Hüdrograafia - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 30 redaktsiooni

2015-02-18T14:22:31Z

30 redaktsiooni

Madli: /* Viited ja kasutatud allikad */

2014-03-16T23:07:54Z

‎Viited ja kasutatud allikad

TauriR: /* Allikad */

2013-06-08T21:14:30Z

‎Allikad

TauriR: /* Andmekogumine */

2013-06-08T21:13:36Z

‎Andmekogumine

TauriR: /* Andmekasutus ja -levitamine */

2013-06-08T21:13:01Z

‎Andmekasutus ja -levitamine

TauriR: /* Andmetöötlus */

2013-06-08T21:11:18Z

‎Andmetöötlus

TauriR: /* Organisatsioonivälised andmeallikad */

2013-06-08T21:09:49Z

‎Organisatsioonivälised andmeallikad

TauriR: /* Organisatsioonisisene andmekogumine */

2013-06-08T20:56:15Z

‎Organisatsioonisisene andmekogumine

TauriR: /* Hüdrograafia paradigma */

2013-06-08T20:53:04Z

‎Hüdrograafia paradigma

TauriR: /* Uurimisobjekt ja ainevald */

2013-06-08T20:35:59Z

‎Uurimisobjekt ja ainevald

@@ 112. rida: / 112. rida: @@
 *[2] The Oxford Englich Dictionary /corrected reissue/, Oxford: Clarendon Press, 12 vols., 1933
 *[3]Glossary of Terms used on Admiralty Charts and in Associated Publications, 2nd ed., Admiralty Hydrographic Department, Professional Paper No.11, , London, 1953
-*[4]Võõrsõnade leksikon. Tal., Valgus, 2000
+*[4]Võõrsõnade leksikon. Valgus, Talllinn, 2000
-*[5] Lutt, J. Hüdrograafilised mõõdistustööd 21. sajandil. Meremees nr. 1 2007.
+*[5] [[Jaan Lutt]]. Hüdrograafilised mõõdistustööd 21. sajandil. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2007, nr. 1
 *[6]Monahan D,.  Hecht H.,  Wells D.,  Kenny M. R., Campos A., Challenges and Opportunities for Hydrography in The New Century. International Hydrographic Rewiev, Vol. 2 No 3 (New Series), December, 2001, pp.56 – 67
-*[7] Maratos, A. The Role of Hydrographic Services with Regard to Geospatial Data and Planning Infrastructure. The role of IHO and the view of IHB. International Hydrographic Rewiev, Vol. 7 No 2 (New Series), August , 2006, pp.51 – 53.
+*[7] Maratos, A. The Role of Hydrographic Services with Regard to Geospatial Data and Planning Infrastructure. The role of IHO and the view of IHB. International Hydrographic Rewiev, Vol. 7 No 2 (New Series), August, 2006, pp.51 – 53.
 *[8] IHO Standards for Hydrographic Surveys 5th edition, February 2008, Special Publication N 44, Published by the International Hydrographic Bureau, Monaco.
 [[Kategooria:Mereteadus]]

@@ 108. rida: / 108. rida: @@
 Tänapäeva hüdrograafia kui rakendusteadus on järjest tihedamalt seondumas nii loodus- kui reaalteadustega ega suuda väljaspool neid edukalt oma ülesandeid täita ega eesmärke saavutada. Hüdrograafiliste andmekogude kasutamine on väljunud või väljumas meresõidu kitsastest raamidest ja saavutamas talle õigusega kuuluvat kohta teiste geoteaduste reas. Varemalt peamiselt andmekogumisega tegelenud “korilasest” on saamas nende andmete haldamist ja kasutamist organiseeriv rakendusteadus. Hoolimata salastatuse vähenemisest ja üleilmastumisest on hüdrograafia endiselt ning jätkuvalt merega piirnevate riikide arenguks oluline strateegiline valdkond.
-==Allikad==
+==Viited ja kasutatud allikad==
 *[1] American Practical Navigator, Bowditch, vol. II, Useful tables, Calculations, Glossary of Marine Navigations,  Defense Mapping Agency Hydrographic/Topographic Center, 1981
 *[2] The Oxford Englich Dictionary /corrected reissue/, Oxford: Clarendon Press, 12 vols., 1933

