LAINE - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ lingid

2021-12-01T23:14:42Z

‎Ajalugu: lingid

Madli – 1. detsember 2021, kell 22:59

2021-12-01T22:59:24Z

Malle: /* Viited */

2021-11-29T07:36:02Z

‎Viited

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Vahilaev_LAINE.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev LAINE 1920-1940 | Nimi = ''' LAINE'''
SPUTNIK (1912-1918)
LAUTERBACH (1918)
LAENE (1918-1930)
LA...'

2021-09-22T07:45:44Z

Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Vahilaev_LAINE.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev LAINE 1920-1940 | Nimi = ''' LAINE''' SPUTNIK (1912-1918) LAUTERBACH (1918) LAENE (1918-1930) LA...'

Uus lehekülg

{{Laeva andmed
| Pilt =Vahilaev_LAINE.jpg
| Pildiallkiri = Vahilaev LAINE 1920-1940
| Nimi = ''' LAINE''' SPUTNIK (1912-1918) LAUTERBACH (1918) LAENE (1918-1930) LAINE (1930-1941) TRALŠTŠIK nomer 49 (1941) LAINE (1941-1942) GANGUTETŠ (1942-1954)
| IMO number =
| MMSI number =
| Kutsung =
| Lipp =
| Kodusadam =
| Klassifikatsiooniühing =
| Reeder =
| Ehitusaasta = 1896
| Ehituskoht =Sankt-Peterburi, Venemaa
| Ehitaja = V. Crighton & Co
| Tüüp = Mitmeotstarbeline sadamalaev
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud =
| Kiil maha pandud =
| Vette lastud = 28. juuni 1912
| Ristitud =
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus =
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin =
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =29. oktoober 1953
| Staatus = lammutatud
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 37,2 m
| Arvutuslik pikkus =
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius =6,1 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis =2,8 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis =
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus =
| Vabaparda kõrgus =
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 400 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus =
| Puhasmahutavus =
| Kiirus =12 sõlme (maksimaalne)
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus = 750 meremiili
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti =
| Kajutikohti =
| Kajuteid =
| Autode arv =
| Rajameetreid =
| Jääklass =
| Kere materjal =teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv =
| Rambid =
| Peamasin = 2-silindrine kompaundaurumasin, 400 hj
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid = 1 sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid =
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid =
| Kütusetankid = 30 t sütt
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere = 23-34
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =1 x 47 mm Hotchkissi merekahur, 1 x 60 cm helgiheitja
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Taavetid =
}}
==Ajalugu==
*Laeva hakati ehitama 1912. a alguses Sankt-Peterburis Ohta ellingul V. Crighton & Co tehases. 28. juunil 1912 lasti laeva kere vette ja pukseeriti Kroonlinna sadamatehasesse, kus teda edasi ehitati. Laev sai lõplikult valmis 15. augustil 1912 ning seda hakati kasutama mitmeotstarbelise sadamalaevana. Laev sai nimeks [[SPUTNIK]].
