Kajalood - Redigeerimiste ajalugu

Tauri – 12. märts 2017, kell 13:55

2017-03-12T13:55:48Z

Madli – 10. märts 2017, kell 23:48

2017-03-10T23:48:02Z

Madli: lingid ja kategooria

2016-07-22T22:06:45Z

lingid ja kategooria

Malle – 20. juuli 2016, kell 11:21

2016-07-20T11:21:33Z

Malle: Uus lehekülg: ''''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb...'

2016-07-20T11:20:48Z

Uus lehekülg: ''''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb...'

Uus lehekülg

'''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse [[laev|laeva]] [[kiil]]u ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb selle ajavahemiku mõõtmisel, mis kulub laeva põhja paigutatud ultrahelikiirgurist lähtunud helisignaali jõudmiseks mere põhja (või objektini) ja selle tagasipeegeldumiseks. Kajaloodi põhiosad on ultraheligeneraator, hüdroakustiline kiirgur ja vastuvõtja, võimendi ning indikaator. Kiirguri ja vastuvõtja ehitus on sarnane, nad võivad olla kas magnetostriktsioonil või piesoelektrilisel efektil põhinevad vibraatorid, mis muundavad elektriimpulsi sondeerivaks heliimpulsiks ja vastuvõetud heliimpulsi elektriimpulsiks. Vahemaa mõõtmise täpsus oleneb impulsi pikkusest. Väikeste vahemaade mõõtmisel kasutatakse lühikesi (kuni 0,5 ms) ja kõrge sagedusega (10 kHz) impulsse, suurte puhul pikemaid (kuni 20 ms) ja madala sagedusega (kuni 200 Hz) impulsse. Sügavusindikaatorina rakendatakse pöörlevaid neoonlambiga numbreid näitava kuvariga näitureid, digitaalindikaatorit ja elektrokeemilisi või elektrotermilisi märkureid. [[Kalapüük|Kalapüügiks tarvitatavail kajaloodidel on sügavusnäituris ka elektronkiiretoru, mille ekraanil on peale merepõhja nähtav ka kalaparv. Kajaloodid võivad mõõta sügavust vahemikus 0,1—12 000 m (täpsusega kuni 0,01%), oma eesmärgi poolest jagunevad nad navigatsiooni-, hüdrograafia- ja kalapüügikajaloodideks. Kalalaevanduses on rööbiti tavaliste vertikaalse traktiga kajaloodidega kasutusel muudetava traktiga kajaloodid ehk hüdrolokaatorid ja ruumilise kujutisega kajaloodid ehk sonarid. Nüüdisajal on võimalik hüdroakustiliselt mõõta nii kalade pikkust kui nende arvu. Parimaid tulemusi on saavutatud firmade ''Furuno'' ja ''Simrad'' kajaloodidega.

{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. märts 2017, kell 13:55
10. rida:		10. rida:

	[[Kategooria:Püügivahendid]]		[[Kategooria:Püügivahendid]]
−	[[Kategooria:~~Navigatsiooniseadmed~~]]	+	[[Kategooria:Loodid]]

