Jakob Prei - Redigeerimiste ajalugu

Malle – 1. veebruar 2018, kell 07:36

2018-02-01T07:36:38Z

Tauri – 25. veebruar 2015, kell 13:41

2015-02-25T13:41:47Z

Tauri: 38 redaktsiooni

2015-02-18T14:25:00Z

38 redaktsiooni

TauriR – 12. aprill 2013, kell 17:57

2013-04-12T17:57:12Z

TauriR – 1. märts 2013, kell 07:34

2013-03-01T07:34:18Z

Madli: /* Saavutused */

2012-06-23T21:12:39Z

‎Saavutused

Madli: /* Saavutused */

2012-05-03T19:18:39Z

‎Saavutused

Madli – 2. mai 2012, kell 21:37

2012-05-02T21:37:33Z

Madli: /* Allikad: */ toim

2012-05-02T21:36:49Z

‎Allikad:: toim

Madli: /* Autasud */ toim

2012-05-02T21:24:16Z

‎Autasud: toim

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 1. veebruar 2018, kell 07:36
1. rida:		1. rida:
−	{{See artikkel\|räägib kolonel Jakob Preist; hüdrograafialaeva kohta vaata ~~artikklit~~ [[JAKOB PREI (laev)]].}}	+	{{See artikkel\|räägib kolonel Jakob Preist; hüdrograafialaeva kohta vaata artiklit [[JAKOB PREI (laev)]].}}
	'''Jakob Prei''' (1873—1954) oli kolonel, Eesti [[hüdrograafia]]teenistuse looja.		'''Jakob Prei''' (1873—1954) oli kolonel, Eesti [[hüdrograafia]]teenistuse looja.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Jakob Prei''' (1873—1954) oli kolonel, Eesti [[hüdrograafia]]teenistuse looja.
-[[Pilt:Prei-autograafiga_.jpg|thumb|right|Jakob Prei]]
+[[Pilt:Prei-autograafiga.jpg|thumb|right|Jakob Prei]]
 . aprillil 1919 astus Venemaalt läbi Skandinaavia riikide Eestisse saabunud alampolkovnik Jakob Prei vabatahtlikult Eesti rahvaväkke ning määrati käskkirjaga nr 34 Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja käsutusse. 23. aprillist määrati Jakob Prei Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 496 hüdrograafiaosakonna juhatajaks.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. aprill 2013, kell 17:57
1. rida:		1. rida:
		+	{{See artikkel\|räägib kolonel Jakob Preist; hüdrograafialaeva kohta vaata artikklit [[JAKOB PREI (laev)]].}}
	'''Jakob Prei''' (1873—1954) oli kolonel, Eesti [[hüdrograafia]]teenistuse looja.		'''Jakob Prei''' (1873—1954) oli kolonel, Eesti [[hüdrograafia]]teenistuse looja.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Jakob Prei''' (1873—1954) oli kolonel, Eesti [[hüdrograafia]]teenistuse looja.
-[[Pilt:Prei-autograafiga_.jpg|thumb|right]]
+[[Pilt:Prei-autograafiga_.jpg|thumb|right|Jakob Prei]]
 . aprillil 1919 astus Venemaalt läbi Skandinaavia riikide Eestisse saabunud alampolkovnik Jakob Prei vabatahtlikult Eesti rahvaväkke ning määrati käskkirjaga nr 34 Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja käsutusse. 23. aprillist määrati Jakob Prei Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 496 hüdrograafiaosakonna juhatajaks.

@@ 128. rida: / 128. rida: @@
 Järgnevail aastail hinnati kolonel Jakob Prei tegevust iga-aastastes atesteerimisiseloomustustes väga heaks. Erru minnes võis ta pärandada oma järglastele hästi komplekteeritud ja teovõimelise meeskonna.
-*Kolonel Jakob Prei mälestuse jäädvustamiseks anti tema nimi 2. mail 2012 teenistusse võetud, Saksamaal ehitatud  hüdrograafialaevale.
+*Kolonel Jakob Prei mälestuse jäädvustamiseks anti tema nimi 2. mail 2012 teenistusse võetud, Saksamaal ehitatud  [[JAKOB PREI (laev)|hüdrograafialaevale]].
 ''Artikli autor [[Jaan Lutt]]''

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:25
(Erinevus puudub)

