http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Kavitatsioon
Kavitatsioon - Redigeerimiste ajalugu
2026-06-13T02:45:29Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.31.1
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10872&oldid=prev
Tauri: kategooria
2015-07-23T10:26:31Z
<p>kategooria</p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 23. juuli 2015, kell 10:26</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:Kavitatsioon.png|thumb|right|Kavitatsioonist kahjustatud sõukruvi labade pinnad]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:Kavitatsioon.png|thumb|right|Kavitatsioonist kahjustatud sõukruvi labade pinnad]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles ''cavus'' 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide <del class="diffchange diffchange-inline">e. </del>kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles ''cavus'' 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide <ins class="diffchange diffchange-inline">ehk </ins>kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kavitatsioonimullid tekivad kohas, kus staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda '''hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks'''.</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kavitatsioonimullid tekivad kohas, kus staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda '''hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks'''.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21" >21. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">21. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Большая Советская Энциклопедия. Москва 1970-1978</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Большая Советская Энциклопедия. Москва 1970-1978</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:<del class="diffchange diffchange-inline">Laeva seadmed</del>]]</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:<ins class="diffchange diffchange-inline">Nähtused</ins>]]</div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-10508:rev-10872 -->
</table>
Tauri
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10508&oldid=prev
Malle – 21. mai 2015, kell 13:36
2015-05-21T13:36:38Z
<p></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 21. mai 2015, kell 13:36</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Pilt:Kavitatsioon.png|thumb|right|Kavitatsioonist kahjustatud sõukruvi labade pinnad]]</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles ''cavus'' 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus.</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles ''cavus'' 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-10503:rev-10508 -->
</table>
Malle
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10503&oldid=prev
Madli: /* Allikad */
2015-05-20T21:47:56Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Allikad</span></span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 20. mai 2015, kell 21:47</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l17" >17. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">17. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Tallinn 2008</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Tallinn 2008</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[MerLe]]<del class="diffchange diffchange-inline">"Mereleksikon" Eesti Entsüklopeediakirjastus.1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[MerLe]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Большая Советская Энциклопедия. Москва 1970-1978</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Большая Советская Энциклопедия. Москва 1970-1978</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laeva seadmed]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laeva seadmed]]</div></td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10502&oldid=prev
Madli: toim
2015-05-20T21:47:21Z
<p>toim</p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 20. mai 2015, kell 21:47</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles cavus 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus. Kavitatsioonimullid <del class="diffchange diffchange-inline">tekkivad </del>kohas, kus <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks. <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>Kavitatsioonimullid moodustuvad üksikutena, <del class="diffchange diffchange-inline">nende kogumikena </del>ja/või pinda osaliselt või täielikult katvate aladena. Rõhu suurenemisel üle küllastusrõhu tühemikus olev aur kondenseerub, gaas lahustub vedelikus ja tulemusena tekib vaakuum, mis mõne mikrosekundi jooksul täitub ümbritseva vedelikuga, tekitades hüdraulilise löögi, <del class="diffchange diffchange-inline">põhjustades </del>sellega väikesel pinnal rõhuimpulsi, mis on <del class="diffchange diffchange-inline">kordades </del>suurem<del class="diffchange diffchange-inline">, </del>kui