*SPUTNIKu veeväljasurve oli 400 tonni. Mõõtmetelt 37,2 meetrit pikk, 6,1 meetrit lai ja laeva süvis oli 2,8 meetrit. Jõuseadmeks oli kahesilindrine kompaundaurumasin võimsusega 400 hobujõudu, millele andis auru söeküttega silinderkatel. Laeval oli ainult üks sõukruvi, mis andis talle kiiruseks kuni 12 sõlme (22km/h). 9-sõlmelise ökonoomse käiguga jätkus laeva punkrites olevast 30 tonnist söest 750 meremiili (ligi 1400 km) läbimiseks. Laeva meeskonda kuulus 23 meest.
*I maailmasõjas võeti SPUTNIK Balti laevastiku käsutusse. 25. märtsil 1915 klassifitseeriti ta sidelaevaks. Laeva kasutati allveelaevade diviisi siseses sides, aga ka allveelaevade saatelaevana, mis saatis neid avamerele. SPUTNIK sai relvastuseks ühe 47 mm Hotchkissi merekahuri ja ühe 60 cm läbimõõduga helgiheitja. Laevale lisandus ka kahurite meeskond. Tänu sellele kasvas laevameeskond 29-liikmeliseks.
*9. aprillil 1918 langes Turu sadamas olnud SPUTNIK Saksa vägede kätte. Sakslased panid laevale uue nime, milleks sai [[LAUTERBACH]] ning kasutati abilaevana.
*13. novembril 1918 võeti Tallinnas, Eesti sadamate komandandi Oskar Treilmanni korraldusel, sadama kaitseliidu poolt LAUTERBACH Saksa väelt üle. 21. novembril 1918 läks LAUTERBACH kapten Eduard Loomuse komando all merele. Korraldus oli võtta valve alla Tallinna lähimeri. 27. novembril 1918 avaldas LAUTERBACH-i meeskond soovi, et laev nimetataks ümber [[LAENE]]ks. Rannakaitse ülema kapten [[Konrad Rotschild]]i ettepanekul kinnitati laeva uueks nimeks LAENE ning sellest sai Eesti esimene sõja- ja piirivalvelaev.
*28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda ja 2. detsembril 1918 pidas LAENE merel kinni kaks kaubaaurikut. Üks oli saksa lipu all sõitnud [[PAULINE HAUBUSS]] ja teine punalipu all sõitnud [[SEVERNAJA KOMMUNA]]. Sakslaste PAULINE HAUBUSS-il lasti Tallinna lahel ankrusse jääda ja hiljem lubati laeval teekonda jätkata. Punalipu all sõitnud SEVERNAJA KOMMUNA aga LAENE signaalidele ei reageerinud mistõttu LAENE kaptenil Eduard Loomusel ei jäänud muud üle kui teha oma suurtükist hoiatuslask. Peale hoiatuslasku SEVERNAJA KOMMUNA peatus. Kuna Eesti oli Venemaaga sõjas, kuulutati laev priisiks. Laevale pandi eestlastest meeskond ning selle uueks nimeks sai KAJAK.
*6. detsembril 1918 pidas LAENE kinni punalipu all sõitnud [[aurik]]u [[ZIMMERVALD]]. Laev kuulutati priisiks ja anti samuti uus nimi. Aurik sai uueks nimeks [[KODUMAA]].
*11. detsembril 1918 pidas LAENE kinni kaks punalipu aurikut [[RESPUBLIKANETS]] ja [[LASSAL]]. Mõlemad laevad kuulutati priisiks ja laevadele anti uued nimed, milleks vastavalt said [[LIBAVA]] ja [[BALTONIA]].
*1918. a detsembris ja 1919. a jaanuaris võttis LAENE osa eestlaste-soomlaste dessantidest Eesti põhjarannikul. 23. detsembril 1918 Kundas, 26. detsembril 1918 Loksal, 31. detsembril 1918 Tsitres, 5. jaanuaril 1919 Tsitres, 8. jaanuaril 1919 Loksal, 17.-18. jaanuaril Utrias ja 24. jaanuaril 1919 Narva lahe idakaldal. 17. mail 1919 osales LAENE Karpoje lahe dessandis.