@@ 94. rida: / 94. rida: @@
 #Tulemuste levitamine ja andmete värskendamine (hüdrograafiline teabesüsteem HIS).
 ===Organisatsioonisisene andmekogumine===
 Organisatsioonisisene andmekogumises on suurimaks kuluallikaks seadmestatud mõõdistuslaevad ja neid kasutav personal. Kaardikoostamise vajaduste väliselt kogutavate andmete mahu ja mitmekesisuse suurendamine viib tegelikult lõpptulemuse (andmete) omahinna suhtelisele alanemisele isegi siis, kui otsesed mõõdistamise (andmekogumise) kulud mõnevõrra suurenevad. Seega on kaasnevalt võimalik kogutud teavet kasutada ka teist laadi rakenduste (toodete) loomiseks. Sedalaadi sünergeetiline (koosmõjuline) tulem (2+2=5 tüüpi ilming) tuleneb kas niisuguste seadmete kasutamisest, mis võimaldavad koguda mitut sorti (tüüpi) andmeid, või kogutakse mitut viisi interpreteeritavaid andmeid. Näiteks võimaldavad teatud tüüpi lehviksonarid lisaks sügavusandmeile salvestada ka põhjast tagasipeegeldunud energia intensiivsust ning seetõttu teha järeldusi põhjasetete kohta. Sügavusandmed on kasutatavad nii ohutu laevasõidu tarbeks kui merepõhja geomorfoloogiliste struktuuride kirjeldamiseks ja nende kirjelduste kaudu muudes valdkondades. Otsus, mis laadi andmete kogumine on optimaalne vajab põhjalikku uurimist ja kogemusi. Väga oluline on laevaressursi jaotamine erinevate kasutajate (seadmete) vahel, arvestades näiteks paigaldatud seadmete kooskasutamise võimalusi.

@@ 105. rida: / 105. rida: @@
 ===Andmekasutus ja -levitamine===
- Algandmed laekuvad kalli ja sageli töömahukate välitööde tulemusel, teatud juhtudel kaasatakse ka RHT väliseid struktuure (Eestis: sadamate mõõdistusandmed, Põllumajandusülikooli geoid-ellipsoidi mudel, VRS tugivõrk). Üsna lähedases minevikus kasutati hüdrograafilisi andmeid vaid ühe toote (rakenduse), merekaarti valmistamiseks. Tulevikus niisugune rakendusviis muutub, st. peab olema võimalik ja valmis uuteks rakendusteks, rahuldamaks uute tarbijate kasvavaid mitmepalgelisi vajadusi.
+Algandmed laekuvad kalli ja sageli töömahukate välitööde tulemusel, teatud juhtudel kaasatakse ka Rahvusliku hüdrograafiateenistuse väliseid struktuure (Eestis: sadamate mõõdistusandmed, Põllumajandusülikooli geoid-ellipsoidi mudel, VRS tugivõrk). Üsna lähedases minevikus kasutati hüdrograafilisi andmeid vaid ühe toote (rakenduse), merekaardi valmistamiseks. Tulevikus niisugune rakendusviis muutub, see tähendab peab olema võimalik ja valmis uuteks rakendusteks, rahuldamaks uute tarbijate kasvavaid mitmepalgelisi vajadusi.
-Tänapäeva hüdrograafi kui rakendusteadus on järjest tihedamalt seondumas nii loodus- kui reaalteadustega ega suuda väljaspool neid edukalt  oma ülesandeid täita ega eesmärke saavutada. Hüdrograafiliste andmekogude kasutamine on väljunud või väljumas meresõidu kitsastest raamidest ja saavutamas talle õigusega kuuluvat kohta teiste geoteaduste reas. Varemalt peamiselt andmekogumisega tegelenud “korilasest” on saamas nende andmete haldamist ja kasutamist organiseeriv rakendusteadus.  Hoolimata salastatuse vähenemisest ja üleilmastumisest on hüdrograafia  endiselt ning jätkuvalt merega piirnevate riikide arenguks oluline strateegiline valdkond.
 ==Allikad==

