http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk 2026-05-09T19:08:27Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk&diff=9771&oldid=prev 2015-02-25T13:07:48Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 13:07</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Pilt:heeringap1.jpg|thumb|right]]</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Pilt:heeringap2.png|thumb|right|Heeringapüük Põhja-Atlandil aastati]]</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Pilt:heeringap3.jpg|thumb|right]]</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Pilt:heeringap4.jpg|thumb|right]]</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Heeringapüük''' on vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja Põhja-Euroopas (esmateade pärineb 702. aastast Inglismaalt).</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Heeringapüük''' on vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja Põhja-Euroopas (esmateade pärineb 702. aastast Inglismaalt).</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-2686:rev-9771 --> </table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk&diff=2686&oldid=prev 2015-02-18T14:22:24Z

<p>4 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:22</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk&diff=2685&oldid=prev 2011-03-29T20:40:19Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 29. märts 2011, kell 20:40</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5" >5. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Heeringapüük''' on vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja Põhja-Euroopas (esmateade pärineb 702. aastast Inglismaalt).</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Heeringapüük''' on vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja Põhja-Euroopas (esmateade pärineb 702. aastast Inglismaalt).</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Heeringapüügi ulatust on mõjutanud heeringa arvukuse suur kõikumine ning ränded. 9. sajandil oli tuntuim norralaste ja šotlaste heeringapüük. Hansakaubanduse tarbeks püüdsid heeringat põhiliselt sakslased ja taanlased peamiselt Lõuna-Läänemerelt, kuni 15. sajandil sealsed saagid järsult vähenesid. Samal ajal laienes heeringapüük Hollandi ja Šoti rannavetes.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Heeringapüügi ulatust on mõjutanud <ins class="diffchange diffchange-inline">[[heeringas|</ins>heeringa<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>arvukuse suur kõikumine ning ränded. 9. sajandil oli tuntuim norralaste ja šotlaste heeringapüük. Hansakaubanduse tarbeks püüdsid heeringat põhiliselt sakslased ja taanlased peamiselt Lõuna-Läänemerelt, kuni 15. sajandil sealsed saagid järsult vähenesid. Samal ajal laienes heeringapüük Hollandi ja Šoti rannavetes.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>15...16. sajandil Hollandis suure tähtsuse omandanud heeringapüük levis avamerele, kus püüti [[triivvõrk]]udega. Hollandlaste leiutatud märgsoolamisviisi kasutuselevõtuga hakati heeringat tünnidesse soolama juba laevas ning randa viidi juba valmistoodang. Heeringapüüki soosisid ka riigivalitsejad, vajadusel sai heeringalaevadelt sõjalaevastikule häid meremehi. 17. sajandil hoogustus heeringapüük Suurbritannias, mis oli järgnevalt suurim heeringapüüdja Euroopas kuni I maailmasõjani. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>15...16. sajandil Hollandis suure tähtsuse omandanud heeringapüük levis avamerele, kus püüti [[triivvõrk]]udega. Hollandlaste leiutatud märgsoolamisviisi kasutuselevõtuga hakati heeringat tünnidesse soolama juba laevas ning randa viidi juba valmistoodang. Heeringapüüki soosisid ka riigivalitsejad, vajadusel sai heeringalaevadelt sõjalaevastikule häid meremehi. 17. sajandil hoogustus heeringapüük Suurbritannias, mis oli järgnevalt suurim heeringapüüdja Euroopas kuni I maailmasõjani. &#160;</div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-2684:rev-2685 --> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk&diff=2684&oldid=prev 2011-03-29T20:34:24Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 29. märts 2011, kell 20:34</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">heeringapüük</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">- </del>vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja <del class="diffchange diffchange-inline">PõhjaEuroopas </del>(esmateade 702.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>Inglismaalt). Heeringapüügi ulatust on mõjutanud heeringa arvukuse suur kõikumine ning ränded. 9. sajandil oli tuntuim norralaste ja šotlaste heeringapüük. Hansakaubanduse tarbeks püüdsid heeringat põhiliselt sakslased ja taanlased peamiselt <del class="diffchange diffchange-inline">LõunaLäänemerelt</del>, kuni 15. sajandil sealsed saagid järsult vähenesid. Samal ajal laienes heeringapüük Hollandi ja Šoti rannavetes. 15...16. sajandil Hollandis suure tähtsuse omandanud heeringapüük levis avamerele, kus püüti <del class="diffchange diffchange-inline">triivvõrkudega</del>. Hollandlaste leiutatud märgsoolamisviisi kasutuselevõtuga hakati heeringat tünnidesse soolama juba laevas ning randa viidi juba valmistoodang. Heeringapüüki soosisid ka riigivalitsejad, vajadusel sai heeringalaevadelt sõjalaevastikule häid meremehi. 