Kalur - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Teistes keeltes */

2020-12-30T23:35:42Z

‎Teistes keeltes

Madli – 30. detsember 2020, kell 23:25

2020-12-30T23:25:02Z

Madli – 26. detsember 2020, kell 23:28

2020-12-26T23:28:45Z

Madli – 26. detsember 2020, kell 23:27

2020-12-26T23:27:52Z

Madli – 12. märts 2017, kell 23:11

2017-03-12T23:11:44Z

Tauri: Uus lehekülg: ''''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist. Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid. Algul tegutsesid kalurid sisevetel, kuid tehniliste vahen...'

2017-03-12T12:27:05Z

Uus lehekülg: ''''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist. Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid. Algul tegutsesid kalurid sisevetel, kuid tehniliste vahen...'

Uus lehekülg

'''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist. Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid.

Algul tegutsesid kalurid sisevetel, kuid tehniliste vahendite arenedes siirduti [[meri|meredele]] ja [[ookean]]idele. Eestis oli kaluritöö sajandeid ühitatud põllumajandustootmisega. Vähesel arvul oli kutselisi kalureid keskaegsete linnade, kloostrite ja mõisate teenistuses. Püsiv kutseliste kalurite kiht Eesti mere[[rannik]]ul tekkis 19. sajandil seoses turusidemete laienemisega. Eesti Vabariigis (näiteks 1922) oli merekalureid 7019 ja siseveekalureid 8606 (nii põhi- kui kõrvaltööna). Nüüdisajal on kaluritöö tehniseeritud, mistõttu kalurite enamiku moodustavad [[kalalaevastik]]u meremehed. 1987. aastal oli Eestis kalureid kokku umbes 8500, neist üle 7500 töötas [[laev]]adel, ülejäänud [[paat]]idega rannalähedasel püügil või sisevetel. Rannakalurite arvu mitmekordset vähenemist kolhoosiperioodil põhjustasid oluliselt rannaalade sattumine piiritsooni, [[kalarand]]ade likvideerimine ja ebaõige kalanduspoliitika.

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Ametid]]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 *läti - ''zvejnieks''
 *prantsuse - ''pécheur''
-*saksa - ''Fischer''
+*saksa - ''Fischer''; ''Fischermann''
 *taani - ''fisker''
 *vene - ''рыбак''
 [[Kategooria:Ametid]]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 ==Viited==
 {{viited}}
 [[Kategooria:Ametid]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. detsember 2020, kell 23:28
1. rida:		1. rida:
−	'''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist.<ref></ref> Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid.	+	'''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist.<ref>[[Enn Oja]]. Meremehest ja meresõitjast. [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020</ref> Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid.

	Algul tegutsesid kalurid sisevetel, kuid tehniliste vahendite arenedes siirduti [[meri\|meredele]] ja [[ookean]]idele. Eestis oli kaluritöö sajandeid ühitatud põllumajandustootmisega. Vähesel arvul oli kutselisi kalureid keskaegsete linnade, kloostrite ja mõisate teenistuses. Püsiv kutseliste kalurite kiht Eesti mere[[rannik]]ul tekkis 19. sajandil seoses turusidemete laienemisega. Eesti Vabariigis oli näiteks 1922. aastal merekalureid 7019 ja siseveekalureid 8606 (nii põhi- kui kõrvaltööna). Nüüdisajal on kaluritöö tehniseeritud, mistõttu kalurite enamiku moodustavad [[kalalaevastik]]u meremehed. 1987. aastal oli Eestis kalureid kokku umbes 8500, neist üle 7500 töötas [[laev]]adel, ülejäänud [[paat]]idega rannalähedasel püügil või sisevetel. Rannakalurite arvu mitmekordset vähenemist kolhoosiperioodil põhjustasid oluliselt rannaalade sattumine piiritsooni, [[kalarand]]ade likvideerimine ja ebaõige kalanduspoliitika.		Algul tegutsesid kalurid sisevetel, kuid tehniliste vahendite arenedes siirduti [[meri\|meredele]] ja [[ookean]]idele. Eestis oli kaluritöö sajandeid ühitatud põllumajandustootmisega. Vähesel arvul oli kutselisi kalureid keskaegsete linnade, kloostrite ja mõisate teenistuses. Püsiv kutseliste kalurite kiht Eesti mere[[rannik]]ul tekkis 19. sajandil seoses turusidemete laienemisega. Eesti Vabariigis oli näiteks 1922. aastal merekalureid 7019 ja siseveekalureid 8606 (nii põhi- kui kõrvaltööna). Nüüdisajal on kaluritöö tehniseeritud, mistõttu kalurite enamiku moodustavad [[kalalaevastik]]u meremehed. 1987. aastal oli Eestis kalureid kokku umbes 8500, neist üle 7500 töötas [[laev]]adel, ülejäänud [[paat]]idega rannalähedasel püügil või sisevetel. Rannakalurite arvu mitmekordset vähenemist kolhoosiperioodil põhjustasid oluliselt rannaalade sattumine piiritsooni, [[kalarand]]ade likvideerimine ja ebaõige kalanduspoliitika.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist. Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid.
+'''Kalur''' on elukutse, mille esindaja saab põhisissetuleku kalapüügist.<ref></ref> Kalur on üks maailma vanimaid elukutseid.
 Algul tegutsesid kalurid sisevetel, kuid tehniliste vahendite arenedes siirduti [[meri|meredele]] ja [[ookean]]idele. Eestis oli kaluritöö sajandeid ühitatud põllumajandustootmisega. Vähesel arvul oli kutselisi kalureid keskaegsete linnade, kloostrite ja mõisate teenistuses. Püsiv kutseliste kalurite kiht Eesti mere[[rannik]]ul tekkis 19. sajandil seoses turusidemete laienemisega. Eesti Vabariigis oli näiteks 1922. aastal merekalureid 7019 ja siseveekalureid 8606 (nii põhi- kui kõrvaltööna). Nüüdisajal on kaluritöö tehniseeritud, mistõttu kalurite enamiku moodustavad [[kalalaevastik]]u meremehed. 1987. aastal oli Eestis kalureid kokku umbes 8500, neist üle 7500 töötas [[laev]]adel, ülejäänud [[paat]]idega rannalähedasel püügil või sisevetel. Rannakalurite arvu mitmekordset vähenemist kolhoosiperioodil põhjustasid oluliselt rannaalade sattumine piiritsooni, [[kalarand]]ade likvideerimine ja ebaõige kalanduspoliitika.
 {{mereleksikon}}
 [[Kategooria:Ametid]]