@@ 102. rida: / 102. rida: @@
 ===Andmetöötlus===
- efektiivsusest sõltub olulisel määral mõõdistusandmete kasutuse operatiivsus. Tänapäeva mõõdistussüsteemide abil on võimalik lühikese ajaga koguda väga suur, kümnetesse GB ulatuv andmemassiiv (toorandmed). Need aga ei ole enamasti otseselt GIS rakendusteks sobivad üheltpoolt seetõttu, et sisaldavad mõõdistussüsteemi kuuluvate eri seadmete algandmeid, teisalt on algteekides alati mingi hulk vigu ning teatud liiki rakendused vajavad teatud tasemeni (tiheduseni) generaliseeritud andmeid. Andmetöötluse põhiülesandeiks ongi toorandmete teisendamine kasutajaile kättesaadavasse formaati, vigade tuvastamine ning kõrvaldamine ning saadud tulemuse kvaliteedi  hindamine. Enamasti vajatakse teatud ala mõõdistamiseks oluliselt vähem aega kui järgnevaks andmetöötluseks. Üheks RHT ees seisvaks väga oluliseks ülesandeks ongi andmetöötluseks kuluva aja vähendamine.
+Andmetöötluse efektiivsusest sõltub olulisel määral mõõdistusandmete kasutuse operatiivsus. Tänapäeva mõõdistussüsteemide abil on võimalik lühikese ajaga koguda väga suur, kümnetesse GB-sse ulatuv andmemassiiv (toorandmed). Need aga ei ole enamasti otseselt GIS rakendusteks sobivad üheltpoolt seetõttu, et sisaldavad mõõdistussüsteemi kuuluvate eri seadmete algandmeid, teisalt on algteekides alati mingi hulk vigu ning teatud liiki rakendused vajavad teatud tasemeni (tiheduseni) generaliseeritud andmeid. Andmetöötluse põhiülesandeiks ongi toorandmete teisendamine kasutajaile kättesaadavasse formaati, vigade tuvastamine ning kõrvaldamine ning saadud tulemuse kvaliteedi hindamine. Enamasti vajatakse teatud ala mõõdistamiseks oluliselt vähem aega kui järgnevaks andmetöötluseks. Üheks Rahvusliku hüdrograafiateenistuse ees seisvaks väga oluliseks ülesandeks ongi andmetöötluseks kuluva aja vähendamine.
 ===Andmekasutus ja -levitamine===

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:22
(Erinevus puudub)

