KALEVIPOEG - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ toim

2021-12-03T23:29:51Z

‎Ajalugu: toim

Tauri: pilt korda

2021-11-30T20:28:43Z

pilt korda

Malle: /* Ajalugu */

2021-11-30T18:09:25Z

‎Ajalugu

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Dessantlaev_KALEVIPOEG.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal | Nimi = NORDKYSTEN (1892-1908)
ALEKSEI (1908-1914)
TR...'

2021-11-30T17:56:59Z

Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Dessantlaev_KALEVIPOEG.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal | Nimi = NORDKYSTEN (1892-1908) ALEKSEI (1908-1914) TR...'

Uus lehekülg

{{Laeva andmed
| Pilt = Dessantlaev_KALEVIPOEG.jpg
| Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal
| Nimi = NORDKYSTEN (1892-1908) ALEKSEI (1908-1914) TRAALER NR 22 (1914-1919) KALEVIPOEG (1919-1943) KORALLE (1943-1945) KAMA (1945-1957) PKZ-140 (1957-1958)
| IMO number =
| MMSI number =
| Kutsung =
| Lipp =
| Kodusadam =
| Klassifikatsiooniühing =
| Reeder =
| Ehitusaasta = 1892
| Ehituskoht = Gävles, Rootsi
| Ehitaja =
| Tüüp = Kauba-reisiaurik
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud =
| Kiil maha pandud =
| Vette lastud =
| Ristitud =
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus =
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin =
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =1958
| Staatus = lammutatud
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 51,4 m
| Arvutuslik pikkus =
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius =8,0 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis =2,7 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis =
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus =
| Vabaparda kõrgus =
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 750 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus =
| Puhasmahutavus =
| Kiirus =12 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus = 1080 meremiili
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti =
| Kajutikohti =
| Kajuteid =
| Autode arv =
| Rajameetreid =
| Jääklass =
| Kere materjal =teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv =
| Rambid =
| Peamasin = aurumasin, 292 hj
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid =
| Rooliseadmed =
| Põtkurid =
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid =
| Kütusetankid =
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Taavetid =
}}
==Ajalugu==
*Laev ehitati 1892. aastal Rootsis, Gävles. Laev ehitati kauba-reisiaurikuks ja ta esimeseks nimeks oli NORDKYSTEN (Põhjarannik). Auriku registermahutavus oli 513 brutotonni, veeväljasurve 750 t ja mõõtmetelt oli pikkus 51,4 meetrit, laius 8,0 meetrit ja süvis 2,7 meetrit. 292-hobujõuline aurumasin andis talle kiiruseks 12 sõlme. Punkrisse võetavast söest jätkus 1080 meremiili (2000 km) läbisõiduks.
*NORDKYSTEN alustas oma reise liinil Gävle–Luleå. 1894. aastal müüdi laev Turku ja see hakkas sõitma Turu–Stockholmi ja Peterburi–Helsing–Hanko–Mariehamni–Stockholmi liinil. Esialgu oli reisijatele laevas 16 kajutit, hiljem ehitati neid juurde ja 1895. a oli laeval 57 kajutit.
*1908. aasta septembris ostis laeva 70 000 rubla eest Pärnu firma H. D. Schmidt ja laev sai uueks nimeks ALEKSEI ning ehitati Pärnus ümber ja oktoobris alustas ta ühendusepidamist liinil Pärnu–Riia. 1916. a arvestati tema kiiruseks 13 sõlme ja laeval oli 275 reisijakohta.