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 {{Mereleksikon}}
-[[Kategooria:Kalapüügivahendid]]
+[[Kategooria:Püügivahendid]]
 [[Kategooria:Navigatsiooniseadmed]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. juuli 2016, kell 22:06
1. rida:		1. rida:
−	'''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse [[laev\|laeva]] [[kiil]]u ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb selle ajavahemiku mõõtmisel, mis kulub laeva põhja paigutatud ultrahelikiirgurist lähtunud helisignaali jõudmiseks mere põhja (või objektini) ja selle tagasipeegeldumiseks. Kajaloodi põhiosad on ultraheligeneraator, hüdroakustiline kiirgur ja vastuvõtja, võimendi ning indikaator. Kiirguri ja vastuvõtja ehitus on sarnane, ~~nad~~ võivad olla kas magnetostriktsioonil või piesoelektrilisel efektil põhinevad vibraatorid, mis muundavad elektriimpulsi sondeerivaks heliimpulsiks ja vastuvõetud heliimpulsi elektriimpulsiks. Vahemaa mõõtmise täpsus oleneb impulsi pikkusest. Väikeste vahemaade mõõtmisel kasutatakse lühikesi (kuni 0,5 ms) ja kõrge sagedusega (10 kHz) impulsse, suurte puhul pikemaid (kuni 20 ms) ja madala sagedusega (kuni 200 Hz) impulsse. Sügavusindikaatorina rakendatakse pöörlevaid neoonlambiga numbreid näitava kuvariga näitureid, digitaalindikaatorit ja elektrokeemilisi või elektrotermilisi märkureid. [[Kalapüük\|Kalapüügiks]] tarvitatavail kajaloodidel on sügavusnäituris ka elektronkiiretoru, mille ekraanil on peale merepõhja nähtav ka kalaparv. Kajaloodid võivad mõõta sügavust vahemikus 0,1—12 000 m (täpsusega kuni 0,01%), oma eesmärgi poolest jagunevad ~~nad~~ navigatsiooni-, hüdrograafia- ja kalapüügikajaloodideks. Kalalaevanduses on rööbiti tavaliste vertikaalse traktiga kajaloodidega kasutusel muudetava traktiga kajaloodid ehk hüdrolokaatorid ja ruumilise kujutisega kajaloodid ehk ~~sonarid~~. Nüüdisajal on võimalik hüdroakustiliselt mõõta nii kalade pikkust kui nende arvu. Parimaid tulemusi on saavutatud firmade ''Furuno'' ja ''Simrad'' kajaloodidega.	+	'''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse [[laev\|laeva]] [[kiil]]u ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust.
		+
		+	Kajaloodi töö põhineb selle ajavahemiku mõõtmisel, mis kulub laeva põhja paigutatud ultrahelikiirgurist lähtunud helisignaali jõudmiseks mere põhja (või objektini) ja selle tagasipeegeldumiseks. Kajaloodi põhiosad on ultraheligeneraator, hüdroakustiline kiirgur ja vastuvõtja, võimendi ning indikaator. Kiirguri ja vastuvõtja ehitus on sarnane, need võivad olla kas magnetostriktsioonil või piesoelektrilisel efektil põhinevad vibraatorid, mis muundavad elektriimpulsi sondeerivaks heliimpulsiks ja vastuvõetud heliimpulsi elektriimpulsiks.
		+
		+	Vahemaa mõõtmise täpsus oleneb impulsi pikkusest. Väikeste vahemaade mõõtmisel kasutatakse lühikesi (kuni 0,5 ms) ja kõrge sagedusega (10 kHz) impulsse, suurte puhul pikemaid (kuni 20 ms) ja madala sagedusega (kuni 200 Hz) impulsse. Sügavusindikaatorina rakendatakse pöörlevaid neoonlambiga numbreid näitava kuvariga näitureid, digitaalindikaatorit ja elektrokeemilisi või elektrotermilisi märkureid.
		+
		+	[[Kalapüük\|Kalapüügiks]] tarvitatavail kajaloodidel on sügavusnäituris ka elektronkiiretoru, mille ekraanil on peale merepõhja nähtav ka kalaparv. Kajaloodid võivad mõõta sügavust vahemikus 0,1—12 000 m (täpsusega kuni 0,01%), oma eesmärgi poolest jagunevad need navigatsiooni-, [[hüdrograafia]]- ja kalapüügikajaloodideks. Kalalaevanduses on rööbiti tavaliste vertikaalse traktiga kajaloodidega kasutusel muudetava traktiga kajaloodid ehk hüdrolokaatorid ja ruumilise kujutisega kajaloodid ehk [[sonar]]id. Nüüdisajal on võimalik hüdroakustiliselt mõõta nii kalade pikkust kui nende arvu. Parimaid tulemusi on saavutatud firmade ''Furuno'' ja ''Simrad'' kajaloodidega.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Kalapüügivahendid]]