@@ 99. rida: / 99. rida: @@
 ===Organisatsioonivälised andmeallikad===
- kasutamisse peaks RHT suhtuma soosivalt. Kahel põhjusel on niisugune lähenemisviis vajalik ja õigustatud: esiteks on väljaspool RHT tekkinud moodsaid tehnilisi vahendeid ja kvalifitseeritud personali evivaid ettevõtteid (firmasid), kes on võimelised koguma hüdrograafilisele standardile vastavaid andmeid; ja teiseks, teatus liiki andmeid on võimalik koguda satelliitidele paigaldatud seadmete abil, näiteks mitmesuguseid merepinna ja -vee füüsikalisi karakteristikuid, rannajoone muutusi jne. Kuigi taolised andmed ei vasta veel praegu hüdrograafilistel töödel kasutatavate täiendandmete täpsusnõudeile, on nad kasutatavad tööde kavandamiseks. Niisuguse lähenemisviisi puhul saavutab loomulikult olulise koha andmete vastavuse kontroll ja sellest tulenevalt RHT vastutuse määra suurenemine.
+Organisatsiooniväliste andmeallikate kasutamisse peaks Rahvuslik hüdrograafiateenistus suhtuma soosivalt. Kahel põhjusel on niisugune lähenemisviis vajalik ja õigustatud: esiteks on väljaspool Rahvuslikku hüdrograafiateenistust tekkinud moodsaid tehnilisi vahendeid ja kvalifitseeritud personali evivaid ettevõtteid (firmasid), kes on võimelised koguma hüdrograafilisele standardile vastavaid andmeid; ja teiseks, teatus liiki andmeid on võimalik koguda satelliitidele paigaldatud seadmete abil, näiteks mitmesuguseid merepinna ja -vee füüsikalisi karakteristikuid, rannajoone muutusi jne. Kuigi taolised andmed ei vasta veel praegu hüdrograafilistel töödel kasutatavate täiendandmete täpsusnõudeile, on nad kasutatavad tööde kavandamiseks. Niisuguse lähenemisviisi puhul saavutab loomulikult olulise koha andmete vastavuse kontroll ja sellest tulenevalt Rahvusliku hüdrograafiateenistuse vastutuse määra suurenemine.
 ===Andmetöötlus===