*Pärast Eesti Vabadussõja lõppu jäi LAENE ülesandeks Naissaarel ja Aegna saarel asuvate merekindluste varustamine. Lisaks pidi LAENE vedama laskeharjutustel märklaudu rannapatareidele Suurupis ja Viimsis. 18. novembril 1927 kukkus merre Läti lennuk Osmussaare juures. LAENE saadeti lennukit otsima. Otsingud kandsid vilja ning lennuk viidi Tallinnasse, kus see siis lätlastele üle anti.
*1929–1930 tehti LAENE-le Tallinna Sadamatehases kapitaalremont. Lisaks oma eelnevale relvastusele sai LAENE juurde kaks õhutõrjekuulipildujat ja ühe 75 mm Canet` kahuri. 1930. aastal oli LAENE Eesti-Läti sõjalaevastike ühisõppustel Muhu väinas ja Väinamerel. 1930. aastal sai laev endale kaasaegsema nimekuju: LAENE-st sai [[LAINE]].
*1933. aastast klassifitseeriti sõja- ja piirivalvelaev LAINE ümber suurtükipaadiks (tollal suurtükilaev).
*1935. aasta 19.–23. augustil käis LAINE Soomes, viies riigivanem Konstantin Pätsi ja ta käenduskindrali Gustav Jonsoni Kultarantasse. Soome president Pehr Evind Svinhufvud ootas Pätsi ja Jonsoni oma suveresidentsis Turu lähistel.
*1938. aasta 24.–27. septembril käis LAINE allveelaevade [[KALEV]] ja [[LEMBIT]] saatjana Helsingis. Sama aasta hilissügisel sõitis LAINE Tallinna lähistel kividele ja laev pandi 17. detsembril dokki kapitaalremonti. 18. märtsil 1939 võeti laevalt maha kahurid ja need saadeti Arsenali parandusse.
*18. septembril 1940 võeti LAINE Nõukogude Liidu Balti laevastiku koosseisu. Koos abilaevade [[JAAN POSKA]] ja [[KOMPASS]]IGA määrati LAINE vaatlus- ja sideteenistuse käsutusse.
*25. juulil 1941 nimetati LAINE ümber [[TRALŠTŠIK NOMER 49]] (Traaler nr 49). Laev aga traalimisseadmeid ei saanud.
*28. augustil 1941 viis Traaler nr 49 koos aurikuga VAHUR Paldiskist Hankosse 1260 sõdurit, tankitõrjekahureid ja laskemoona. Peale seda sõitu jäi Traaler nr 49 Hankosse ja talle pandi uus relvastus. Laev sai endale ühe 76 mm kahuri ja kaks 45 mm kahurit. Lisaks mõned suurekaliibrised 12,7 mm kuulipildujad ja neljaraudse õhutõrje Maxim-kuulipilduja. Tänu uuele relvastusele kasvas traaleri meeskond 29 liikmelt 34 peale. 1941. aasta sügisel oli Traaler nr 49 suurim sõjalaev, mis baseerus venelaste käes olevas Hanko mereväebaasis. Tänu sellele sai laev endale hüüdnimeks Hankovski linkor (Hanko lahingulaev).
*24. novembrist kuni 2. detsembrini 1941 tegi traaler 5 reisi Osmussaarele. Osmussaare garnisonist viis traaler Hankosse 649 inimest, laskemoona ja toidukraami. 2. detsembril 1941 läks traaler Hankost koos Kroonlinna mineva konvoiga Venemaale. 19. detsembril 1941 kassifitseeriti Traaler nr 49 ümber vahilaevaks ja talle anti nimeks LAINE. 20. veebruaril 1942 anti laevale aga uus nimi [[GANGUTETŠ]] (Hankolane).
*3. augustil 1942 sai GANGUTETŠ Kroonlinna juures suurtükitulest vigastada. Laev remonditi ja ta jätkas oma tegevust vahilaevana.
*5. novembril 1945 arvati GANGUTETŠ sõjalaevade hulgast välja. Laev desarmeeriti ja seadistati ümber hüdrograafialaevaks. 15. veebruaril 1946 läks laev Põhja-Balti laevastiku koosseisu.
*29. oktoobril 1953 võeti GANGUTETŠ kasutuselt maha. 3. jaanuaril 1954 kanti ta lõplikult maha ja aastail 1955–56 lõigati Tallinnas vanarauaks.