metallide tugevuspiir. Hüdraulilise löögi tagajärjel tekib müra, vibratsioon ja mehhanismide tööpinna erosioon. Hüdrodünaamilise kavitatsiooni mõjuga tuleb arvestada hüdrauliliste labamehhanismide tööratastel, sisepõlemismootorite veesärkides ja <del class="diffchange diffchange-inline">laeva sõukruvide </del>labadel. <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>Sõukruvide puhul põhjustab kavitatsiooni <del class="diffchange diffchange-inline">poolt </del>tekitatud erosioon <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>labade pinnal mikropragude tekke, materjali kildhaaval murenemise ja sügavate, kuni laba läbivate defektide tekkimise (mõnel juhul ka laba murdumise) ja selle tulemusena tõukejõu ja kasuteguri vähenemise.Mehhanismide ja seadmete projekteerimisel arvestatakse kavitatsiooni tekkevõimalustega ja püütakse tehniliste lahendustega seda vältida. Veolaevade sõukruvid projekteeritakse tööks kavitatsioonieelsetel- või kavitatsiooni üleminekurežiimidel. Sõukruvide kavitatsioon on vältimatu laeva kiirusel üle 50 sõlme (mõningatel andmetel ka üle 40 sõlme) ja on teada juhtumeid, <del class="diffchange diffchange-inline">kus kiirlaevade </del>sõukruvid on vaid mõnetunnise tööga muutunud kasutuskõlbmatuks. Kiirlaevadel kasutatakse 1960<del class="diffchange diffchange-inline">-ndate </del>aastate lõpus USA-s väljatöötatud nn. ülekavitatsioonilisi sõukruvisid, mis  töötavad tingimustes, kus sõukruvi kogu labapind on täielikult ja stabiilselt kaetud kavitatsioonitühimikuga ning erosiooni ei teki, sest rõhk kogu laba imipinna ulatuses on alaliselt võrdne küllastusrõhuga. Ülekavitatsiooniliste sõukruvide puuduseks on madal kasutegur kiirustel alla 40 sõlme.  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles <ins class="diffchange diffchange-inline">''</ins>cavus<ins class="diffchange diffchange-inline">'' </ins>'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eristatakse ka akustilist kavitatsiooni, mille puhul vedelikku läbib akustilise kiirguriga tekitatud akustiline laine (heli kiirgusrõhul amplituudiga, mis ületab <del class="diffchange diffchange-inline">teatud </del>piirväärtuse). Akustilist kavitatsiooni kasutatakse vedelikus tahkete komponentide purustamiseks ja dispergeerimiseks, vedelike emulgeerimiseks, pindade puhastamiseks <del class="diffchange diffchange-inline">ja </del>akustilistilisele kavitatsioonile rajanevad paljud ultraheli rakendused.  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kavitatsioonimullid <ins class="diffchange diffchange-inline">tekivad </ins>kohas, kus staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda <ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks<ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kavitatsioonimullid moodustuvad üksikutena, <ins class="diffchange diffchange-inline">kogumitena </ins>ja/või pinda osaliselt või täielikult katvate aladena. Rõhu suurenemisel üle küllastusrõhu tühemikus olev aur kondenseerub, gaas lahustub vedelikus ja tulemusena tekib vaakuum, mis mõne mikrosekundi jooksul täitub ümbritseva vedelikuga, tekitades hüdraulilise löögi, <ins class="diffchange diffchange-inline">ja põhjustab </ins>sellega väikesel pinnal rõhuimpulsi, mis on <ins class="diffchange diffchange-inline">kordi </ins>suurem kui metallide tugevuspiir. Hüdraulilise löögi tagajärjel tekib müra, vibratsioon ja mehhanismide tööpinna erosioon.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Hüdrodünaamilise kavitatsiooni mõjuga tuleb arvestada hüdrauliliste labamehhanismide tööratastel, sisepõlemismootorite veesärkides ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[laev]]a [[sõukruvi]]de </ins>labadel. Sõukruvide puhul põhjustab kavitatsiooni tekitatud erosioon labade pinnal mikropragude tekke, materjali kildhaaval murenemise ja sügavate, kuni laba läbivate defektide tekkimise (mõnel juhul ka laba murdumise) ja selle tulemusena tõukejõu ja kasuteguri vähenemise.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Mehhanismide ja seadmete projekteerimisel arvestatakse kavitatsiooni tekkevõimalustega ja püütakse tehniliste lahendustega seda vältida. Veolaevade sõukruvid projekteeritakse tööks kavitatsioonieelsetel- või kavitatsiooni üleminekurežiimidel. Sõukruvide kavitatsioon on vältimatu laeva kiirusel üle 50 <ins class="diffchange diffchange-inline">[[sõlm (kiirusühik)|</ins>sõlme<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>(mõningatel andmetel ka üle 40 sõlme) ja on teada juhtumeid, <ins class="diffchange diffchange-inline">kui [[kiirlaev]]ade </ins>sõukruvid on vaid mõnetunnise tööga muutunud kasutuskõlbmatuks.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kiirlaevadel kasutatakse 1960<ins class="diffchange diffchange-inline">. </ins>aastate lõpus USA-s väljatöötatud nn. ülekavitatsioonilisi sõukruvisid, mis  töötavad tingimustes, kus sõukruvi kogu labapind on täielikult ja stabiilselt kaetud kavitatsioonitühimikuga ning erosiooni ei teki, sest rõhk kogu laba imipinna ulatuses on alaliselt võrdne küllastusrõhuga. Ülekavitatsiooniliste sõukruvide puuduseks on madal kasutegur kiirustel alla 40 sõlme.