@@ 54. rida: / 54. rida: @@
 ==Hüdrograafia paradigma==
-Uusimate vaadete kohaselt eksisteerib hüdrograafia ja hüdrograafiline teave (eelkõige loomulikult igat liiki ruumiline teave)  selleks, et hõlbustada “kvalifitseeritud (arukate) otsustuste” tegemist. See vaade põhineb hinnangul, et “kvalifitseeritud  otsustuste” tegemine on kõrgeltorganiseeritud inimtegevuse osa, üks põhifunktsioone. Mõningaid tegevusvaldkondi võiks jagada otsustuste jadaks. Niisuguste otsustuste edukus sõltub suuresti informeerituse määrast sobiva teabe valdkonnas.  Näiteks, ohutu ja eduka laevasõidu eelduseks on teatud, ja enamasti lihtsate otsustuste jada: kas, kuna ja kus suurendada või vähendada laeva kiirust; kus ja mil määral on vaja muuta kurssi jne. Need otsustused tagavad edukuse ja ratsionaalsuse juhul kui ollakse informeeritud, so. omatakse ohutu ja ratsionaalse liikumise jaoks küllaldast teavet ning osatakse seda ka parimal võimalikul viisil kasutada.  Merepõhja geomorfoloogiline tõlgendamine on teatud otsustuste kogum, milles üksikprotsessid või -sündmused sobivalt seonduvad mõõdistatud või vaatlustel saadud tunnuste ja faktidega. Taoline tõlgendus on edukas juhul kui ollakse “informeeritud”, st. siis kui geomorfoloog saab järelduste (otsustuste) tegemisel tugineda kogu olemasolevale andmestikule ning suudab neid andmeid konkreetses kontekstis lahti mõtestada, kirjeldamaks looduslikku protsessi adekvaatselt. Traalpüük on samuti teatud otsustuste kogum: millal lasta traal vette või võtta välja; traalimise kiiruse ja suuna valik jne. Traalimise edukus, so. lühima võimaliku aja jooksul koguda traali võimalikult rohkelt kala, on samuti sõltuv “informeeritusest”: ühelt poolt, kuivõrd adekvaatset teavet antud piirkonna ihtüofaunast omatakse, millised on kalaparvede liikumise seaduspärasused, millised on sügavussuhted ja põhja pinnamood jmt. ning  teiselt poolt, kuivõrd kättesaadav see vajalik teave on ning kuivõrd kalur seda teavet kasutada suudab või oskab  Mõõdistustööde otstarbeka kavandamise ja eduka ning ratsionaalse tegemise eelduseks on jällegi “informeeritus”, so juba teadaolevate andmete analüüs, sobivate seadmete valik, ilmaolude arvestamine ja sellest sõltuvalt mõõdistusliinide või -alade kavandamine või ümberkorraldamine. Ülaltoodud ja muudeski tegevustes tehtavad otsustused sisaldavad määramatuse (muutlikkuse) ja riski elemente. “Kvalifitseeritud otsustuse” tegemiseks on oluline otsustada, kuivõrd  tõenäoline eeldatav määramatus (muutlikkus) või risk võiks olla. Otsustuse pädevust (“kvaliteeti”) võiks ühelt poolt käsitleda pöördvõrdelisena otsustusega seonduva määramatusega (muutlikkusega) ja samas ka pöördvõrdelisena olemasoleva teabe määramatusega (muutlikkusega). Siit tulenevalt võime teha järgmised järeldused. Hüdrograafilisel teabel (mõõdistusandmeil) põhineva otsustuse pädevus (“kvaliteet”) on võrdelises sõltuvuses kasutatava teabe kvaliteedist, tema täiuslikkusest, omastatavusest, kättesaadavusest  ning otsustaja oskusest olemasolevaid andmeid ja nende kvaliteeti adekvaatselt hinnata ja kasutada. Hüdrograafilise andmestiku määramatuse (muutlikkuse, mittevastavuse) käsitlus koosneb järgmistest järkudest:
