Gürokompass - Redigeerimiste ajalugu

Madli: lingid

2022-11-30T22:15:59Z

lingid

Malle – 30. november 2022, kell 17:14

2022-11-30T17:14:15Z

Malle: Uus lehekülg: ' '''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja peilingute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpä...'

2022-11-30T17:13:09Z

Uus lehekülg: ' '''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja peilingute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpä...'

Uus lehekülg

'''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja peilingute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908 liinilaevale DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib teda pidevalt geogr meridiaani tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass kujutab endast elektromehaanilist süsteemi, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri.

{Mereleksikon}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. november 2022, kell 22:15
1. rida:		1. rida:

−	'''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja ~~peilingute~~ määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908 ~~liinilaevale~~ DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib ~~teda~~ pidevalt ~~geogr meridiaani~~ tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass ~~kujutab endast elektromehaanilist süsteemi~~, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri.	+	'''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja [[peiling]]ute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908. aastal [[liinilaev]]ale DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib seda pidevalt geograafilise [[meridiaan]]i tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass on elektromehaaniline süsteem, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. november 2022, kell 17:14
2. rida:		2. rida:
	'''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja peilingute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908 liinilaevale DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib teda pidevalt geogr meridiaani tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass kujutab endast elektromehaanilist süsteemi, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri.		'''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja peilingute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908 liinilaevale DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib teda pidevalt geogr meridiaani tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass kujutab endast elektromehaanilist süsteemi, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri.

−	{Mereleksikon}	+	{{Mereleksikon}}