17. sajandil hoogustus heeringapüük Suurbritannias, <del class="diffchange diffchange-inline">olles </del>järgnevalt suurim heeringapüüdja Euroopas I <del class="diffchange diffchange-inline">Maailmasõjani</del>. Heeringapüük tegi Põhjamerest tähtsaime riikidevahelise kalastuspiirkonna, 19. sajandil püüdis seal heeringat <del class="diffchange diffchange-inline">100000 </del>kalurit Lääne-Euroopast Rootsist Hispaaniani. Püügilaevadena kasutati harilikult <del class="diffchange diffchange-inline">loggereid</del>. Pärast <del class="diffchange diffchange-inline">1MS </del>hõivas heeringapüügis juhtkoha Norra, kevaditi püüdsid <del class="diffchange diffchange-inline">koelmuile </del>lähenevaid heeringaparvi sajad <del class="diffchange diffchange-inline">seinnootade </del>ja triivvõrkudega laevad. Hooajati ulatus heeringasaak üle 1 miljoni tonni. Eesti kalurid alustasid heeringapüüki 1932.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>Islandi vetes. 20. sajandil laienes heeringapüük ka teistel põhjapoolsetel meredel, eriti Vaikse ookeani põhjaosas. Lõunameredel esineb heeringat vaid Tšiili ranniku lähistel. 1950ndail langesid seinnootade ja <del class="diffchange diffchange-inline">traalidega </del>varustatud Norra, Islandi ja NSVL-i kalalaevade järelevalveta ülepüügi tõttu <del class="diffchange diffchange-inline">PõhjaAtlandil </del>ja Põhjamerel taas atlandi-skandinaavia heeringavarud, kaasnevaks põhjuseks oli vähearvukate heeringapõlvkondade kasvuaeg. Eesti suurim heeringapüük oli 1964.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>- <del class="diffchange diffchange-inline">52000t</del>. Heeringavaru suurendamiseks on rakendatud mitmeid püügipiiranguid, eeskätt riikide <del class="diffchange diffchange-inline">majandusvööndis</del>. Eesti kolhoositraalerid on püüdnud heeringat ka Läänemere lõuna- ja lääneosas.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap1.jpg|thumb|right]]</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap2.png|thumb|right|Heeringapüük Põhja-Atlandil aastati]]</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap3.jpg|thumb|right]]</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap4.jpg|thumb|right]]</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Heeringapüük</ins>''' <ins class="diffchange diffchange-inline">on </ins>vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja <ins class="diffchange diffchange-inline">Põhja-Euroopas </ins>(esmateade <ins class="diffchange diffchange-inline">pärineb </ins>702. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastast </ins>Inglismaalt).</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Heeringapüügi ulatust on mõjutanud heeringa arvukuse suur kõikumine ning ränded. 9. sajandil oli tuntuim norralaste ja šotlaste heeringapüük. Hansakaubanduse tarbeks püüdsid heeringat põhiliselt sakslased ja taanlased peamiselt <ins class="diffchange diffchange-inline">Lõuna-Läänemerelt</ins>, kuni 15. sajandil sealsed saagid järsult vähenesid. Samal ajal laienes heeringapüük Hollandi ja Šoti rannavetes.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>15...16. sajandil Hollandis suure tähtsuse omandanud heeringapüük levis avamerele, kus püüti <ins class="diffchange diffchange-inline">[[triivvõrk]]udega</ins>. Hollandlaste leiutatud märgsoolamisviisi kasutuselevõtuga hakati heeringat tünnidesse soolama juba laevas ning randa viidi juba valmistoodang. Heeringapüüki soosisid ka riigivalitsejad, vajadusel sai heeringalaevadelt sõjalaevastikule häid meremehi. 17. sajandil hoogustus heeringapüük Suurbritannias, <ins class="diffchange diffchange-inline">mis oli </ins>järgnevalt suurim heeringapüüdja Euroopas <ins class="diffchange diffchange-inline">kuni </ins>I <ins class="diffchange diffchange-inline">maailmasõjani</ins>. &#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Heeringapüük tegi Põhjamerest tähtsaime riikidevahelise kalastuspiirkonna, 19. sajandil püüdis seal heeringat <ins class="diffchange diffchange-inline">100 000 </ins>kalurit Lääne-Euroopast Rootsist Hispaaniani. Püügilaevadena kasutati harilikult <ins class="diffchange diffchange-inline">[[logger]]eid</ins>.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pärast <ins class="diffchange diffchange-inline">Esimest maailmasõda </ins>hõivas heeringapüügis juhtkoha Norra, kevaditi püüdsid <ins class="diffchange diffchange-inline">[[koelmu]]ile </ins>lähenevaid heeringaparvi sajad <ins class="diffchange diffchange-inline">[[seinnoot]]ade </ins>ja triivvõrkudega laevad. Hooajati ulatus heeringasaak üle 1 miljoni tonni.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti kalurid alustasid heeringapüüki 1932. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastal </ins>Islandi vetes. 20. sajandil laienes heeringapüük ka teistel põhjapoolsetel meredel, eriti Vaikse ookeani põhjaosas. Lõunameredel esineb heeringat vaid Tšiili ranniku lähistel.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>1950ndail langesid seinnootade ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[traal]]idega </ins>varustatud Norra, Islandi ja NSVL-i kalalaevade järelevalveta ülepüügi tõttu <ins class="diffchange diffchange-inline">Põhja-Atlandil </ins>ja Põhjamerel taas atlandi-skandinaavia heeringavarud, kaasnevaks põhjuseks oli vähearvukate heeringapõlvkondade kasvuaeg.