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline"> </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eristatakse ka <ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>akustilist kavitatsiooni<ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>, mille puhul vedelikku läbib akustilise kiirguriga tekitatud akustiline laine (heli kiirgusrõhul amplituudiga, mis ületab <ins class="diffchange diffchange-inline">teatava </ins>piirväärtuse). Akustilist kavitatsiooni kasutatakse vedelikus tahkete komponentide purustamiseks ja dispergeerimiseks, vedelike emulgeerimiseks, pindade puhastamiseks<ins class="diffchange diffchange-inline">; </ins>akustilistilisele kavitatsioonile rajanevad paljud ultraheli rakendused.  </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Jüri Kask</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Jüri Kask</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Kasutatud kirjandus:</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">==Allikad==</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Heino Punab <del class="diffchange diffchange-inline">"</del>Laeva jõuseadmed<del class="diffchange diffchange-inline">"</del>Tallinn 2008<del class="diffchange diffchange-inline">.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">*[[</ins>Heino Punab<ins class="diffchange diffchange-inline">]]. </ins>Laeva jõuseadmed<ins class="diffchange diffchange-inline">. </ins>Tallinn 2008</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>"Mereleksikon" Eesti Entsüklopeediakirjastus.1996<del class="diffchange diffchange-inline">.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">*[[MerLe]]</ins>"Mereleksikon" Eesti Entsüklopeediakirjastus.1996</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">„Большая </del>Советская <del class="diffchange diffchange-inline">Энциклопедия“ </del>Москва <del class="diffchange diffchange-inline">Изд. „СЭ“  </del>1970-1978<del class="diffchange diffchange-inline">.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">*Большая </ins>Советская <ins class="diffchange diffchange-inline">Энциклопедия. </ins>Москва 1970-1978</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Kategooria:Laeva seadmed]]</ins></div></td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10501&oldid=prev
Jüri – 20. mai 2015, kell 19:22
2015-05-20T19:22:23Z
<p></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 20. mai 2015, kell 19:22</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3" >3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Jüri Kask</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Jüri Kask</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Kasutatud kirjandus:</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Heino Punab "Laeva jõuseadmed"Tallinn 2008.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"Mereleksikon" Eesti Entsüklopeediakirjastus.1996.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„Большая Советская Энциклопедия“ Москва Изд. „СЭ“  1970-1978.</ins></div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-10500:rev-10501 -->
</table>
Jüri
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10500&oldid=prev
Jüri – 20. mai 2015, kell 19:14
2015-05-20T19:14:15Z
<p></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 20. mai 2015, kell 19:14</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles cavus 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus. Kavitatsioonimullid tekkivad kohas, kus  staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks.  Kavitatsioonimullid moodustuvad üksikutena, nende kogumikena ja/või pinda osaliselt või täielikult katvate aladena. Rõhu suurenemisel üle küllastusrõhu tühemikus olev aur kondenseerub, gaas lahustub vedelikus ja tulemusena tekib vaakuum, mis mõne mikrosekundi jooksul täitub ümbritseva vedelikuga, tekitades hüdraulilise löögi, põhjustades sellega väikesel pinnal rõhuimpulsi, mis on kordades suurem, kui metallide tugevuspiir. Hüdraulilise löögi tagajärjel tekib müra, vibratsioon ja mehhanismide tööpinna erosioon. Hüdrodünaamilise kavitatsiooni mõjuga tuleb arvestada hüdrauliliste labamehhanismide tööratastel, sisepõlemismootorite veesärkides ja laeva sõukruvide labadel.  Sõukruvide puhul põhjustab kavitatsiooni poolt tekitatud erosioon  labade pinnal mikropragude tekke, materjali kildhaaval murenemise ja sügavate, kuni laba läbivate defektide tekkimise (mõnel juhul ka laba murdumise) ja selle tulemusena tõukejõu ja kasuteguri vähenemise.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles cavus 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas  vedelikus. Kavitatsioonimullid tekkivad kohas, kus  staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks.  