http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Jada%C3%B5ng 2026-04-28T20:17:56Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Jada%C3%B5ng&diff=12665&oldid=prev 2016-11-06T22:56:42Z

<p>lingid</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 6. november 2016, kell 22:56</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Jadaõng''', ka '''õngejada''' või '''ridaõnged''' või '''õngeribi''' on õngpüünis, <del class="diffchange diffchange-inline">kus </del>pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1 m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2 m vahedega palju <del class="diffchange diffchange-inline">õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-12 km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus ''põhjaõnged''). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. Jadaõnge eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat</del>.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Jadaõng''', ka '''õngejada''' või '''ridaõnged''' või '''õngeribi''' on õngpüünis, <ins class="diffchange diffchange-inline">mille </ins>pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1 m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2 m vahedega palju <ins class="diffchange diffchange-inline">[[õngekonks]]e</ins>.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Autor: Enn Oja</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Üks õngerivi võib olla 10-12 km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus ''põhjaõnged''). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. Jadaõnge eriliik on mailid.</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai [[Pärnu laht|Pärnu lahel]], [[Liivi laht|Liivi lahe]] põhjaosas ja [[Muhu väin]]a piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Püügivahendid]]</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Püügivahendid]]</div></td></tr> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Jada%C3%B5ng&diff=3113&oldid=prev 2015-02-18T14:24:48Z

<p>3 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:24</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Jada%C3%B5ng&diff=3112&oldid=prev 2013-02-20T17:32:55Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 20. veebruar 2013, kell 17:32</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">jadaõng</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">(</del>õngejada<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>ridaõnged<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>õngeribi<del class="diffchange diffchange-inline">) - </del>õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-<del class="diffchange diffchange-inline">1m </del>pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-<del class="diffchange diffchange-inline">2m </del>vahedega palju õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-<del class="diffchange diffchange-inline">12km </del>pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus ''põhjaõnged''). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. Jadaõnge eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Jadaõng''', ka </ins>'''õngejada<ins class="diffchange diffchange-inline">''' või '''</ins>ridaõnged<ins class="diffchange diffchange-inline">''' või '''</ins>õngeribi<ins class="diffchange diffchange-inline">''' on </ins>õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-<ins class="diffchange diffchange-inline">1 m </ins>pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-<ins class="diffchange diffchange-inline">2 m </ins>vahedega palju õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-<ins class="diffchange diffchange-inline">12 km </ins>pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus ''põhjaõnged''). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. Jadaõnge eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<del class="diffchange diffchange-inline">Pilt</del>:<del class="diffchange diffchange-inline">jadaqng1.jpg|thumb|left]]</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Püügivahendid</ins>]]</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:jadaqng2.jpg|thumb|left</del>]]</div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-3111:rev-3112 --> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Jada%C3%B5ng&diff=3111&oldid=prev 2010-03-26T07:57:32Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 26. märts 2010, kell 07:57</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''jadaõng''' (õngejada/ridaõnged/õngeribi) - õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2m vahedega palju õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-12km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus põhjaõnged). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. <del class="diffchange diffchange-inline">jadaõnge </del>eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''jadaõng''' (õngejada/ridaõnged/õngeribi) - õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2m vahedega palju õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-12km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus <ins class="diffchange diffchange-inline">''</ins>põhjaõnged<ins class="diffchange diffchange-inline">''</ins>). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. <ins class="diffchange diffchange-inline">Jadaõnge </ins>eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-3110:rev-3111 --> </table>

Enn Oja http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Jada%C3%B5ng&diff=3110&oldid=prev 2010-03-26T07:56:29Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;jadaõng&#039;&#039;&#039; (õngejada/ridaõnged/õngeribi) - õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2m vahedega palju õngekonkse. Üks õ...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''jadaõng''' (õngejada/ridaõnged/õngeribi) - õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2m vahedega palju õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-12km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus põhjaõnged). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. jadaõnge eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.<br /> <br /> Autor: Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996<br /> <br /> [[Pilt:jadaqng1.jpg|thumb|left]]<br /> [[Pilt:jadaqng2.jpg|thumb|left]]</div>

Enn Oja