*I maailmasõja algusest alates võeti ta 1914. aasta 26. oktoobrist Balti laevastikku ja seadmestati 1915. aastal Traaleriks nr. 22. 1917. aastast sai ALEKSEI traalerite baaslaevaks, kuid 1917. aasta sügisel sõitis alus Soome edelanurgal Turu lähistel kividele ja meeskond jättis ta sinna maha. 1918. aastal võtsid soomlased laeva karilt lahti, remontisid ära ja tagastasid omanikule.
*Vabadussõja ajal 1919. aasta 16. veebruaril rekvireeris Merejõudude juhataja [[Johan Pitka]] ALEKSEI Eesti mereväkke. 13. aprillil 1919 sai laev endale uueks nimeks KALEVIPOEG ja seadmestati ümber dessantlaevaks. Laeval baseerus üle 200 meredessantpataljoni mehe ühes vajaliku varustusega, relvastuseks üks 47 mm kahur.
*16. aprillil 1919 läks dessantlaev KALEVIPOEG oma esimesele lahinguretkele. Plaan oli minna koos teiste Eesti laevadega läbi Väinamere Liivi lahele, kus pidi rünnatama punalätlaste käes olevat Heinastet. Heinastesse alus ei jõudnud, kuna Suure väina lõunaots oli jääd täis, jõuti ainult Virtsuni. Johan Pitka andis käsu pöörduda KALEVIPOJAL koos suurtükipaat [[LEMBIT]]UGA tagasi Tallinna, kus asutava kogu avamise puhul enamlaste mässu kardeti. Sama kuu lõpul sõitis laev uuesti Virtsu, kus meredessantpataljon laskmist harjutas.
*6. ja 8. mail 1919 käis KALEVIPOEG Heinaste dessandil. 15.-16. mail 1919 Luuga lahel, Luuga jõesuu dessandil. 17. mail 1919 Kaporje lahel, Peipija dessandil.
*Seoses meredessantpataljoni likvideerimisega anti KALEVIPOEG 1. juunist 1919 üle Laevasõidu Ametile ja kassifitseeriti [[transpordilaev]]aks. Alus taastati [[reisilaev]]aks ja see hakkas ühendust pidama Tallinna ja Stockholmi vahel. 1919. aasta sügisel süüdati Tallinna sadamas seisnud KALEVIPOEG põlema.
*Pärast Vabadussõda tagastati KALEVIPOEG omanikule. Laevale tehti remont ja ta hakkas sõitma Tallinna–Stockholmi liinil. 1920. aasta oktoobris nõudis laevapere streigiga kõrgemat palka, mis ka saadi. 1921. aastal anti laevale õigus sõita postilipu all.
*1933. aastal müüdi laev seoses firma H. D. Schmidt reorganiseerimisega Pärnu Laeva Aktsiaseltsile ja *1937. aastast hakkas suviti sõitma Pärnu–Kuivastu–Stockholmi liinil.
*Eesti okupeerimisel 1940. aastal natsionaliseeriti KALEVIPOEG 8. augustil ja lükati 29. oktoobril [[Eesti Merelaevandus]]e koosseisu. Saksa-Vene sõjast alates 1941. aasta suvel seisis KALEVIPOEG kapitaalremondis Loksal. Saksa okupatsiooni ajal remont lõpetati ja 26. veebruarist 1943 võeti ta Saksa sõjalaevastiku [[Kriegsmarine]]’sse. Laeva uueks nimeks pandi [[KORRALLE]] ja tähiseks Vs-1400 (Vs tähendas Vorpostenschiff ehk [[vahilaev]]). KORRALLEst sai 14. vahilaevade flotilli lipulaev ning laeva kodusadamaks sai Gotenhafen, praegu Gdynia Poolas.
*1944. aasta sügisel uppus KORRALLE tormis Läti rannikul, kuid tõsteti sakslaste poolt üles ja viidi Danzigisse (praegu Gdansk Poolas) remonti.
*9. mail 1945 langes KORRALLE Liepajas sakslaste Kuramaa väegrupi kapituleerumisel vene vägede kätte. 20. novembril 1945 anti laevale uus nimi [[KAMA]] ja ta lisati Balti laevastiku koosseisu [[ujuvbaas]]ina.
*21. veebruaril 1957 võeti KAMA selle töö pealt maha ja ta sai [[ujuvkasarmu]]ks PKZ-140.
*Aprillis 1958 kanti laev maha ja lammutati vanarauaks.