@@ 121. rida: / 121. rida: @@
 ==Saavutused==
-Enam kui 40-aastasest sõjaväelase karjäärist oli Jakob Prei Eesti riigi teenistuses 15 aastat. 46-aastaselt alampolkovniku auastmes vabatahtlikult Eesti rahvaväkke astudes oli tal piisavalt erialaseid ning üldsõjaväelisi teadmisi, lisaks kahe sõja vahetud kogemused. Samas polnud ta varem teeninud kõrgeil, juhiomadusi nõudvail ametikohtadel. Merejõudude juhataja [[Johan Pitka]] pakutud Merejõudude staabiülema kohast loobudes mõistis ta selgesti, et staabiülema rolli täitmiseks puuduvad tal vajalikud eelteadmised, samas asjatundjana võib ja suudab ta rohkem korda saata. Edaspidine teenistuskäik näitab, et tehtud otsus oli õige.
+Enam kui 40-aastasest sõjaväelase karjäärist oli Jakob Prei Eesti riigi teenistuses 15 aastat. 46-aastaselt alampolkovniku auastmes vabatahtlikult Eesti rahvaväkke astudes oli tal piisavalt erialaseid ning üldsõjaväelisi teadmisi, lisaks kahe sõja vahetud kogemused. Samas polnud ta varem teeninud kõrgeil, juhiomadusi nõudvail ametikohtadel. Merejõudude juhataja [[Johan Pitka]] pakutud [[Merejõudude Staap|Merejõudude staabiülema]] kohast loobudes mõistis ta selgesti, et staabiülema rolli täitmiseks puuduvad tal vajalikud eelteadmised, samas asjatundjana võib ja suudab ta rohkem korda saata. Edaspidine teenistuskäik näitab, et tehtud otsus oli õige.
 Asudes moodustama hüdrograafiateenistust kui strateegiliselt olulist riiklikku struktuuriüksust, suutis Jakob Prei moodustada asjatundjaist koosneva pädeva meeskonna ning selle tegusalt tööle rakendada. Veelgi enam, topograafia- ja [[kartograafia]]valdkonna lisandumisega topograafia-hüdrograafia osakonna moodustamisel 1920. aastal suutis ta järgnevail aastail kindlakäeliselt suunata Eesti mere- ja maa-alade kaardistamist. Jakob Prei kui tippjuht arenes rööbiti tema juhitud osakonnaga.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 2. mai 2012, kell 21:37
131. rida:		131. rida:

	''Artikli autor [[Jaan Lutt]]''		''Artikli autor [[Jaan Lutt]]''
−
−

	==Allikad==		==Allikad==

@@ 134. rida: / 134. rida: @@
-===Allikad:===
+==Allikad==
 *[1] EAA 1226.1.300
 *[2] ERA 495.7.4263. Prei Jakob Jaani p., kolonel.
@@ 141. rida: / 140. rida: @@
 *[4] ERA 642.2.29 Al-polk Jakob Prei teenistustoimik.
 *[5] TLA 137.2.2035 Prei pensionitoimik.
-*[6] Sammalsoo, P. Eesti hüdrograafiateenistuse rajaja kolonel Jakob Prei. Meremees, 2003, nr 4.
+*[6] Peedu Sammalsoo. Eesti hüdrograafiateenistuse rajaja kolonel Jakob Prei. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2003, nr 4.
 *[7] Tõrvand, J. Kindralstaabi ülema käsukiri kol. J. Prei juubeli puhul nr. 21. Sõdur 1928, nr.34/35, lk. 1004.
 *[8] Kolonel J. Prei teenistusjuubel. Sõdur 1928, nr. 34/35, lk. 1004-1006.
 *[9] Päevaleht 1933, 13. märts, lk. 3
-*[10] Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV. Tln., 2005. Lk. 58-60 : foto.
+*[10] Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased IV. Tallinn, 2005, lk. 58-60: foto.
-*[11] Eesti Vabadusristi kavalerid. [2. tr.]. Stockholm, [1984]. Lk. 254 : foto
+*[11] Eesti Vabadusristi kavalerid. [2. tr.]. Stockholm, 1984. Lk. 254: foto
-*[12] Kol. Jakob Prei surnud (nekroloog). Stockholms Tidningen Eestlastele 1954 nr. 257, 09. nov. lk.1
+*[12] Kol. Jakob Prei surnud (nekroloog). Stockholms Tidningen Eestlastele 1954, nr. 257, 9. november, lk. 1
 *[13] Võitleja 1955, nr. 11, lk. 9.
 *[14] Võitleja 1960 nr. 11, lk. 4.
-*[15] Prei Jakob. Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932, toimetanud R. Kleist, lk. 243.
+*[15] Jakob Prei. Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932, toimetanud R. Kleist, lk. 243.
-*[16] Kiitev otsus asjatundlikult poolt. Postimees, 1928 03. sept., lk. 3.
+*[16] Kiitev otsus asjatundlikult poolt. Postimees 1928, 3. september, lk. 3.
 *[17] Волков С. В. Офицеры флота и морского ведомства: Опыт мартиролога. — М.: Русский путь, 2004.
 *[18]] http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314118&nid=119435&frameset=1
-*[19] http://prosopos.esm.ee//index.aspx?type=1&id=23390&from=1&filter=
+*[19] [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1 Jakob Prei Ohvitseride andmekogus]
-*[20] http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2800
+*[20] [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2800 Jakob Prei Eesti biograafilises andmebaasis Isik]
 *[21] http://www.tlulib.ee/grafo/index.php?ID=211
-*[22] http://ru.wikipedia.org/wiki/Подпрапорщик
+*[22] [http://ru.wikipedia.org/wiki/Подпрапорщик Подпрапорщик vene vikis]
-*[23] http://www.vta.ee/atp/public/VA_Teataja_2011-3.pdf
+*[23] [http://www.vta.ee/atp/public/VA_Teataja_2011-3.pdf Veeteede Ameti Teataja 2011, nr 3]
 {{DEFAULTSORT:Prei, Jakob}}
 [[Kategooria:Isikud]]

