Kiil - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T14:37:57Z

3 redaktsiooni

TauriR – 5. aprill 2013, kell 14:12

2013-04-05T14:12:04Z

Malle – 7. aprill 2011, kell 07:41

2011-04-07T07:41:17Z

Malle: New page: '''Kiil''' (holl ''kiel''), '''1.''' laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[...

2010-08-04T06:46:15Z

New page: '''Kiil''' (holl ''kiel''), '''1.''' laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[...

Uus lehekülg

'''Kiil''' (holl ''kiel''), '''1.''' laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[vöörtääv]]i ja tagaots [[ahtertääv]]iga. Kiilu peale kinnitatakse [[kaar]]ed, külgedele põhjaplangutus ning alla looskiil. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka keskm., teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel [[kimmikiil]]ud. Vt ka jahikiil. – '''2.''' ka emapuu, ema, põhjapuu, paadi põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. Tehti Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu.

Allikas: Mereleksikon, 1996

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 5. aprill 2013, kell 14:12
1. rida:		1. rida:
−	'''Kiil''' (~~holl~~ ''kiel'')~~, '''1.''' laeva pikitasandis~~ paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[vöörtääv]]i ja tagaots [[ahtertääv]]iga. Kiilu peale kinnitatakse [[kaar]]ed, külgedele põhjaplangutus ning alla looskiil. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka ~~keskm.~~, teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel [[kimmikiil]]ud. Vt ka ~~jahikiil. –~~ '''2.''' ~~ka emapuu,~~ ema, põhjapuu, paadi põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. ~~Tehti~~ Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu.	+	'''Kiil''' (hollandi keeles ''kiel'') on:
		+	#[[laev]]a [[pikitasand]]is paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[vöörtääv]]i ja tagaots [[ahtertääv]]iga. Kiilu peale kinnitatakse [[kaar]]ed, külgedele põhjaplangutus ning alla [[looskiil]]. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka keskmisest, teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel [[kimmikiil]]ud.
		+	#ka '''emapuu''' või '''ema''' või '''põhjapuu''' on [[paat\|paadi]] põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. Kiil tehti Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu.
		+
		+	==Vaata ka==
		+	*jahikiil

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Laevade ehitus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. aprill 2011, kell 07:41
1. rida:		1. rida:
	'''Kiil''' (holl ''kiel''), '''1.''' laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[vöörtääv]]i ja tagaots [[ahtertääv]]iga. Kiilu peale kinnitatakse [[kaar]]ed, külgedele põhjaplangutus ning alla looskiil. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka keskm., teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel [[kimmikiil]]ud. Vt ka jahikiil. – '''2.''' ka emapuu, ema, põhjapuu, paadi põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. Tehti Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu.		'''Kiil''' (holl ''kiel''), '''1.''' laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[vöörtääv]]i ja tagaots [[ahtertääv]]iga. Kiilu peale kinnitatakse [[kaar]]ed, külgedele põhjaplangutus ning alla looskiil. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka keskm., teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel [[kimmikiil]]ud. Vt ka jahikiil. – '''2.''' ka emapuu, ema, põhjapuu, paadi põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. Tehti Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu.

−	~~Allikas:~~ Mereleksikon~~, 1996~~	+	{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:37
(Erinevus puudub)