==Viited==

*1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
*2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
*3. Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.
{{viited}}
[[Kategooria: Eesti sõjalaevad]]

@@ 106. rida: / 106. rida: @@
 }}
 ==Ajalugu==
-*Laev ehitati 1892. aastal Rootsis, Gävles. Laev ehitati kauba-reisiaurikuks ja ta esimeseks nimeks oli NORDKYSTEN (Põhjarannik). Auriku registermahutavus oli 513 brutotonni, veeväljasurve 750 t ja mõõtmetelt oli pikkus 51,4 meetrit, laius 8,0 meetrit ja süvis 2,7 meetrit. 292-hobujõuline aurumasin andis talle kiiruseks 12 sõlme. Punkrisse võetavast söest jätkus 1080 meremiili (2000 km) läbisõiduks.
+*Laev ehitati 1892. aastal Rootsis, Gävles. Laev ehitati kauba-reisi[[aurik]]uks ja ta esimeseks nimeks oli '''NORDKYSTEN''' (Põhjarannik). Auriku registermahutavus oli 513 brutotonni ja [[veeväljasurve]] 750 t. Laeva pikkus oli 51,4 m, laius 8,0 m ja süvis 2,7 m. 292-hobujõuline [[aurumasin]] andis kiiruseks 12 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]]. [[Punker|Punkrisse]] võetavast söest jätkus 1080 [[meremiil]]i läbisõiduks.
-*NORDKYSTEN alustas oma reise liinil Gävle–Luleå. 1894. aastal müüdi laev Turku ja see hakkas sõitma Turu–Stockholmi ja Peterburi–Helsing–Hanko–Mariehamni–Stockholmi liinil. Esialgu oli reisijatele laevas 16 kajutit, hiljem ehitati neid juurde ja 1895. a oli laeval 57 kajutit.
+*NORDKYSTEN alustas oma reise liinil Gävle–Luleå. 1894. aastal müüdi laev Turusse ja see hakkas sõitma [[Turu–Stockholmi laevaliin|Turu–Stockholmi]] ja Peterburi–Helsingi–Hanko–Mariehamni–Stockholmi liinil. Esialgu oli reisijaile laevas 16 [[kajut]]it, hiljem ehitati neid juurde ja 1895. a oli laeval 57 kajutit.
-*1908. aasta septembris ostis laeva 70 000 rubla eest Pärnu firma H. D. Schmidt ja laev sai uueks nimeks ALEKSEI ning ehitati Pärnus ümber ja oktoobris alustas ta ühendusepidamist liinil Pärnu–Riia. 1916. a arvestati tema kiiruseks 13 sõlme ja laeval oli 275 reisijakohta.
+*1908. aasta septembris ostis laeva 70 000 rubla eest Pärnu firma H. D. Schmidt ja laev sai uueks nimeks '''ALEKSEI''' ning ehitati Pärnus ümber. Oktoobris alustas ALEKSEI liinil Pärnu–Riia. 1916. a arvestati laeva kiiruseks 13 sõlme ja laeval oli 275 reisijakohta.
-*I maailmasõja algusest alates võeti ta 1914. aasta 26. oktoobrist Balti laevastikku ja seadmestati 1915. aastal Traaleriks nr. 22. 1917. aastast sai ALEKSEI traalerite baaslaevaks, kuid 1917. aasta sügisel sõitis alus Soome edelanurgal Turu lähistel kividele ja meeskond jättis ta sinna maha. 1918. aastal võtsid soomlased laeva karilt lahti, remontisid ära ja tagastasid omanikule.
+*I maailmasõja alguses võeti laev 1914. aasta 26. oktoobrist Balti laevastikku ja seadmestati 1915. aastal '''Traaleriks nr. 22'''. 1917. aastast sai ALEKSEI [[traaler]]ite baaslaevaks, kuid 1917. aasta sügisel sõitis alus Soome edelanurgal Turu lähistel kividele ja meeskond jättis ta sinna maha. 1918. aastal võtsid soomlased laeva karilt lahti, remontisid ära ja tagastasid omanikule.