+Uusimate vaadete kohaselt eksisteerib hüdrograafia ja hüdrograafiline teave (eelkõige loomulikult igat liiki ruumiline teave) selleks, et hõlbustada “kvalifitseeritud (arukate) otsustuste” tegemist. See vaade põhineb hinnangul, et “kvalifitseeritud  otsustuste” tegemine on kõrgeltorganiseeritud inimtegevuse osa, üks põhifunktsioone. Mõningaid tegevusvaldkondi võiks jagada otsustuste jadaks. Niisuguste otsustuste edukus sõltub suuresti informeerituse määrast sobiva teabe valdkonnas. Näiteks, ohutu ja eduka laevasõidu eelduseks on teatud, ja enamasti lihtsate otsustuste jada: kas, kuna ja kus suurendada või vähendada laeva kiirust; kus ja mil määral on vaja muuta kurssi jne. Need otsustused tagavad edukuse ja ratsionaalsuse juhul kui ollakse informeeritud - omatakse ohutu ja ratsionaalse liikumise jaoks küllaldast teavet ning osatakse seda ka parimal võimalikul viisil kasutada.
-==RHT restruktureerimine ja kohandamine== on pidev protsess olemaks valmis uutele väljakutsetele ja muutustele. Seega on vajalik viis, mille kohaselt “hüdrograafiatöö” on ajas juhitav. Traditsiooniliselt on hüdrograafilisi andmeid kogutud teatud spetsiifiliste dokumentide (merekaartide) koostamiseks, täitmaks pealvee laevasõidu vajadusi. Samade andmete muud kasutusvõimalused on seni vähe tähelepanu pälvinud. RHT esmane, tulevikku suunatud arengusuund peaks tuginema väitele, et on olemas rohkem kui üks samade lähteandmete põhjal kasutatav rakendus.
+Merepõhja geomorfoloogiline tõlgendamine on teatud otsustuste kogum, milles üksikprotsessid või -sündmused sobivalt seonduvad mõõdistatud või vaatlustel saadud tunnuste ja faktidega. Taoline tõlgendus on edukas juhul kui ollakse informeeritud, see tähendab siis kui geomorfoloog saab järelduste (otsustuste) tegemisel tugineda kogu olemasolevale andmestikule ning suudab neid andmeid konkreetses kontekstis lahti mõtestada, kirjeldamaks looduslikku protsessi adekvaatselt.
-Muutused kasvavad välja traditsioonilisest (tavapärasest) hüdrograafilisest tegevusest endast.  Korralduslikult võiks muutusi käsitleda kolmes osas:
-. Andmete kogumine (algandmed);
+Traalpüük on samuti teatud otsustuste kogum: millal lasta traal vette või võtta välja; traalimise kiiruse ja suuna valik jne. Traalimise edukus - lühima võimaliku aja jooksul koguda traali võimalikult rohkelt kala, on samuti sõltuv informeeritusest: ühelt poolt, kuivõrd adekvaatset teavet antud piirkonna ihtüofaunast omatakse, millised on kalaparvede liikumise seaduspärasused, millised on sügavussuhted ja põhja pinnamood ja muu taoline ning teiselt poolt, kuivõrd kättesaadav see vajalik teave on ning kuivõrd kalur seda teavet kasutada suudab või oskab.
-. Andmehaldus (töötlus),
-. Tulemuste levitamine ja andmete värskendamine (hüdrograafiline teabesüsteem HIS).
+Mõõdistustööde otstarbeka kavandamise ja eduka ning ratsionaalse tegemise eelduseks on jällegi informeeritus, see on juba teadaolevate andmete analüüs, sobivate seadmete valik, ilmaolude arvestamine ja sellest sõltuvalt mõõdistusliinide või -alade kavandamine või ümberkorraldamine.
 ==Andmekogumine==

