http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=J%C3%A4%C3%A4m%C3%A4giJäämägi - Redigeerimiste ajalugu2026-05-12T02:12:55ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.31.1http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4m%C3%A4gi&diff=3512&oldid=prevTauri: 3 redaktsiooni2015-02-18T14:27:28Z<p>3 redaktsiooni</p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:27</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div>
</td></tr></table>Taurihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4m%C3%A4gi&diff=3511&oldid=prevTauriR – 2. märts 2013, kell 09:412013-03-02T09:41:13Z<p></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 2. märts 2013, kell 09:41</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">jäämägi</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">- </del>mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni <del class="diffchange diffchange-inline">100m</del>), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni <del class="diffchange diffchange-inline">70m</del>). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti <del class="diffchange diffchange-inline">märgatavadm </del>on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic <del class="diffchange diffchange-inline">[tajt`änik</del>]. Eestis on jäämägesid esinenud <del class="diffchange diffchange-inline">rüsijäämägedena</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">nt </del>hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine <del class="diffchange diffchange-inline">madalale </del>kinnijäänud jäätükkide otsa.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Jäämägi</ins>''' <ins class="diffchange diffchange-inline">on </ins>mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni <ins class="diffchange diffchange-inline">100 m</ins>), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni <ins class="diffchange diffchange-inline">70 m</ins>).  </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli.  </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini.  </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti <ins class="diffchange diffchange-inline">märgatavad </ins>on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastal </ins>hukkus pärast jäämäega kokkupõrget <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>reisilaev<ins class="diffchange diffchange-inline">]] [[</ins>Titanic<ins class="diffchange diffchange-inline">]</ins>].  </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eestis on jäämägesid esinenud <ins class="diffchange diffchange-inline">[[rüsijää]]mägedena</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">näiteks </ins>hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine <ins class="diffchange diffchange-inline">[[madal]]ale </ins>kinnijäänud jäätükkide otsa.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<del class="diffchange diffchange-inline">Pilt</del>:<del class="diffchange diffchange-inline">jxxmxgi.jpg</del>]]</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Jää</ins>]]</div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-3510:rev-3511 -->
</table>TauriRhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4m%C3%A4gi&diff=3510&oldid=prevEnn Oja – 29. märts 2010, kell 12:042010-03-29T12:04:13Z<p></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 29. märts 2010, kell 12:04</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70m). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. <del class="diffchange diffchange-inline">PõhjaAtlandil </del>kannavad <del class="diffchange diffchange-inline">IdaGröönimaa </del>ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavadm on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912.a hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic [tajt`änik]. Eestis on jäämägesid esinenud rüsijäämägedena, nt hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine madalale kinnijäänud jäätükkide otsa.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70m). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. <ins class="diffchange diffchange-inline">Põhja-Atlandil </ins>kannavad <ins class="diffchange diffchange-inline">Ida-Gröönimaa </ins>ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavadm on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912.a hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic [tajt`änik]. Eestis on jäämägesid esinenud rüsijäämägedena, nt hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine madalale kinnijäänud jäätükkide otsa.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-3509:rev-3510 -->
</table>Enn Ojahttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4m%C3%A4gi&diff=3509&oldid=prevEnn Oja: New page: '''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõr...2010-03-29T12:03:35Z<p>New page: '''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõr...</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70m). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. PõhjaAtlandil kannavad IdaGröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavadm on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912.a hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic [tajt`änik]. Eestis on jäämägesid esinenud rüsijäämägedena, nt hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine madalale kinnijäänud jäätükkide otsa.<br />
<br />
Autor: Enn Oja<br />
<br />
Allikas: Mereleksikon, 1996<br />
<br />
[[Pilt:jxxmxgi.jpg]]</div>Enn Oja