-*Vabadussõja ajal 1919. aasta 16. veebruaril rekvireeris Merejõudude juhataja [[Johan Pitka]] ALEKSEI Eesti mereväkke. 13. aprillil 1919 sai laev endale uueks nimeks KALEVIPOEG ja seadmestati ümber dessantlaevaks. Laeval baseerus üle 200 meredessantpataljoni mehe ühes vajaliku varustusega, relvastuseks üks 47 mm kahur.
+*Vabadussõja ajal 1919. aasta 16. veebruaril rekvireeris Merejõudude juhataja [[Johan Pitka]] ALEKSEI [[Eesti merevägi|Eesti mereväkke]]. 13. aprillil 1919 sai laev endale uueks nimeks '''KALEVIPOEG''' ja seadmestati ümber [[dessantlaev]]aks. Laeval baseerus üle 200 meredessantpataljoni mehe ühes vajaliku varustusega, relvastuseks üks 47 mm kahur.
-*16. aprillil 1919 läks dessantlaev KALEVIPOEG oma esimesele lahinguretkele. Plaan oli minna koos teiste Eesti laevadega läbi Väinamere Liivi lahele, kus pidi rünnatama punalätlaste käes olevat Heinastet. Heinastesse alus ei jõudnud, kuna Suure väina lõunaots oli jääd täis, jõuti ainult Virtsuni. Johan Pitka andis käsu pöörduda KALEVIPOJAL koos suurtükipaat LEMBITUGA tagasi Tallinna, kus asutava kogu avamise puhul enamlaste mässu kardeti. Sama kuu lõpul sõitis laev uuesti Virtsu, kus meredessantpataljon laskmist harjutas.
+*16. aprillil 1919 läks dessantlaev KALEVIPOEG oma esimesele lahinguretkele. Plaan oli minna koos teiste Eesti laevadega läbi [[Väinameri|Väinamere]] [[Liivi laht|Liivi lahele]], kus pidi rünnatama punalätlaste käes olevat Heinastet. Heinastesse alus ei jõudnud, kuna Suure väina lõunaots oli jääd täis, jõuti ainult Virtsuni. Johan Pitka andis käsu pöörduda KALEVIPOJAL koos suurtükipaat LEMBITUGA tagasi Tallinna, kus Asutava Kogu avamise puhul enamlaste mässu kardeti. Sama kuu lõpul sõitis laev uuesti Virtsu, kus meredessantpataljon laskmist harjutas.
-*6. ja 8. mail 1919 käis KALEVIPOEG Heinaste dessandil. 15.-16. mail 1919 Luuga lahel, Luuga jõesuu dessandil. 17. mail 1919 Kaporje lahel, Peipija dessandil.
+*6. ja 8. mail 1919 käis KALEVIPOEG Heinaste dessandil, 15.-16. maini 1919 Luuga lahel Luuga jõesuu dessandil, 17. mail 1919 Kaporje lahel Peipija dessandil.
-*Seoses meredessantpataljoni likvideerimisega anti KALEVIPOEG 1. juunist 1919 üle Laevasõidu Ametile ja kassifitseeriti [[transpordilaev]]aks. Alus taastati [[reisilaev]]aks ja see hakkas ühendust pidama Tallinna ja Stockholmi vahel. 1919. aasta sügisel süüdati Tallinna sadamas seisnud KALEVIPOEG põlema.
+*Seoses meredessantpataljoni likvideerimisega anti KALEVIPOEG 1. juunist 1919 üle Laevasõidu Ametile ja klassifitseeriti [[transpordilaev]]aks. Alus taastati [[reisilaev]]aks ja see hakkas sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin]]il. 1919. aasta sügisel süüdati Tallinna sadamas seisnud KALEVIPOEG põlema.