@@ 113. rida: / 113. rida: @@
 *1929 - 13. aprillil lubati vastu võtta ja kanda Läti Kolme Tähe III klassi ordenit.
 *1934 - 24. veebruaril annetati Kaitseliidu III järgu Valgerist.
-−
-Tegevteenistusest lahkumise järel elas Jakob Prei tagasihoidlikult Nõmmel Koidu tn 6 abikaasale kuulunud majas.
+==Elukäik eruohvitserina==
-*1941. a lahkus enne Nõukogude-Saksa sõja puhkemist ilmselt legaalselt nn Nachumsiedlung’i raames koos abikaasaga Saksamaale, kus elas Poznani lähistel ja sai Saksa riigilt pensioni.
+Tegevteenistusest lahkumise järel elas Jakob Prei tagasihoidlikult Nõmmel Koidu 6 abikaasale kuulunud majas.
 *1945. aastal ei jõudnud Preid evakueeruda ning jäid elama Nõukogude okupatsioonitsooni Erfurdi lähistel. Elatusid tühisest sotsiaaltoetusest ja Ellen Sophie Prei klaveritundidest saadud tasust.
-*1954. augustis sõitsid Preid tervise parandamiseks Tüüringisse Friedrichsrodesse, kus Jakob Prei pärast lühiajalist haigust 3. septembril suri [12]. Maetud on ta Friedrichsrode kalmistule [12]. Tema poja Georgi saatusest andmed puuduvad.
+*Augustis 1954 sõitsid Preid tervise parandamiseks Tüüringisse Friedrichsrodesse, kus Jakob Prei pärast lühiajalist haigust 3. septembril suri [12]. Maetud on ta Friedrichsrode kalmistule [12]. Tema poja Georgi saatuse kohta andmed puuduvad.
-Enam kui 40-aastasest sõjaväelase karjäärist oli Jakob Prei Eesti riigi teenistuses 15 aastat. 46-aastaselt alampolkovniku auastmes vabatahtlikult Eesti rahvaväkke astudes oli tal piisavalt erialaseid ning üldsõjaväelisi teadmisi, lisaks kahe sõja vahetud kogemused. Samas polnud ta varem teeninud kõrgeil, juhi omadusi vajavail ametikohtadel. Merejõudude juhataja J. Pitka pakutud Merejõudude staabiülema kohast loobudes mõistis ta selgesti, et staabiülema rolli täitmiseks puuduvad tal vajalikud eelteadmised, samas asjatundjana võib ja suudab ta rohkem korda saata. Edaspidine teenistuskäik näitab, et tehtud otsus oli õige.
+Asudes moodustama hüdrograafiateenistust kui strateegiliselt olulist riiklikku struktuuriüksust, suutis Jakob Prei moodustada asjatundjaist koosneva pädeva meeskonna ning selle tegusalt tööle rakendada. Veelgi enam, topograafia- ja [[kartograafia]]valdkonna lisandumisega topograafia-hüdrograafia osakonna moodustamisel 1920. aastal suutis ta järgnevail aastail kindlakäeliselt suunata Eesti mere- ja maa-alade kaardistamist. Jakob Prei kui tippjuht arenes rööbiti tema juhitud osakonnaga.
-Asudes moodustama hüdrograafiateenistust kui strateegiliselt olulist riiklikku struktuuriüksust, suutis Jakob Prei moodustada asjatundjaist koosneva pädeva meeskonna ning selle tegusalt tööle rakendada. Veelgi enam, topograafia- ja kartograafiavaldkonna lisandumisega topograafia-hüdrograafia osakonna moodustamisel 1920. a suutis ta järgnevail aastail kindlakäeliselt suunata Eesti mere- ja maa-alade kaardistamist. Jakob Prei kui tippjuht arenes rööbiti tema juhitud osakonnaga. 