Kalapaat - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T14:33:26Z

3 redaktsiooni

TauriR – 3. märts 2013, kell 10:46

2013-03-03T10:46:20Z

TauriR – 3. märts 2013, kell 10:46

2013-03-03T10:46:04Z

Malle: New page: '''Kalapaat''', ka meripaat, väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära ole...

2010-08-04T06:12:58Z

New page: '''Kalapaat''', ka meripaat, väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära ole...

Uus lehekülg

'''Kalapaat''', ka meripaat, väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, sh. Peipsi kalapaatidest, alati [[kiil]]. Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on [[lootsik]] ([[julla]], [[haabju]]), mille pikkus 3—4,9 m, laius 1,2—1,5 m, süvis u 0,5 m. Lootsikut kasut. õnge- ja võrgupüügil ning noodavedamisel kinnijäänud püünise päästmisel ja saagi kaldale toimetamisel. Suuremad, aerude ja purjede jõul liikuvad kalapaadid olid 4,9—7,6 m pikkused, 1,8—2,4 m laiused ja 0,6—0,75 m süvisega. Vanemail kalapaatidel oli enamasti laia ahtripeegliga pära, uuematel (millega kaugemale avamerele sõideti) enamasti terav ahtertääviga pära. Suure kalapaadi kohalik nimetus tulenes enamasti peamisest kasutatavast püünisest (õngepaat, noodapaat, nooda suurpaat, võrgupaat, mõrrapaat, kakuaampaat jm) või ka tähtsaimast püütavast kalast (räime-, räimepüüu-, kilu-, lestapaat). Suurt kalapaati on valdavalt Lääne-Eestis ja saartel nimetatud ka laevaks ([[noodalaev]], [[võrklaev]], räimelaev, püüulaev). Kuusalus ja sellest ida poole on paadi üldnimetuseks [[vene]]. Põhjarannikul tuntud kalapaadinimetused neljalaidne ja [[viislaid]] (viislaad) põhinevad sellel, et algselt oli paatidel kumbki külg ehitatud vastavalt 4 või 5 lauast (laiast/ [[laid]]). Iga kaluripere püüdis endale hankida ühe korraliku püügipaadi ja rannaäärseks liikumiseks väikese paadi. Kehvematel kaluritel paati polnud ja need käisid teiste juures [[ligisõitja]]tena kalastamas või siis muretsesid ühise kalapaadi, olles võrdsed osanikud. Kuni 20. saj alguseni liikusid Eesti kalapaadid ainult aerude ja purjede jõul. Suurematel kalapaatidel oli äravõetav mast ([[purjepaat]]). Mootori kasutuselevõtt tõi kaasa kalapaadi konstruktsiooni tunduva muutumise ([[mootorpaat]]) ja purjekate osatähtsuse vähenemise. Rannaäärsel kalapüügil on sõudepaat praeguseni tähtis, purjepaadid on peaaegu kadunud. 1930. aastate lõpul oli neil veel märkimisväärne osa, eriti Lääne-Eestis.

Allikas: Mereleksikon, 1996

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 3. märts 2013, kell 10:46
8. rida:		8. rida:

	{{mereleksikon}}		{{mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Paaditüübid]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 3. märts 2013, kell 10:46
1. rida:		1. rida:
−	'''Kalapaat''', ka meripaat, väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, ~~sh.~~ Peipsi kalapaatidest, alati [[kiil]]. Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on [[lootsik]] ([[julla]], [[haabju]]), mille pikkus 3—4,9 m, laius 1,2—1,5 m, süvis u 0,5 m. Lootsikut kasut. õnge- ja võrgupüügil ning noodavedamisel kinnijäänud püünise päästmisel ja saagi kaldale toimetamisel. Suuremad, aerude ja purjede jõul liikuvad kalapaadid olid 4,9—7,6 m pikkused, 1,8—2,4 m laiused ja 0,6—0,75 m süvisega. Vanemail kalapaatidel oli enamasti laia ahtripeegliga pära, uuematel (millega kaugemale avamerele sõideti) enamasti terav ahtertääviga pära. Suure kalapaadi kohalik nimetus tulenes enamasti peamisest kasutatavast püünisest (õngepaat, noodapaat, nooda suurpaat, võrgupaat, mõrrapaat, kakuaampaat jm) või ka tähtsaimast püütavast kalast (räime-, räimepüüu-, kilu-, lestapaat). Suurt kalapaati on valdavalt Lääne-Eestis ja saartel nimetatud ka laevaks ([[noodalaev]], [[võrklaev]], räimelaev, püüulaev). Kuusalus ja sellest ida poole on paadi üldnimetuseks [[vene]]. Põhjarannikul tuntud kalapaadinimetused neljalaidne ja [[viislaid]] (viislaad) põhinevad sellel, et algselt oli paatidel kumbki külg ehitatud vastavalt 4 või 5 lauast (laiast/ [[laid]]). Iga kaluripere püüdis endale hankida ühe korraliku püügipaadi ja rannaäärseks liikumiseks väikese paadi. Kehvematel kaluritel paati polnud ja need käisid teiste juures [[ligisõitja]]tena kalastamas või siis muretsesid ühise kalapaadi, olles võrdsed osanikud. Kuni 20. saj alguseni liikusid Eesti kalapaadid ainult aerude ja purjede jõul. Suurematel kalapaatidel oli äravõetav mast ([[purjepaat]]). Mootori kasutuselevõtt tõi kaasa kalapaadi konstruktsiooni tunduva muutumise ([[mootorpaat]]) ja purjekate osatähtsuse vähenemise. Rannaäärsel kalapüügil on sõudepaat praeguseni tähtis, purjepaadid on peaaegu kadunud. 1930. aastate lõpul oli neil veel märkimisväärne osa, eriti Lääne-Eestis.	+	'''Kalapaat''', ka '''meripaat''' on väheldane, harilikult [[tekk\|tekita]] veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, sealhulgas Peipsi kalapaatidest, alati [[kiil]].

−	~~Allikas: Mereleksikon~~, ~~1996~~	+	Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on [[lootsik]] ([[julla]], [[haabju]]), mille pikkus 3—4,9 m, laius 1,2—1,5 m, süvis umbes 0,5 m. Lootsikut kasutati [[õng]]e- ja võrgupüügil ning [[noot\|noodavedamisel]] kinnijäänud püünise päästmisel ja saagi kaldale toimetamisel.
		+
		+	Suuremad, [[aer]]ude ja [[puri\|purjede]] jõul liikuvad kalapaadid olid 4,9—7,6 m pikkused, 1,8—2,4 m laiused ja 0,6—0,75 m süvisega. Vanemail kalapaatidel oli enamasti laia ahtripeegliga pära, uuematel (millega kaugemale avamerele sõideti) enamasti terav [[ahtertääv]]iga pära. Suure kalapaadi kohalik nimetus tulenes enamasti peamisest kasutatavast püünisest (õngepaat, noodapaat, nooda suurpaat, võrgupaat, mõrrapaat, kakuaampaat jm) või ka tähtsaimast püütavast kalast (räime-, räimepüüu-, kilu-, lestapaat). Suurt kalapaati on valdavalt Lääne-Eestis ja saartel nimetatud ka laevaks ([[noodalaev]], [[võrklaev]], räimelaev, püüulaev). Kuusalus ja sellest ida poole on paadi üldnimetuseks [[vene]]. Põhjarannikul tuntud kalapaadinimetused neljalaidne ja [[viislaid]] (viislaad) põhinevad sellel, et algselt oli paatidel kumbki külg ehitatud vastavalt neljast või viiest lauast ([[laid\|laiast]]).
		+
		+	Iga kaluripere püüdis endale hankida ühe korraliku püügipaadi ja rannaäärseks liikumiseks väikese paadi. Kehvematel kaluritel paati polnud ja need käisid teiste juures [[ligisõitja]]tena kalastamas või siis muretsesid ühise kalapaadi, olles võrdsed osanikud. Kuni 20. sajandi alguseni liikusid Eesti kalapaadid ainult aerude ja purjede jõul. Suurematel kalapaatidel oli äravõetav mast ([[purjepaat]]). Mootori kasutuselevõtt tõi kaasa kalapaadi konstruktsiooni tunduva muutumise ([[mootorpaat]]) ja purjekate osatähtsuse vähenemise. Rannaäärsel kalapüügil on sõudepaat praeguseni tähtis, purjepaadid on peaaegu kadunud. 1930. aastate lõpul oli neil veel märkimisväärne osa, eriti Lääne-Eestis.
		+
		+	{{mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:33
(Erinevus puudub)