-*Pärast Vabadussõda tagastati KALEVIPOEG omanikule. Laevale tehti remont ja ta hakkas sõitma Tallinna–Stockholmi liinil. 1920. aasta oktoobris nõudis laevapere streigiga kõrgemat palka, mis ka saadi. 1921. aastal anti laevale õigus sõita postilipu all.
+*Pärast Vabadussõda tagastati KALEVIPOEG omanikule. Laevale tehti remont ja see hakkas sõitma Tallinna–Stockholmi liinil. 1920. aasta oktoobris nõudis [[laevapere]] streigiga kõrgemat palka, mis ka saadi. 1921. aastal anti laevale õigus sõita postilipu all.
-*1933. aastal müüdi laev seoses firma H. D. Schmidt reorganiseerimisega Pärnu Laeva Aktsiaseltsile ja *1937. aastast hakkas suviti sõitma Pärnu–Kuivastu–Stockholmi liinil.
+*1933. aastal müüdi laev seoses firma H. D. Schmidt reorganiseerimisega Pärnu Laeva Aktsiaseltsile.
-*Eesti okupeerimisel 1940. aastal natsionaliseeriti KALEVIPOEG 8. augustil ja lükati 29. oktoobril [[Eesti Merelaevandus]]e koosseisu. Saksa-Vene sõjast alates 1941. aasta suvel seisis KALEVIPOEG kapitaalremondis Loksal. Saksa okupatsiooni ajal remont lõpetati ja 26. veebruarist 1943 võeti ta Saksa sõjalaevastiku [[Kriegsmarine]]’sse. Laeva uueks nimeks pandi [[KORRALLE]] ja tähiseks Vs-1400 (Vs tähendas Vorpostenschiff ehk [[vahilaev]]). KORRALLEst sai 14. vahilaevade flotilli lipulaev ning laeva kodusadamaks sai Gotenhafen, praegu Gdynia Poolas.
+*1937. aastast hakkas laevsuviti sõitma Pärnu–Kuivastu–Stockholmi liinil.
 *1944. aasta sügisel uppus KORRALLE tormis Läti rannikul, kuid tõsteti sakslaste poolt üles ja viidi Danzigisse (praegu Gdansk Poolas) remonti.
-*9. mail 1945 langes KORRALLE Liepajas sakslaste Kuramaa väegrupi kapituleerumisel vene vägede kätte. 20. novembril 1945 anti laevale uus nimi [[KAMA]] ja ta lisati Balti laevastiku koosseisu [[ujuvbaas]]ina.
+*9. mail 1945 langes KORRALLE Liepajas sakslaste Kuramaa väegrupi kapituleerumisel Vene vägede kätte. 20. novembril 1945 anti laevale uus nimi '''KAMA''' ja lisati Balti laevastiku koosseisu [[ujuvbaas]]ina.
 *21. veebruaril 1957 võeti KAMA selle töö pealt maha ja ta sai [[ujuvkasarmu]]ks PKZ-140.
-*Aprillis 1958 kanti laev maha ja lammutati vanarauaks.
+*Aprillis 1958 kanti laev maha ja lammutati.
 ==Viited==

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Laeva andmed
-| Pilt = Dessantlaev_KALEVIPOEG.jpg
+| Pilt = Desssantlaev KALEVIPOEG.jpg
 | Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal
 | Nimi = NORDKYSTEN (1892-1908)<br>ALEKSEI (1908-1914)<br>TRAALER NR 22 (1914-1919)<br> KALEVIPOEG (1919-1943)<br>KORALLE (1943-1945)<br>KAMA (1945-1957) <br>PKZ-140 (1957-1958)

KALEVIPOEG - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ toim

Tauri: pilt korda

Malle: /* Ajalugu */

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Dessantlaev_KALEVIPOEG.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal | Nimi = NORDKYSTEN (1892-1908)ALEKSEI (1908-1914)TR...'

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Dessantlaev_KALEVIPOEG.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal | Nimi = NORDKYSTEN (1892-1908)
ALEKSEI (1908-1914)
TR...'