==Viited==

*1. Mati Õun, Hannes Walter, Peedu Sammalsoo. Võitlused Läänemerel 1918–1919. Olion 2003 Tallinn.
*2. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
*3. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.

{{viited}}
[[Kategooria: Eesti laevad]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2021, kell 07:36
135. rida:		135. rida:

	{{viited}}		{{viited}}
−	[[Kategooria: Eesti ~~laevad~~]]	+	[[Kategooria: Eesti sõjalaevad]]

@@ 106. rida: / 106. rida: @@
 }}
 ==Ajalugu==
-*Laeva hakati ehitama 1912. a alguses Sankt-Peterburis Ohta ellingul V. Crighton & Co tehases. 28. juunil 1912 lasti laeva kere vette ja pukseeriti Kroonlinna sadamatehasesse, kus teda edasi ehitati. Laev sai lõplikult valmis 15. augustil 1912 ning seda hakati kasutama mitmeotstarbelise sadamalaevana. Laev sai nimeks [[SPUTNIK]].
+*Laeva hakati ehitama 1912. aasta alguses Peterburis Ohta [[elling]]ul V. Crighton & Co tehases. 28. juunil 1912 lasti laeva [[Laevakere|kere]] vette ja pukseeriti Kroonlinna sadamatehasesse, kus seda edasi ehitati. Laev sai lõplikult valmis 15. augustil 1912 ning seda hakati kasutama mitmeotstarbelise sadamalaevana. Laev sai nimeks [[SPUTNIK]].
-*SPUTNIKu veeväljasurve oli 400 tonni. Mõõtmetelt 37,2 meetrit pikk, 6,1 meetrit lai ja laeva süvis oli 2,8 meetrit. Jõuseadmeks oli kahesilindrine kompaundaurumasin võimsusega 400 hobujõudu, millele andis auru söeküttega silinderkatel. Laeval oli ainult üks sõukruvi, mis andis talle kiiruseks kuni 12 sõlme (22km/h). 9-sõlmelise ökonoomse käiguga jätkus laeva punkrites olevast 30 tonnist söest 750 meremiili (ligi 1400 km) läbimiseks. Laeva meeskonda kuulus 23 meest.
+*SPUTNIKu [[veeväljasurve]] oli 400 t. Mõõtmetelt 37,2 m pikk, 6,1 m lai ja laeva [[süvis]] oli 2,8 m. Jõuseadmeks oli kahesilindrine kompaund[[aurumasin]] võimsusega 400 hj, millele andis auru söeküttega silinderkatel. Laeval oli ainult üks [[sõukruvi]], mis andis kiiruseks kuni 12 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]]. 9-sõlmelise ökonoomse käiguga jätkus laeva [[Punker|punkrites]] olevast 30 t söest 750 [[meremiil]]i läbimiseks. Laeva [[meeskond]]a kuulus 23 meest.
-*I maailmasõjas võeti SPUTNIK Balti laevastiku käsutusse. 25. märtsil 1915 klassifitseeriti ta sidelaevaks. Laeva kasutati allveelaevade diviisi siseses sides, aga ka allveelaevade saatelaevana, mis saatis neid avamerele. SPUTNIK sai relvastuseks ühe 47 mm Hotchkissi merekahuri ja ühe 60 cm läbimõõduga helgiheitja. Laevale lisandus ka kahurite meeskond. Tänu sellele kasvas laevameeskond 29-liikmeliseks.
+*I maailmasõjas võeti SPUTNIK Balti laevastiku käsutusse. 25. märtsil 1915 klassifitseeriti ta sidelaevaks. Laeva kasutati [[allveelaev]]ade diviisi siseses sides, aga ka allveelaevade saatelaevana, mis saatis neid avamerele. SPUTNIK sai relvastuseks ühe 47 mm Hotchkissi merekahuri ja ühe 60 cm läbimõõduga helgiheitja. Laevale lisandus ka kahurite meeskond. Tänu sellele kasvas laevameeskond 29-liikmeliseks.
-*9. aprillil 1918 langes Turu sadamas olnud SPUTNIK Saksa vägede kätte. Sakslased panid laevale uue nime, milleks sai [[LAUTERBACH]] ning kasutati abilaevana.