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti suurim heeringapüük oli 1964. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastal </ins>- <ins class="diffchange diffchange-inline">52 000 t</ins>. Heeringavaru suurendamiseks on rakendatud mitmeid püügipiiranguid, eeskätt riikide <ins class="diffchange diffchange-inline">[[majandusvöönd]]is</ins>. Eesti <ins class="diffchange diffchange-inline">[[traaler|</ins>kolhoositraalerid<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>on püüdnud heeringat ka Läänemere lõuna- ja lääneosas.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap1.jpg|thumb|left]]</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap2.png|thumb|left|Heeringapüük Põhja-Atlandil aastati]]</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Kalapüük</ins>]]</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:heeringap3.jpg|thumb|left]]</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<del class="diffchange diffchange-inline">Pilt</del>:<del class="diffchange diffchange-inline">heeringap4.jpg|thumb|left</del>]]</div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-2683:rev-2684 --> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk&diff=2683&oldid=prev 2010-03-22T11:32:24Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 22. märts 2010, kell 11:32</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5" >5. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Allikas: Mereleksikon, 1996</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Allikas: Mereleksikon, 1996</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap1.jpg|thumb|left]]</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap1.jpg|thumb|left]]</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap2.png|thumb|left]]</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap2.png|thumb|left<ins class="diffchange diffchange-inline">|Heeringapüük Põhja-Atlandil aastati</ins>]]</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap3.jpg|thumb|left]]</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap3.jpg|thumb|left]]</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap4.jpg|thumb|left]]</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:heeringap4.jpg|thumb|left]]</div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-2682:rev-2683 --> </table>

Enn Oja http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heeringap%C3%BC%C3%BCk&diff=2682&oldid=prev 2010-03-22T11:31:20Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;heeringapüük&#039;&#039;&#039; - vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja PõhjaEuroopas (esmateade 702.a Inglismaalt). Heeringapüügi ulatust on mõjutanud heeringa arvukuse suur kõikumine ning r...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''heeringapüük''' - vanimaid merekalastusalasid Lääne- ja PõhjaEuroopas (esmateade 702.a Inglismaalt). Heeringapüügi ulatust on mõjutanud heeringa arvukuse suur kõikumine ning ränded. 9. sajandil oli tuntuim norralaste ja šotlaste heeringapüük. Hansakaubanduse tarbeks püüdsid heeringat põhiliselt sakslased ja taanlased peamiselt LõunaLäänemerelt, kuni 15. sajandil sealsed saagid järsult vähenesid. Samal ajal laienes heeringapüük Hollandi ja Šoti rannavetes. 15...16. sajandil Hollandis suure tähtsuse omandanud heeringapüük levis avamerele, kus püüti triivvõrkudega. Hollandlaste leiutatud märgsoolamisviisi kasutuselevõtuga hakati heeringat tünnidesse soolama juba laevas ning randa viidi juba valmistoodang. Heeringapüüki soosisid ka riigivalitsejad, vajadusel sai heeringalaevadelt sõjalaevastikule häid meremehi. 17. sajandil hoogustus heeringapüük Suurbritannias, olles järgnevalt suurim heeringapüüdja Euroopas I Maailmasõjani. Heeringapüük tegi Põhjamerest tähtsaime riikidevahelise kalastuspiirkonna, 19. sajandil püüdis seal heeringat 100000 kalurit Lääne-Euroopast Rootsist Hispaaniani. Püügilaevadena kasutati harilikult loggereid. Pärast 1MS hõivas heeringapüügis juhtkoha Norra, kevaditi püüdsid koelmuile lähenevaid heeringaparvi sajad seinnootade ja triivvõrkudega laevad. Hooajati ulatus heeringasaak üle 1 miljoni tonni. Eesti kalurid alustasid heeringapüüki 1932.a Islandi vetes. 20. sajandil laienes heeringapüük ka teistel põhjapoolsetel meredel, eriti Vaikse ookeani põhjaosas. Lõunameredel esineb heeringat vaid Tšiili ranniku lähistel. 1950ndail langesid seinnootade ja traalidega varustatud Norra, Islandi ja NSVL-i kalalaevade järelevalveta ülepüügi tõttu PõhjaAtlandil ja Põhjamerel taas atlandi-skandinaavia heeringavarud, kaasnevaks põhjuseks oli vähearvukate heeringapõlvkondade kasvuaeg. Eesti suurim heeringapüük oli 1964.a - 52000t. Heeringavaru suurendamiseks on rakendatud mitmeid püügipiiranguid, eeskätt riikide majandusvööndis. Eesti kolhoositraalerid on püüdnud heeringat ka Läänemere lõuna- ja lääneosas.<br /> <br /> Autor: Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996<br /> [[Pilt:heeringap1.jpg|thumb|left]]<br /> [[Pilt:heeringap2.png|thumb|left]]<br /> [[Pilt:heeringap3.jpg|thumb|left]]<br /> [[Pilt:heeringap4.jpg|thumb|left]]</div>

Enn Oja