1924. a teenistusalases iseloomustuses [4] märgib kolonel J. Tõrvand: „jooksvas asjaajamises on vilunud küllalt, laiemate kavatsuste juures annab tunda kõrgema erihariduse puudus“. Samale vajakajäämisele viitab ka 1926. a iseloomustuses kindralmajor N. Reek. Mõni aasta hiljem [4] märgib nüüd juba kindralmajor J. Tõrvand: „kohusetunne väga arenenud, on tõsiselt oma tööst huvitatud ning tööle pühendab kõik oma jõu ja oskused; sarnaselt on suutnud tööle rakendada ka alluvad; omab selget ettekujutust saladustest oma ameti piirides; algatusvõime hea, võib tähele panna, et alati otsib võimalusi, kuis IV osakond paremini oma ülesannetega hakkama saaks; iseloomult pehme, kuid vajaduse korral võib teha kindlaid otsuseid; töös püsiv, suudab end maksma panna alluvate silmis; seltskondliselt ning sõjaväeliselt väga hästi kasvatatud, alati korrektne ning omab arenenud taktitunnet“. Ning käsukirjas kindralstaabile nr 21 22. augustil 1928 [7]: “ Noore riigi elus on palju ülesehitavat tööd, mida tuleb täita aineliselt kehvades oludes; neis oludes kannab töö vilja siis, kui tema juures ollakse südamega ja kui suudetakse tööd hästi organiseerida. Jälgides aastate jooksul kolonel Prei poolt kordasaadetud tööd, on minul võimalus tänasel päeval heameelega alla kriipsutada, et kolonel Prei on suutnud töötada silmapaistva eduga meie kitsastes oludes. Ta on osanud ka oma alluvaid tööle rakendada, olles seejuures neile heatahtlikuks juhiks.“
+''1924. aasta teenistusalases iseloomustuses [4] märgib kolonel J. Tõrvand: „jooksvas asjaajamises on vilunud küllalt, laiemate kavatsuste juures annab tunda kõrgema erihariduse puudus“. Samale vajakajäämisele viitab ka 1926. aasta iseloomustuses kindralmajor N. Reek. Mõni aasta hiljem [4] märgib nüüd juba kindralmajor J. Tõrvand: „kohusetunne väga arenenud, on tõsiselt oma tööst huvitatud ning tööle pühendab kõik oma jõu ja oskused; sarnaselt on suutnud tööle rakendada ka alluvad; omab selget ettekujutust saladustest oma ameti piirides; algatusvõime hea, võib tähele panna, et alati otsib võimalusi, kuis IV osakond paremini oma ülesannetega hakkama saaks; iseloomult pehme, kuid vajaduse korral võib teha kindlaid otsuseid; töös püsiv, suudab end maksma panna alluvate silmis; seltskondliselt ning sõjaväeliselt väga hästi kasvatatud, alati korrektne ning omab arenenud taktitunnet“. Ning 22. augusti 1928. a. käsukirjas kindralstaabile nr 21 [7]: “ Noore riigi elus on palju ülesehitavat tööd, mida tuleb täita aineliselt kehvades oludes; neis oludes kannab töö vilja siis, kui tema juures ollakse südamega ja kui suudetakse tööd hästi organiseerida. Jälgides aastate jooksul kolonel Prei poolt kordasaadetud tööd, on minul võimalus tänasel päeval heameelega alla kriipsutada, et kolonel Prei on suutnud töötada silmapaistva eduga meie kitsastes oludes. Ta on osanud ka oma alluvaid tööle rakendada, olles seejuures neile heatahtlikuks juhiks.“''
-Järgnevail aastail hinnati kolonel J. Prei tegevust iga-aastastes atesteerimisiseloomustustes väga heaks. Erru minnes võis ta pärandada oma järglastele hästi komplekteeritud ja teovõimelise meeskonna.
+Järgnevail aastail hinnati kolonel Jakob Prei tegevust iga-aastastes atesteerimisiseloomustustes väga heaks. Erru minnes võis ta pärandada oma järglastele hästi komplekteeritud ja teovõimelise meeskonna.
-*Kolonel Jakob Prei mälestuse jäädvustamiseks anti tema nimi 2012 a. 2. mail teenistusse võetud, Saksamaal ehitatud  hüdrograafialaevale.
+*Kolonel Jakob Prei mälestuse jäädvustamiseks anti tema nimi 2. mail 2012 teenistusse võetud, Saksamaal ehitatud  hüdrograafialaevale.
 ''Artikli autor [[Jaan Lutt]]''