Kavitatsioonimullid moodustuvad üksikutena, nende kogumikena ja/või pinda osaliselt või täielikult katvate aladena. Rõhu suurenemisel üle küllastusrõhu tühemikus olev aur kondenseerub, gaas lahustub vedelikus ja tulemusena tekib vaakuum, mis mõne mikrosekundi jooksul täitub ümbritseva vedelikuga, tekitades hüdraulilise löögi, põhjustades sellega väikesel pinnal rõhuimpulsi, mis on kordades suurem, kui metallide tugevuspiir. Hüdraulilise löögi tagajärjel tekib müra, vibratsioon ja mehhanismide tööpinna erosioon. Hüdrodünaamilise kavitatsiooni mõjuga tuleb arvestada hüdrauliliste labamehhanismide tööratastel, sisepõlemismootorite veesärkides ja laeva sõukruvide labadel.  Sõukruvide puhul põhjustab kavitatsiooni poolt tekitatud erosioon  labade pinnal mikropragude tekke, materjali kildhaaval murenemise ja sügavate, kuni laba läbivate defektide tekkimise (mõnel juhul ka laba murdumise) ja selle tulemusena tõukejõu ja kasuteguri vähenemise.Mehhanismide ja seadmete projekteerimisel arvestatakse kavitatsiooni tekkevõimalustega ja püütakse tehniliste lahendustega seda vältida. Veolaevade sõukruvid projekteeritakse tööks kavitatsioonieelsetel- või kavitatsiooni üleminekurežiimidel. Sõukruvide kavitatsioon on vältimatu laeva kiirusel üle 50 sõlme (mõningatel andmetel ka üle 40 sõlme) ja on teada juhtumeid, kus kiirlaevade sõukruvid on vaid mõnetunnise tööga muutunud kasutuskõlbmatuks. Kiirlaevadel kasutatakse 1960-ndate aastate lõpus USA-s väljatöötatud nn. ülekavitatsioonilisi sõukruvisid, mis  töötavad tingimustes, kus sõukruvi kogu labapind on täielikult ja stabiilselt kaetud kavitatsioonitühimikuga ning erosiooni ei teki, sest rõhk kogu laba imipinna ulatuses on alaliselt võrdne küllastusrõhuga. Ülekavitatsiooniliste sõukruvide puuduseks on madal kasutegur kiirustel alla 40 sõlme.  </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline"> </del>Mehhanismide ja seadmete projekteerimisel arvestatakse kavitatsiooni tekkevõimalustega ja püütakse tehniliste lahendustega seda vältida. Veolaevade sõukruvid projekteeritakse tööks kavitatsioonieelsetel- või kavitatsiooni üleminekurežiimidel.  </div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõukruvide kavitatsioon on vältimatu laeva kiirusel üle 50 sõlme (mõningatel andmetel ka üle 40 sõlme) ja on teada juhtumeid, kus kiirlaevade sõukruvid on vaid mõnetunnise tööga muutunud kasutuskõlbmatuks. Kiirlaevadel kasutatakse 1960-ndate aastate lõpus USA-s väljatöötatud nn. ülekavitatsioonilisi sõukruvisid, mis  töötavad tingimustes, kus sõukruvi kogu labapind on täielikult ja stabiilselt kaetud kavitatsioonitühimikuga ning erosiooni ei teki, sest rõhk kogu laba imipinna ulatuses on alaliselt võrdne küllastusrõhuga. Ülekavitatsiooniliste sõukruvide puuduseks on madal kasutegur kiirustel alla 40 sõlme.  </div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eristatakse ka akustilist kavitatsiooni, mille puhul vedelikku läbib akustilise kiirguriga tekitatud akustiline laine (heli kiirgusrõhul amplituudiga, mis ületab teatud piirväärtuse). Akustilist kavitatsiooni kasutatakse vedelikus tahkete komponentide purustamiseks ja dispergeerimiseks, vedelike emulgeerimiseks, pindade puhastamiseks ja akustilistilisele kavitatsioonile rajanevad paljud ultraheli rakendused.  </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eristatakse ka akustilist kavitatsiooni, mille puhul vedelikku läbib akustilise kiirguriga tekitatud akustiline laine (heli kiirgusrõhul amplituudiga, mis ületab teatud piirväärtuse). Akustilist kavitatsiooni kasutatakse vedelikus tahkete komponentide purustamiseks ja dispergeerimiseks, vedelike emulgeerimiseks, pindade puhastamiseks ja akustilistilisele kavitatsioonile rajanevad paljud ultraheli rakendused.  </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Jüri Kask</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Jüri Kask</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">                                                                                                                                                Kasutatud      kirjandus:                                                                                                                                H.Punab „Laeva jõuseadmed“ Eesti Mereakadeemia Tln.2008.                                                                                    „Mereleksikon“ Eesti Entsüklopeedia kirjastus.Tln.1996.                                                                                                                      „Большая Советская Энциклопедия“ Москва Изд.„СЭ“.1970-1978</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-10499:rev-10500 -->
</table>
Jüri
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kavitatsioon&diff=10499&oldid=prev
Jüri: Uus lehekülg: ''''Kavitatsioon''' (ladina keeles cavus 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas vedeli...'