		+	[[Kategooria:Navigatsiooniseadmed]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. juuli 2016, kell 11:21
1. rida:		1. rida:
−	'''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse [[laev\|laeva]] [[kiil]]u ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb selle ajavahemiku mõõtmisel, mis kulub laeva põhja paigutatud ultrahelikiirgurist lähtunud helisignaali jõudmiseks mere põhja (või objektini) ja selle tagasipeegeldumiseks. Kajaloodi põhiosad on ultraheligeneraator, hüdroakustiline kiirgur ja vastuvõtja, võimendi ning indikaator. Kiirguri ja vastuvõtja ehitus on sarnane, nad võivad olla kas magnetostriktsioonil või piesoelektrilisel efektil põhinevad vibraatorid, mis muundavad elektriimpulsi sondeerivaks heliimpulsiks ja vastuvõetud heliimpulsi elektriimpulsiks. Vahemaa mõõtmise täpsus oleneb impulsi pikkusest. Väikeste vahemaade mõõtmisel kasutatakse lühikesi (kuni 0,5 ms) ja kõrge sagedusega (10 kHz) impulsse, suurte puhul pikemaid (kuni 20 ms) ja madala sagedusega (kuni 200 Hz) impulsse. Sügavusindikaatorina rakendatakse pöörlevaid neoonlambiga numbreid näitava kuvariga näitureid, digitaalindikaatorit ja elektrokeemilisi või elektrotermilisi märkureid. [[Kalapüük\|Kalapüügiks tarvitatavail kajaloodidel on sügavusnäituris ka elektronkiiretoru, mille ekraanil on peale merepõhja nähtav ka kalaparv. Kajaloodid võivad mõõta sügavust vahemikus 0,1—12 000 m (täpsusega kuni 0,01%), oma eesmärgi poolest jagunevad nad navigatsiooni-, hüdrograafia- ja kalapüügikajaloodideks. Kalalaevanduses on rööbiti tavaliste vertikaalse traktiga kajaloodidega kasutusel muudetava traktiga kajaloodid ehk hüdrolokaatorid ja ruumilise kujutisega kajaloodid ehk sonarid. Nüüdisajal on võimalik hüdroakustiliselt mõõta nii kalade pikkust kui nende arvu. Parimaid tulemusi on saavutatud firmade ''Furuno'' ja ''Simrad'' kajaloodidega.	+	'''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse [[laev\|laeva]] [[kiil]]u ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb selle ajavahemiku mõõtmisel, mis kulub laeva põhja paigutatud ultrahelikiirgurist lähtunud helisignaali jõudmiseks mere põhja (või objektini) ja selle tagasipeegeldumiseks. Kajaloodi põhiosad on ultraheligeneraator, hüdroakustiline kiirgur ja vastuvõtja, võimendi ning indikaator. Kiirguri ja vastuvõtja ehitus on sarnane, nad võivad olla kas magnetostriktsioonil või piesoelektrilisel efektil põhinevad vibraatorid, mis muundavad elektriimpulsi sondeerivaks heliimpulsiks ja vastuvõetud heliimpulsi elektriimpulsiks. Vahemaa mõõtmise täpsus oleneb impulsi pikkusest. Väikeste vahemaade mõõtmisel kasutatakse lühikesi (kuni 0,5 ms) ja kõrge sagedusega (10 kHz) impulsse, suurte puhul pikemaid (kuni 20 ms) ja madala sagedusega (kuni 200 Hz) impulsse. Sügavusindikaatorina rakendatakse pöörlevaid neoonlambiga numbreid näitava kuvariga näitureid, digitaalindikaatorit ja elektrokeemilisi või elektrotermilisi märkureid. [[Kalapüük\|Kalapüügiks]] tarvitatavail kajaloodidel on sügavusnäituris ka elektronkiiretoru, mille ekraanil on peale merepõhja nähtav ka kalaparv. Kajaloodid võivad mõõta sügavust vahemikus 0,1—12 000 m (täpsusega kuni 0,01%), oma eesmärgi poolest jagunevad nad navigatsiooni-, hüdrograafia- ja kalapüügikajaloodideks. Kalalaevanduses on rööbiti tavaliste vertikaalse traktiga kajaloodidega kasutusel muudetava traktiga kajaloodid ehk hüdrolokaatorid ja ruumilise kujutisega kajaloodid ehk sonarid. Nüüdisajal on võimalik hüdroakustiliselt mõõta nii kalade pikkust kui nende arvu. Parimaid tulemusi on saavutatud firmade ''Furuno'' ja ''Simrad'' kajaloodidega.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}