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 ==Uurimisobjekt ja ainevald==
-Samuti kui teistel teadusharudel on ka hüdrograafial kui teadusel oma uurimisobjekt, ainevald ja meetodid. Liigitades hüdrograafia geoteaduste (loodusteaduste) valdkonda, on selle uurimisobjekt Maa hüdrosfäär, kitsamas mõttes Maa pinnal paiknevad veekogud. Hüdrograafiateaduse põhieesmärki silmas pidades on traditsiooniliseks uurimisobjektiks eelkõige laevatatavad veekogud.  Hüdrograafia kui rakendusteaduse ainevaldkonnaks on maailmameri kui ruumiline looduslik keskkond.
+Samuti kui teistel teadusharudel on ka hüdrograafial kui teadusel oma uurimisobjekt, ainevald ja meetodid. Liigitades hüdrograafia geoteaduste (loodusteaduste) valdkonda, on selle uurimisobjekt Maa hüdrosfäär, kitsamas mõttes Maa pinnal paiknevad veekogud. Hüdrograafiateaduse põhieesmärki silmas pidades on traditsiooniliseks uurimisobjektiks eelkõige laevatatavad veekogud. Hüdrograafia kui rakendusteaduse ainevaldkonnaks on maailmameri kui ruumiline looduslik keskkond.
 Igasuguste kaardistamistööde arengu suunajaks oli pikka aega sõdimine kui kahtlemata inimkonna vanim tegevusvaldkond. See, kellel olid paremad ja täpsemad kaardid ning kaardistajad, oli ka edukam vallutaja või maadeavastaja. Mere- ja maakaardid ning nende koostamiseks kasutatud lähteandmed olid rangelt salajased ja neid hoiti kiivalt konkurentide eest. Niisugune praktika on enamikus riikides au sees ka tänapäeval ja see on kahtlemata üheks merepõhja kaardistustööde arengupiduriks. Viimastel aastatel on mitmesugused kaugseiremeetodid küll oluliselt vähendanud maismaa kaardistamise salastamisvajadusi ja -võimalusi, kuid merealade puhul on kaugseire meetodid seni üsnagi piiratud ja selles valdkonnas on olukord vähe muutunud.
-Hüdrograafia põhieesmärk on seni olnud  peamiselt laevasõidu vajadused ning sellele on suunatud ka suur osa tänapäeva mõõdistustöid. Inimtegevuse mitmekesistudes merealadel kaasnevad uued, varasemaist ja traditsioonilistest vajadustest erinevad nõuded ja ootused veealadest koostatavaile kaartidele ja andmekogudele. Stabiilselt ja rutiinselt tegutsevad kaarditootjad enamasti ignoreerivad  “uute” tarbijate vajadusi ja soove, sest ei pea neid olulisteks või loevad neid väljaspool “oma” tegevusvaldkonda olevaiks. On mitu põhjust, miks niisugune arusaam on siiani elujõuline ja miks vaid üsna sporaadiliselt tehakse pingutusi tegelike vajaduste rahuldamiseks, kaasates kaarditootmise “uusi” partnereid ja teistsugust mõttelaadi.
+Hüdrograafia põhieesmärk on seni olnud peamiselt laevasõidu vajadused ning sellele on suunatud ka suur osa tänapäeva mõõdistustöid. Inimtegevuse mitmekesistudes merealadel kaasnevad uued, varasemaist ja traditsioonilistest vajadustest erinevad nõuded ja ootused veealadest koostatavaile kaartidele ja andmekogudele. Stabiilselt ja rutiinselt tegutsevad kaarditootjad enamasti ignoreerivad "uute" tarbijate vajadusi ja soove, sest ei pea neid olulisteks või loevad neid väljaspool oma tegevusvaldkonda olevaiks. On mitu põhjust, miks niisugune arusaam on siiani elujõuline ja miks vaid üsna sporaadiliselt tehakse pingutusi tegelike vajaduste rahuldamiseks, kaasates kaarditootmise "uusi" partnereid ja teistsugust mõttelaadi.
 Uued ja varasemast erinevad kasutajad esitavad hüdrograafiateenistustele uusi võimalusi ja väljakutseid. Senisest erinevat tüüpi merekaartide ja andmekogude vajadus rahuldatakse sõltumata sellest, kes neid koostab ja toodab.
-Loomulikult on kaardistamise kui tegevusvaldkonna võimalused oluliselt avardunud ajast, mil maismaakaardistamine väljus vaid sõjaliste ja transpordivajaduste rahuldamise raamest. Tehnoloogilised arendused, eelkõige Üleilmse(te) asukohamääramissüsteemi(de) evitamine tähendab seda, et korrektne asukohamääramine on võimalik praktiliselt kõikjal ja kättesaadav kõigile. [[GIS]] kasutusvõimaluste hoogne areng ei vaja enam kasutamiseks väga spetsiifilist ja kauakestvat arvutikoolitust, vaid on   kättesaadav ja kasutatav pea iga valdkonna asjatundjaile. Arvutikasutamise vajadus ja oskus ning Interneti võimalused sidevahendina teabe ja mahukate andmehulkade edastamiseks on muutunud juba argitöövahendiks. Kiiresti põimuvad ka era- ja avaliku sektori struktuuride tegevus, et saavutada uusi tasakaaluseisundeid, väheneb militaarstruktuuride sõnaõigus ja mõju.
