http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Inertsnavigatsioon 2026-05-20T05:06:33Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Inertsnavigatsioon&diff=2929&oldid=prev 2015-02-18T14:22:47Z

<p>2 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:22</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Inertsnavigatsioon&diff=2928&oldid=prev 2013-03-01T07:09:31Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 1. märts 2013, kell 07:09</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">inertsnavigatsioon</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">ingl </del>''inertial navigation'' [<del class="diffchange diffchange-inline">in`ööšäl nävigèjšön</del>], <del class="diffchange diffchange-inline">lad ''inertia'' </del>[<del class="diffchange diffchange-inline">inèrt(s)ia</del>] <del class="diffchange diffchange-inline">''navigation(is)'' [naavigaat(s)iòon(is)</del>] <del class="diffchange diffchange-inline">- laeva asukoha, kiiruse</del>, kursi ja <del class="diffchange diffchange-inline">triivi </del>määramine keha inertsiomaduste alusel. Lugemi <del class="diffchange diffchange-inline">koordinaate </del>täpsustab vurrseade, laeva kiirendust mõõdavad kiirendusmõõturid ja kiirenduse lugemeid täpsustab ning vajalikku teavet töötleb arvuti. Inertsvektori kahekordne integreerimine võimaldab leida laeva kiiruse&#160; ja asukoha. Inertsnavigatsioon on sõltumatu välistest teabeallikaist, <del class="diffchange diffchange-inline">nt </del>tehiskaaslasest, taevakehast, kaldaraadiojaamast. Inertsnavigatsiooni tähtsus suurenes seoses <del class="diffchange diffchange-inline">allveelaevade </del>arenguga. Inertsnavigatsiooni alged ulatuvad 1930ndatesse, mil Saksamaa ja NSVL, hiljem ka <del class="diffchange diffchange-inline">AÜ </del>teadlased tegid vastavaid uurimusi. Algselt rakendati inertsnavigatsioonivahendeid rakettidel (W. Brauni poolt <del class="diffchange diffchange-inline">2. MS-s</del>), laevadest kasutati inertsnavigatsiooni esmakordselt <del class="diffchange diffchange-inline">AÜ </del>allveelaevadel Nautilus <del class="diffchange diffchange-inline">[nootilös] </del>ja Skate <del class="diffchange diffchange-inline">[skejt] </del>veealusel polaarretkel 1958.<del class="diffchange diffchange-inline">a</del>. Veealusel ümbermaailmareisil ulatus arvestusviga vaid mõnisaja meetrini. Kalliduse tõttu inertsnavigatsioonivahendeid <del class="diffchange diffchange-inline">kaubalaevadel </del>ei kasutata.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Inertsnavigatsioon</ins>''' <ins class="diffchange diffchange-inline">(inglise keeles </ins>''inertial navigation''<ins class="diffchange diffchange-inline">) on [</ins>[<ins class="diffchange diffchange-inline">laev]</ins>]<ins class="diffchange diffchange-inline">a asukoha</ins>, [<ins class="diffchange diffchange-inline">[kiirus</ins>]]<ins class="diffchange diffchange-inline">e</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[kurss|</ins>kursi<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[triiv]]i </ins>määramine keha inertsiomaduste alusel. Lugemi <ins class="diffchange diffchange-inline">[[koordinaat]]e </ins>täpsustab vurrseade, laeva kiirendust mõõdavad kiirendusmõõturid ja kiirenduse lugemeid täpsustab ning vajalikku teavet töötleb arvuti. Inertsvektori kahekordne integreerimine võimaldab leida laeva kiiruse&#160; ja asukoha. Inertsnavigatsioon on sõltumatu välistest teabeallikaist, <ins class="diffchange diffchange-inline">näiteks </ins>tehiskaaslasest, taevakehast, kaldaraadiojaamast. Inertsnavigatsiooni tähtsus suurenes seoses <ins class="diffchange diffchange-inline">[[allveelaev]]ade </ins>arenguga. Inertsnavigatsiooni alged ulatuvad 1930ndatesse, mil Saksamaa ja NSVL, hiljem ka <ins class="diffchange diffchange-inline">ameerika </ins>teadlased tegid vastavaid uurimusi. Algselt rakendati inertsnavigatsioonivahendeid rakettidel (W. Brauni poolt <ins class="diffchange diffchange-inline">Teises maailmasõjas</ins>), laevadest kasutati inertsnavigatsiooni esmakordselt <ins class="diffchange diffchange-inline">USA </ins>allveelaevadel Nautilus ja Skate veealusel polaarretkel 1958. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastal</ins>. Veealusel ümbermaailmareisil ulatus arvestusviga vaid mõnisaja meetrini. Kalliduse tõttu inertsnavigatsioonivahendeid <ins class="diffchange diffchange-inline">[[kaubalaev]]adel </ins>ei kasutata.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<del class="diffchange diffchange-inline">Pilt</del>:<del class="diffchange diffchange-inline">inertsnavigatsioon.jpg|thumb|left</del>]]</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Navigatsioon</ins>]]</div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-2927:rev-2928 --> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Inertsnavigatsioon&diff=2927&oldid=prev 2010-03-24T08:02:44Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;inertsnavigatsioon&#039;&#039;&#039; ingl &#039;&#039;inertial navigation&#039;&#039; [in`ööšäl nävigèjšön], lad &#039;&#039;inertia&#039;&#039; [inèrt(s)ia] &#039;&#039;navigation(is)&#039;&#039; [naavigaat(s)iòon(is)] - laeva asukoha, kiiruse, kurs...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''inertsnavigatsioon''' ingl ''inertial navigation'' [in`ööšäl nävigèjšön], lad ''inertia'' [inèrt(s)ia] ''navigation(is)'' [naavigaat(s)iòon(is)] - laeva asukoha, kiiruse, kursi ja triivi määramine keha inertsiomaduste alusel. Lugemi koordinaate täpsustab vurrseade, laeva kiirendust mõõdavad kiirendusmõõturid ja kiirenduse lugemeid täpsustab ning vajalikku teavet töötleb arvuti. Inertsvektori kahekordne integreerimine võimaldab leida laeva kiiruse ja asukoha. Inertsnavigatsioon on sõltumatu välistest teabeallikaist, nt tehiskaaslasest, taevakehast, kaldaraadiojaamast. Inertsnavigatsiooni tähtsus suurenes seoses allveelaevade arenguga. Inertsnavigatsiooni alged ulatuvad 1930ndatesse, mil Saksamaa ja NSVL, hiljem ka AÜ teadlased tegid vastavaid uurimusi. Algselt rakendati inertsnavigatsioonivahendeid rakettidel (W. Brauni poolt 2. MS-s), laevadest kasutati inertsnavigatsiooni esmakordselt AÜ allveelaevadel Nautilus [nootilös] ja Skate [skejt] veealusel polaarretkel 1958.a. Veealusel ümbermaailmareisil ulatus arvestusviga vaid mõnisaja meetrini. Kalliduse tõttu inertsnavigatsioonivahendeid kaubalaevadel ei kasutata.<br /> <br /> Autor: Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996<br /> <br /> [[Pilt:inertsnavigatsioon.jpg|thumb|left]]</div>

Enn Oja