2015-05-20T19:12:15Z
<p>Uus lehekülg: ''''Kavitatsioon''' (ladina keeles cavus 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas vedeli...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Kavitatsioon''' (ladina keeles cavus 'õõnes', 'tühi') on gaasi, auru või nende segu sisaldavate tühemike (kavitatsioonimullide e. kavernide) moodustumine voolavas vedelikus. Kavitatsioonimullid tekkivad kohas, kus staatiline rõhk langeb vedeliku küllastusrõhuni antud temperatuuril. Kui rõhu langemist põhjustab vedeliku voolamiskiiruse kohalik suurenemine, siis nimetatakse seda hüdrodünaamiliseks kavitatsiooniks. Kavitatsioonimullid moodustuvad üksikutena, nende kogumikena ja/või pinda osaliselt või täielikult katvate aladena. Rõhu suurenemisel üle küllastusrõhu tühemikus olev aur kondenseerub, gaas lahustub vedelikus ja tulemusena tekib vaakuum, mis mõne mikrosekundi jooksul täitub ümbritseva vedelikuga, tekitades hüdraulilise löögi, põhjustades sellega väikesel pinnal rõhuimpulsi, mis on kordades suurem, kui metallide tugevuspiir. Hüdraulilise löögi tagajärjel tekib müra, vibratsioon ja mehhanismide tööpinna erosioon. Hüdrodünaamilise kavitatsiooni mõjuga tuleb arvestada hüdrauliliste labamehhanismide tööratastel, sisepõlemismootorite veesärkides ja laeva sõukruvide labadel. Sõukruvide puhul põhjustab kavitatsiooni poolt tekitatud erosioon labade pinnal mikropragude tekke, materjali kildhaaval murenemise ja sügavate, kuni laba läbivate defektide tekkimise (mõnel juhul ka laba murdumise) ja selle tulemusena tõukejõu ja kasuteguri vähenemise.<br />
Mehhanismide ja seadmete projekteerimisel arvestatakse kavitatsiooni tekkevõimalustega ja püütakse tehniliste lahendustega seda vältida. Veolaevade sõukruvid projekteeritakse tööks kavitatsioonieelsetel- või kavitatsiooni üleminekurežiimidel. <br />
Sõukruvide kavitatsioon on vältimatu laeva kiirusel üle 50 sõlme (mõningatel andmetel ka üle 40 sõlme) ja on teada juhtumeid, kus kiirlaevade sõukruvid on vaid mõnetunnise tööga muutunud kasutuskõlbmatuks. Kiirlaevadel kasutatakse 1960-ndate aastate lõpus USA-s väljatöötatud nn. ülekavitatsioonilisi sõukruvisid, mis töötavad tingimustes, kus sõukruvi kogu labapind on täielikult ja stabiilselt kaetud kavitatsioonitühimikuga ning erosiooni ei teki, sest rõhk kogu laba imipinna ulatuses on alaliselt võrdne küllastusrõhuga. Ülekavitatsiooniliste sõukruvide puuduseks on madal kasutegur kiirustel alla 40 sõlme. <br />
Eristatakse ka akustilist kavitatsiooni, mille puhul vedelikku läbib akustilise kiirguriga tekitatud akustiline laine (heli kiirgusrõhul amplituudiga, mis ületab teatud piirväärtuse). Akustilist kavitatsiooni kasutatakse vedelikus tahkete komponentide purustamiseks ja dispergeerimiseks, vedelike emulgeerimiseks, pindade puhastamiseks ja akustilistilisele kavitatsioonile rajanevad paljud ultraheli rakendused. <br />
<br />
Autor: Jüri Kask<br />
<br />
Kasutatud kirjandus: H.Punab „Laeva jõuseadmed“ Eesti Mereakadeemia Tln.2008. „Mereleksikon“ Eesti Entsüklopeedia kirjastus.Tln.1996. „Большая Советская Энциклопедия“ Москва Изд.„СЭ“.1970-1978</div>
Jüri