+*9. aprillil 1918 langes Turu sadamas olnud SPUTNIK Saksa vägede kätte. Sakslased panid laevale uue nime, milleks sai [[LAUTERBACH]] ning seda kasutati abilaevana.
-*13. novembril 1918 võeti Tallinnas, Eesti sadamate komandandi Oskar Treilmanni korraldusel, sadama kaitseliidu poolt LAUTERBACH Saksa väelt üle. 21. novembril 1918 läks LAUTERBACH kapten Eduard Loomuse komando all merele. Korraldus oli võtta valve alla Tallinna lähimeri. 27. novembril 1918 avaldas LAUTERBACH-i meeskond soovi, et laev nimetataks ümber [[LAENE]]ks. Rannakaitse ülema kapten [[Konrad Rotschild]]i ettepanekul kinnitati laeva uueks nimeks LAENE ning sellest sai Eesti esimene sõja- ja piirivalvelaev.
+*13. novembril 1918 võttis Tallinnas Eesti [[sadam]]ate komandandi Oskar Treilmanni korraldusel sadama kaitseliit LAUTERBACHi Saksa väelt üle. 21. novembril 1918 läks LAUTERBACH kapten Eduard Loomuse komando all merele. Korraldus oli võtta valve alla Tallinna lähimeri. 27. novembril 1918 avaldas LAUTERBACH-i meeskond soovi, et laev nimetataks ümber [[LAENE]]ks. Rannakaitse ülema [[kapten]] [[Konrad Rotschild]]i ettepanekul kinnitati laeva uueks nimeks LAENE ning sellest sai Eesti esimene [[Sõjalaev|sõja-]] ja piirivalvelaev.
-*28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda ja 2. detsembril 1918 pidas LAENE merel kinni kaks kaubaaurikut. Üks oli saksa lipu all sõitnud [[PAULINE HAUBUSS]] ja teine punalipu all sõitnud [[SEVERNAJA  KOMMUNA]]. Sakslaste PAULINE HAUBUSS-il lasti Tallinna lahel ankrusse jääda ja hiljem lubati laeval teekonda jätkata. Punalipu all sõitnud SEVERNAJA  KOMMUNA aga LAENE signaalidele ei reageerinud mistõttu LAENE kaptenil Eduard Loomusel ei jäänud muud üle kui teha oma suurtükist hoiatuslask. Peale hoiatuslasku SEVERNAJA  KOMMUNA peatus. Kuna Eesti oli Venemaaga sõjas, kuulutati laev priisiks. Laevale pandi eestlastest meeskond ning selle uueks nimeks sai KAJAK.
+*28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda ja 2. detsembril 1918 pidas LAENE merel kinni kaks kauba[[aurik]]ut. Üks oli Saksa lipu all sõitnud [[PAULINE HAUBUSS]] ja teine punalipu all sõitnud [[SEVERNAJA  KOMMUNA]]. Sakslaste PAULINE HAUBUSS-il lasti Tallinna lahel ankrusse jääda ja hiljem lubati laeval teekonda jätkata. Punalipu all sõitnud SEVERNAJA  KOMMUNA aga LAENE signaalidele ei reageerinud, mistõttu LAENE kaptenil Eduard Loomusel ei jäänud muud üle, kui teha oma suurtükist hoiatuslask. Peale hoiatuslasku SEVERNAJA  KOMMUNA peatus. Kuna Eesti oli Venemaaga sõjas, kuulutati laev priisiks. Laevale pandi eestlastest meeskond ning selle uueks nimeks sai KAJAK.
 *6. detsembril 1918 pidas LAENE kinni punalipu all sõitnud [[aurik]]u [[ZIMMERVALD]]. Laev kuulutati priisiks ja anti samuti uus nimi. Aurik sai uueks nimeks [[KODUMAA]].
-*11. detsembril 1918 pidas LAENE kinni kaks punalipu aurikut [[RESPUBLIKANETS]] ja [[LASSAL]]. Mõlemad laevad kuulutati priisiks ja laevadele anti uued nimed, milleks vastavalt said [[LIBAVA]] ja [[BALTONIA]].
+*11. detsembril 1918 pidas LAENE kinni kaks punalipulist aurikut [[RESPUBLIKANETS]] ja [[LASSAL]]. Mõlemad laevad kuulutati priisiks ja laevadele anti uued nimed, milleks vastavalt said [[LIBAVA]] ja [[BALTONIA]].
