http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=H%C3%BClgepaat 2026-05-03T15:28:39Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=H%C3%BClgepaat&diff=2877&oldid=prev 2015-02-18T14:22:32Z

<p>2 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:22</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=H%C3%BClgepaat&diff=2876&oldid=prev 2013-01-31T13:54:50Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 13:54</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">hülgepaat</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">(/</del>hülgejulla<del class="diffchange diffchange-inline">) - </del>harilikult <del class="diffchange diffchange-inline">klinkerplangutusega</del>, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mahutas <del class="diffchange diffchange-inline">4...8 </del>hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud. Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat purjega kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna, selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti ranniku lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügilaona ja sellega kaasas <del class="diffchange diffchange-inline">1...2 </del>3,<del class="diffchange diffchange-inline">5m </del>pikka väikepaati, milega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli <del class="diffchange diffchange-inline">2 </del>kiilu (umbes <del class="diffchange diffchange-inline">20cm </del>vahega), mille peale löödi jalased. 1920<del class="diffchange diffchange-inline">...</del>1930ndail hakati hülgepüügil kasutama <del class="diffchange diffchange-inline">kajutiga </del>mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Hülgepaat''', ka </ins>'''hülgejulla<ins class="diffchange diffchange-inline">''' on </ins>harilikult <ins class="diffchange diffchange-inline">[[klinkerplangutus]]ega</ins>, kõrge <ins class="diffchange diffchange-inline">[[parras|</ins>parda<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>ja laia põhjaga kerge <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>paat<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">mis </ins>mahutas <ins class="diffchange diffchange-inline">neli kuni kaheksa </ins>hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud. Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat <ins class="diffchange diffchange-inline">[[puri|</ins>purjega<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna, selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti ranniku lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügilaona ja sellega kaasas <ins class="diffchange diffchange-inline">üks või kaks </ins>3,<ins class="diffchange diffchange-inline">5 meetrit </ins>pikka väikepaati, milega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli <ins class="diffchange diffchange-inline">kaks </ins>kiilu (umbes <ins class="diffchange diffchange-inline">20 cm </ins>vahega), mille peale löödi jalased. 1920<ins class="diffchange diffchange-inline">-</ins>1930ndail hakati hülgepüügil kasutama <ins class="diffchange diffchange-inline">[[kajut]]iga </ins>mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas</del>: <del class="diffchange diffchange-inline">Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{Mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Paaditüübid]]</ins></div></td></tr> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=H%C3%BClgepaat&diff=2875&oldid=prev 2010-03-24T07:25:28Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;hülgepaat&#039;&#039;&#039; (/hülgejulla) - harilikult klinkerplangutusega, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mahutas 4...8 hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toi...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''hülgepaat''' (/hülgejulla) - harilikult klinkerplangutusega, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mahutas 4...8 hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud. Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat purjega kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna, selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti ranniku lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügilaona ja sellega kaasas 1...2 3,5m pikka väikepaati, milega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli 2 kiilu (umbes 20cm vahega), mille peale löödi jalased. 1920...1930ndail hakati hülgepüügil kasutama kajutiga mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke.<br /> <br /> Autor: Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996</div>

Enn Oja