 19:25</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>== Lühikirjeldus ==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>== Lühikirjeldus ==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Pildi info</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Pildi info</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes  kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düüsidest väljuvad aurujoad muudavad töölabade nõgusatel pindadel libisedes vaid oma liikumissuunda, tekitades töölabadele mõjuvate dünaamiliste jõudude toimel rootorit pöörava momendi. Düüsist väljuva aurujoa kineetilise energia muutumist aktiivturbiini astmes kiirusvektorite abil selgitab joonis. Kui düüsikanalist väljuva auru absoluutne kiirus on c<sub>1</sub> ja rootori ringkiirus labade keskmisel <del class="diffchange diffchange-inline">kiirusel </del>u, siis auru kiirus töölabade suhtes ehk suhteline kiirus sisenemisel töölabade vahele on w<sub>1</sub>. Läbides töölabade vahelise kanali väljub aur suhtelise kiirusega w<sub>2</sub>. Jättes arvesse võtmata mõneprotsendilise kiiruskao, oleks  w<sub>2</sub>  sama absoluutväärtuse suurusega, kuid peegelpilti pööratud suunaga, ning liites sellele rootori ringkiiruse u vektori saaksime töölabade vahelt väljuva auru absoluutseks kiiruseks vektori c<sub>2</sub>. Kineetilise energia vähenemine aktiivturbiini astmes iga kilogrammi auru kohta on (c<sub>1</sub>²- c<sub>2</sub>²)/2, mis muundub (teoreetiliselt täielikult) kasulikuks tööks. Aktiivturbiini töörežiim on optimaalne e. kasutegur maksimaalne, kui rootori ringkiirus u ≈ 0,5 c<sub>1</sub>.   </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes  kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düüsidest väljuvad aurujoad muudavad töölabade nõgusatel pindadel libisedes vaid oma liikumissuunda, tekitades töölabadele mõjuvate dünaamiliste jõudude toimel rootorit pöörava momendi. Düüsist väljuva aurujoa kineetilise energia muutumist aktiivturbiini astmes kiirusvektorite abil selgitab joonis. Kui düüsikanalist väljuva auru absoluutne kiirus on c<sub>1</sub> ja rootori ringkiirus labade keskmisel <ins class="diffchange diffchange-inline">kõrgusel </ins>u, siis auru kiirus töölabade suhtes ehk suhteline kiirus sisenemisel töölabade vahele on w<sub>1</sub>. Läbides töölabade vahelise kanali väljub aur suhtelise kiirusega w<sub>2</sub>. Jättes arvesse võtmata mõneprotsendilise kiiruskao, oleks  w<sub>2</sub>  sama absoluutväärtuse suurusega, kuid peegelpilti pööratud suunaga, ning liites sellele rootori ringkiiruse u vektori saaksime töölabade vahelt väljuva auru absoluutseks kiiruseks vektori c<sub>2</sub>. Kineetilise energia vähenemine aktiivturbiini astmes iga kilogrammi auru kohta on (c<sub>1</sub>²- c<sub>2</sub>²)/2, mis muundub (teoreetiliselt täielikult) kasulikuks tööks. Aktiivturbiini töörežiim on optimaalne e. kasutegur maksimaalne, kui rootori ringkiirus u ≈ 0,5 c<sub>1</sub>.   </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Autor = Heino Punab</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Autor = Heino Punab</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kuupäev = 01.11.2015</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kuupäev = 01.11.2015</div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-11230:rev-11231 -->
</table>
Jüri
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Aktiivturbiin.png&diff=11230&oldid=prev
Jüri: /* Lühikirjeldus */
2015-11-11T19:19:24Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Lühikirjeldus</span></span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 11. november 2015, kell 19:19</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>== Lühikirjeldus ==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>== Lühikirjeldus ==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Pildi info</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Pildi info</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes  kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düüsidest väljuvad aurujoad muudavad töölabade nõgusatel pindadel libisedes vaid oma liikumissuunda, tekitades töölabadele mõjuvate dünaamiliste jõudude toimel rootorit pöörava momendi. Düüsist väljuva aurujoa kineetilise energia muutumist aktiivturbiini astmes kiirusvektorite abil selgitab joonis. Kui düüsikanalist väljuva auru absoluutne kiirus on <del class="diffchange diffchange-inline">c1 </del>ja rootori ringkiirus labade keskmisel <del class="diffchange diffchange-inline">kõrgusel </del>u, siis auru kiirus töölabade suhtes ehk suhteline kiirus sisenemisel töölabade vahele on <del class="diffchange diffchange-inline">w1</del>. Läbides töölabade vahelise kanali väljub aur suhtelise kiirusega <del class="diffchange diffchange-inline">w2</del>. Jättes arvesse võtmata mõneprotsendilise kiiruskao, oleks  <del class="diffchange diffchange-inline">w2 </del> sama absoluutväärtuse suurusega, kuid peegelpilti pööratud suunaga, ning liites sellele rootori ringkiiruse u vektori saaksime töölabade vahelt väljuva auru absoluutseks kiiruseks vektori <del class="diffchange diffchange-inline">c2</del>. Kineetilise energia vähenemine aktiivturbiini astmes iga kilogrammi auru kohta on (<del class="diffchange diffchange-inline">c12</del>- <del class="diffchange diffchange-inline">c22</del>)/2, mis muundub (teoreetiliselt täielikult) kasulikuks tööks. Aktiivturbiini töörežiim on optimaalne e. kasutegur maksimaalne, kui rootori ringkiirus u ≈ 0,5 <del class="diffchange diffchange-inline">c1</del>.   </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes  kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düüsidest väljuvad aurujoad muudavad töölabade nõgusatel pindadel libisedes vaid oma liikumissuunda, tekitades töölabadele mõjuvate dünaamiliste jõudude toimel rootorit pöörava momendi. Düüsist väljuva aurujoa kineetilise energia muutumist aktiivturbiini astmes kiirusvektorite abil selgitab joonis. Kui düüsikanalist väljuva auru absoluutne kiirus on <ins class="diffchange diffchange-inline">c<sub>1</sub> </ins>ja rootori ringkiirus labade keskmisel <ins class="diffchange diffchange-inline">kiirusel </ins>u, siis auru kiirus töölabade suhtes ehk suhteline kiirus sisenemisel töölabade vahele on <ins class="diffchange diffchange-inline">w<sub>1</sub></ins>. Läbides töölabade vahelise kanali väljub aur suhtelise kiirusega <ins class="diffchange diffchange-inline">w<sub>2</sub></ins>. Jättes arvesse võtmata mõneprotsendilise kiiruskao, oleks  <ins class="diffchange diffchange-inline">w<sub>2</sub> </ins> sama absoluutväärtuse suurusega, kuid peegelpilti pööratud suunaga, ning liites sellele rootori ringkiiruse u vektori saaksime töölabade vahelt väljuva auru absoluutseks kiiruseks vektori <ins class="diffchange diffchange-inline">c<sub>2</sub></ins>. Kineetilise energia vähenemine aktiivturbiini astmes iga kilogrammi auru kohta on (<ins class="diffchange diffchange-inline">c<sub>1</sub>²</ins>- <ins class="diffchange diffchange-inline">c<sub>2</sub>²</ins>)/2, mis muundub (teoreetiliselt täielikult) kasulikuks tööks. Aktiivturbiini töörežiim on optimaalne e. kasutegur maksimaalne, kui rootori ringkiirus u ≈ 0,5 <ins class="diffchange diffchange-inline">c<sub>1</sub></ins>.   </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Autor = Heino Punab</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Autor = Heino Punab</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kuupäev = 01.11.2015</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Kuupäev = 01.11.2015</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Allikas = Heino Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008.</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Allikas = Heino Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|}}</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|}}</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>== Litsents ==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>== Litsents ==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{AÕ-avalik omand}}</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{AÕ-avalik omand}}</div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-11193:rev-11230 -->
</table>
Jüri
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Aktiivturbiin.png&diff=11193&oldid=prev
Jüri: {{Pildi info
| Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düü...
2015-11-07T13:41:30Z
<p>{{Pildi info | Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düü...</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Aktiivturbiinides paisub aur ainult staatori külge monteeritud düüsides või juhtlabade vahelistes kanalites. Pöörlemistasandi suhtes sümmeetrilise ristlõikega töölabade vahelistes kanalites aur ei paisu, vaid düüsidest väljuvad aurujoad muudavad töölabade nõgusatel pindadel libisedes vaid oma liikumissuunda, tekitades töölabadele mõjuvate dünaamiliste jõudude toimel rootorit pöörava momendi. Düüsist väljuva aurujoa kineetilise energia muutumist aktiivturbiini astmes kiirusvektorite abil selgitab joonis. Kui düüsikanalist väljuva auru absoluutne kiirus on c1 ja rootori ringkiirus labade keskmisel kõrgusel u, siis auru kiirus töölabade suhtes ehk suhteline kiirus sisenemisel töölabade vahele on w1. Läbides töölabade vahelise kanali väljub aur suhtelise kiirusega w2. Jättes arvesse võtmata mõneprotsendilise kiiruskao, oleks w2 sama absoluutväärtuse suurusega, kuid peegelpilti pööratud suunaga, ning liites sellele rootori ringkiiruse u vektori saaksime töölabade vahelt väljuva auru absoluutseks kiiruseks vektori c2. Kineetilise energia vähenemine aktiivturbiini astmes iga kilogrammi auru kohta on (c12- c22)/2, mis muundub (teoreetiliselt täielikult) kasulikuks tööks. Aktiivturbiini töörežiim on optimaalne e. kasutegur maksimaalne, kui rootori ringkiirus u ≈ 0,5 c1. <br />
| Autor = Heino Punab<br />
| Kuupäev = 01.11.2015<br />
| Allikas = Heino Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008.<br />
|}}<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-avalik omand}}</div>
Jüri