http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Kombineeritud_j%C3%B5useade
Kombineeritud jõuseade - Redigeerimiste ajalugu
2026-05-23T01:53:55Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.31.1
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kombineeritud_j%C3%B5useade&diff=14057&oldid=prev
Madli: toim
2019-03-08T22:57:51Z
<p>toim</p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 8. märts 2019, kell 22:57</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kombineeritud jõuseade''' on mitme eri tüüpi [[peamasin]]aga  [[laeva jõuseade]].                                                              Eristatakse autonoomsete ja termodünaamilisete ringprotsessidega seotud eri tüüpi peamasinatega kombineeritud jõuseadmeid.                                                                                                   </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kombineeritud jõuseade''' on mitme eri tüüpi [[peamasin]]aga  [[laeva jõuseade]].                                                              Eristatakse autonoomsete ja termodünaamilisete ringprotsessidega seotud eri tüüpi peamasinatega kombineeritud jõuseadmeid.                                                                                                   </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kombinatsiooni autonoomsete peamasinate (nt [[diiselmootor]] ja [[gaasiturbiin]] või kaks ühetüübilist, erineva <del class="diffchange diffchange-inline">võimsusega</del>, õkonoomsuse ja tööresurssiga  diiselmootorit) kasutatamisega [[laev]]al saab vastavalt vajadusele kasutada ökonoomset või <del class="diffchange diffchange-inline"> forseeritud </del>töörežiimi (käiku).                                                                                                                         </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kombinatsiooni autonoomsete peamasinate (nt [[diiselmootor]] ja [[gaasiturbiin]] või kaks ühetüübilist, erineva <ins class="diffchange diffchange-inline">võimsuse</ins>, õkonoomsuse ja tööresurssiga  diiselmootorit) kasutatamisega [[laev]]al saab vastavalt vajadusele kasutada ökonoomset või <ins class="diffchange diffchange-inline">forsseeritud </ins>töörežiimi (käiku).                                                                                                                         </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Peajõuseadmed|Peajõuseadmetest]], kus erinevat tüüpi peamasinate ringprotsessid on termodünaamiliselt seotud, on levinuim gaasi-auruturbiinseade, mille gaasiturbiini (primaarse peamasina) [[heitgaasid]]e soojusenergiat kasutatakse [[utilisatsioonikatel|utilisatsioonikatlas]] auru tootmiseks [[auruturbiin]]i käitamiseks. Gaasi- ja auruturbiini võimsuste liitmine reduktori kaudu võimaldab sama kütusekulu juures jõuseadme võimsuse kasvu 25-30% ja ka kasuteguri suurenemist.                                                                                                               </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Peajõuseadmed|Peajõuseadmetest]], kus erinevat tüüpi peamasinate ringprotsessid on termodünaamiliselt seotud, on levinuim gaasi-auruturbiinseade, mille gaasiturbiini (primaarse peamasina) [[heitgaasid]]e soojusenergiat kasutatakse [[utilisatsioonikatel|utilisatsioonikatlas]] auru tootmiseks [[auruturbiin]]i käitamiseks. Gaasi- ja auruturbiini võimsuste liitmine reduktori kaudu võimaldab sama kütusekulu juures jõuseadme võimsuse kasvu 25-30% ja ka kasuteguri suurenemist.                                                                                                               </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kombineeritud jõuseadmeks võib lugeda ka <del class="diffchange diffchange-inline">kaasaegsete</del>, kõrge ülelaadimisega diiselmootorite heitgaaside soojusenergia kasutamist gaasiturbiini või utilisatsioonikatlas toodetava auruga auruturbiini käitamiseks.                                                                                                                                             </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kombineeritud jõuseadmeks võib lugeda ka <ins class="diffchange diffchange-inline">nüüdisaegsete</ins>, kõrge ülelaadimisega diiselmootorite heitgaaside soojusenergia kasutamist gaasiturbiini või utilisatsioonikatlas toodetava auruga auruturbiini käitamiseks.                                                                                                                                             </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kasutatavate jõuseadmete keeruka ülesehituse, arvukate lisaseadmete, kõrge algmaksumuse ja  hoolduskulude tõttu kasutatakse kombineeritud jõuseadmeid kaubalaevadel suhteliselt harva.  </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kasutatavate jõuseadmete keeruka ülesehituse, arvukate lisaseadmete, kõrge algmaksumuse ja  hoolduskulude tõttu kasutatakse kombineeritud jõuseadmeid kaubalaevadel suhteliselt harva.  </div></td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-14056:rev-14057 -->
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kombineeritud_j%C3%B5useade&diff=14056&oldid=prev
Jüri: Uus lehekülg: ''''Kombineeritud jõuseade''' on mitme eri tüüpi peamasinaga laeva jõuseade. Eristatakse autonoomsete ja...'
2019-03-08T19:04:20Z
<p>Uus lehekülg: ''''Kombineeritud jõuseade''' on mitme eri tüüpi <a href="/mediawiki/index.php/Peamasin" title="Peamasin">peamasinaga</a> <a href="/mediawiki/index.php/Laeva_j%C3%B5useade" title="Laeva jõuseade">laeva jõuseade</a>. Eristatakse autonoomsete ja...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Kombineeritud jõuseade''' on mitme eri tüüpi [[peamasin]]aga [[laeva jõuseade]]. Eristatakse autonoomsete ja termodünaamilisete ringprotsessidega seotud eri tüüpi peamasinatega kombineeritud jõuseadmeid. <br />
<br />
Kombinatsiooni autonoomsete peamasinate (nt [[diiselmootor]] ja [[gaasiturbiin]] või kaks ühetüübilist, erineva võimsusega, õkonoomsuse ja tööresurssiga diiselmootorit) kasutatamisega [[laev]]al saab vastavalt vajadusele kasutada ökonoomset või forseeritud töörežiimi (käiku). <br />
<br />
[[Peajõuseadmed|Peajõuseadmetest]], kus erinevat tüüpi peamasinate ringprotsessid on termodünaamiliselt seotud, on levinuim gaasi-auruturbiinseade, mille gaasiturbiini (primaarse peamasina) [[heitgaasid]]e soojusenergiat kasutatakse [[utilisatsioonikatel|utilisatsioonikatlas]] auru tootmiseks [[auruturbiin]]i käitamiseks. Gaasi- ja auruturbiini võimsuste liitmine reduktori kaudu võimaldab sama kütusekulu juures jõuseadme võimsuse kasvu 25-30% ja ka kasuteguri suurenemist. <br />
<br />
Kombineeritud jõuseadmeks võib lugeda ka kaasaegsete, kõrge ülelaadimisega diiselmootorite heitgaaside soojusenergia kasutamist gaasiturbiini või utilisatsioonikatlas toodetava auruga auruturbiini käitamiseks. <br />
<br />
Kasutatavate jõuseadmete keeruka ülesehituse, arvukate lisaseadmete, kõrge algmaksumuse ja hoolduskulude tõttu kasutatakse kombineeritud jõuseadmeid kaubalaevadel suhteliselt harva. <br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]] <br />
[[Kategooria: Laeva jõuseadmed]]<br />
==Allikad==<br />
[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia 2008. ISBN 978-9985-808-351</div>
Jüri