+Loomulikult on kaardistamise kui tegevusvaldkonna võimalused oluliselt avardunud ajast, mil maismaakaardistamine väljus vaid sõjaliste ja transpordivajaduste rahuldamise raamest. Tehnoloogilised arendused, eelkõige Üleilmse(te) asukohamääramissüsteemi(de) evitamine tähendab seda, et korrektne asukohamääramine on võimalik praktiliselt kõikjal ja kättesaadav kõigile. [[GIS]] kasutusvõimaluste hoogne areng ei vaja enam kasutamiseks väga spetsiifilist ja kauakestvat arvutikoolitust, vaid on kättesaadav ja kasutatav pea iga valdkonna asjatundjaile. Arvutikasutamise vajadus ja oskus ning Interneti võimalused sidevahendina teabe ja mahukate andmehulkade edastamiseks on muutunud juba argitöövahendiks. Kiiresti põimuvad ka era- ja avaliku sektori struktuuride tegevus, et saavutada uusi tasakaaluseisundeid, väheneb militaarstruktuuride sõnaõigus ja mõju.
-Üle 70% Maa pinnast on kaetud veekogudega. Ülejäänud vähema kui ühe kolmandiku Maa pinna osas jaotub elanikkond ebaühtlaselt: arvatakse, et 2020. aastaks paikneb 60% rahvastikust rannajoonega piirneva 60 km laiuse maismaavööndi piires. Järjest enam põimuvad mere ja rannikuasukate  suhted ja vastastikune mõju. Selle vastastikuse mõju esimesed, abivahendeid nõudvad valdkonnad olid maadeavastused ja -vallutused, meretransport ja kalandus ning seesugune nõudlus “sünnitas” hüdrograafia. Hüdrograafial on pikka aega olnud ja jääb edaspidigi oluline roll meresõidu ohutuse ja efektiivsuse tagamisel, kuid ka mitmes muus valdkonnas on hüdrograafiline andmestik muutunud asendamatuks.
+Üle 70% Maa pinnast on kaetud veekogudega. Ülejäänud vähema kui ühe kolmandiku Maa pinna osas jaotub elanikkond ebaühtlaselt: arvatakse, et 2020. aastaks paikneb 60% rahvastikust rannajoonega piirneva 60 km laiuse maismaavööndi piires. Järjest enam põimuvad mere ja rannikuasukate suhted ja vastastikune mõju. Selle vastastikuse mõju esimesed, abivahendeid nõudvad valdkonnad olid maadeavastused ja -vallutused, meretransport ja kalandus ning seesugune nõudlus “sünnitas” hüdrograafia. Hüdrograafial on pikka aega olnud ja jääb edaspidigi oluline roll meresõidu ohutuse ja efektiivsuse tagamisel, kuid ka mitmes muus valdkonnas on hüdrograafiline andmestik muutunud asendamatuks.
 Nüüdisaegne merealade kasutamine on avardunud, võrreldes lähiminevikuga, ning uued kasutusvaldkonnad vajavad erinevaid toetusvahendeid. Uute tegevusaladena võiks nimetada [[sadam]]ate majandamist ja juhtimist, veealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamist ja hooldust, maavarauuringuid ja -tootmist, turismi, tööstuslikku [[kalapüük]]i, [[kalakasvatus]]t, mereuuringuiks vajalike seadmete ja tehnoloogia arendamist, julgeoleku ja suveräänsuse tagamise meetmeid, bilateraalseid [[merepiirid|merepiire]] ja piirialasid, mereprotsesside uurimist ja ohjamist, keskkonna mõju ja kaitset, rannikumere ja kaitsealade majandamist jmt.
-Nüüd, mil [[laevajuht]]ide ruumilise teabe vajadus on kaartidel olemas, vajavad uued kasutajad edukaks tegevuseks teistlaadi, kuid samadele andmetele tuginevaid ruumilisi infrastruktuure. Rahvuslikul hüdrograafiateenistusel peab tänapäeval olema juhtroll, kavandamaks hüdrograafilise informatsiooni turgu ja kasutamist, kuna teised sellega seotud valdkonnad - kaarditootmine, meresõiduohutus, laevasõiduga seotud teabesüsteemid jm. peaksid osalema hüdrograafiateenistuse partneritena, säilitades oma andmete omandiõiguse. See kehtib ka erainitsiatiivile ja -kapitalile tuginevate ettevõtete kohta.
+Nüüd, mil [[laevajuht]]ide ruumilise teabe vajadus on kaartidel olemas, vajavad uued kasutajad edukaks tegevuseks teistlaadi, kuid samadele andmetele tuginevaid ruumilisi infrastruktuure. Rahvuslikul hüdrograafiateenistusel peab tänapäeval olema juhtroll, kavandamaks hüdrograafilise informatsiooni turgu ja kasutamist, kuna teised sellega seotud valdkonnad - kaarditootmine, meresõiduohutus, laevasõiduga seotud teabesüsteemid ja muud peaksid osalema hüdrograafiateenistuse partneritena, säilitades oma andmete omandiõiguse. See kehtib ka erainitsiatiivile ja -kapitalile tuginevate ettevõtete kohta.
 ==Areng ja perspektiivid==