 *1918. a detsembris ja 1919. a jaanuaris võttis LAENE osa eestlaste-soomlaste dessantidest Eesti põhjarannikul. 23. detsembril 1918 Kundas, 26. detsembril 1918 Loksal, 31. detsembril 1918 Tsitres, 5. jaanuaril 1919 Tsitres, 8. jaanuaril 1919 Loksal, 17.-18. jaanuaril Utrias ja 24. jaanuaril 1919 Narva lahe idakaldal. 17. mail 1919 osales LAENE Karpoje lahe dessandis.
-*Pärast Eesti Vabadussõja lõppu jäi LAENE ülesandeks Naissaarel ja Aegna saarel asuvate merekindluste varustamine. Lisaks pidi LAENE vedama laskeharjutustel märklaudu rannapatareidele Suurupis ja Viimsis. 18. novembril 1927 kukkus merre Läti lennuk Osmussaare juures. LAENE saadeti lennukit otsima. Otsingud kandsid vilja ning lennuk viidi Tallinnasse, kus see siis lätlastele üle anti.
+*Pärast Eesti Vabadussõja lõppu jäi LAENE ülesandeks [[Naissaar]]el ja [[Aegna]] saarel asuvate merekindluste varustamine. Lisaks pidi LAENE vedama laskeharjutustel märklaudu rannapatareidele Suurupis ja Viimsis. 18. novembril 1927 kukkus merre Läti lennuk [[Osmussaar]]e juures. LAENE saadeti lennukit otsima. Otsingud kandsid vilja ning lennuk viidi Tallinna, kus see lätlastele üle anti.
-*1929–1930 tehti LAENE-le Tallinna Sadamatehases kapitaalremont. Lisaks oma eelnevale relvastusele sai LAENE juurde kaks õhutõrjekuulipildujat ja ühe 75 mm Canet` kahuri. 1930. aastal oli LAENE Eesti-Läti sõjalaevastike ühisõppustel Muhu väinas ja Väinamerel. 1930. aastal sai laev endale kaasaegsema nimekuju: LAENE-st sai [[LAINE]].
+*Aastail 1929–1930 tehti LAENE-le Tallinna Sadamatehases kapitaalremont. Lisaks oma eelnevale relvastusele sai LAENE juurde kaks õhutõrjekuulipildujat ja ühe 75 mm Canet` kahuri. 1930. aastal oli LAENE Eesti-Läti sõjalaevastike ühisõppustel Muhu väinas ja Väinamerel. 1930. aastal sai laev endale kaasaegsema nimekuju: LAENE-st sai [[LAINE]].
 *1933. aastast klassifitseeriti sõja- ja piirivalvelaev LAINE ümber suurtükipaadiks (tollal suurtükilaev).
-*1935. aasta 19.–23. augustil käis LAINE Soomes, viies riigivanem Konstantin Pätsi ja ta käenduskindrali Gustav Jonsoni Kultarantasse. Soome president Pehr Evind Svinhufvud ootas Pätsi ja Jonsoni oma suveresidentsis Turu lähistel.
+*1935. aasta 19.–23. augustini käis LAINE Soomes, viies riigivanem Konstantin Pätsi ja ta käenduskindrali Gustav Jonsoni Kultarantasse. Soome president Pehr Evind Svinhufvud ootas Pätsi ja Jonsoni oma suveresidentsis Turu lähistel.
-*1938. aasta 24.–27. septembril käis LAINE allveelaevade [[KALEV]] ja [[LEMBIT]] saatjana Helsingis. Sama aasta hilissügisel sõitis LAINE Tallinna lähistel kividele ja laev pandi 17. detsembril dokki kapitaalremonti. 18. märtsil 1939 võeti laevalt maha kahurid ja need saadeti Arsenali parandusse.
+*1938. aasta 24.–27. septembrini käis LAINE allveelaevade [[KALEV]] ja [[LEMBIT]] saatjana Helsingis. Sama aasta hilissügisel sõitis LAINE Tallinna lähistel kividele ja laev pandi 17. detsembril [[dokk]]i kapitaalremonti. 18. märtsil 1939 võeti laevalt maha kahurid ja need saadeti Arsenali parandusse.
 *18. septembril 1940 võeti LAINE Nõukogude Liidu Balti laevastiku koosseisu. Koos abilaevade [[JAAN POSKA]] ja [[KOMPASS]]IGA määrati LAINE vaatlus- ja sideteenistuse käsutusse.
 *25. juulil 1941 nimetati LAINE ümber [[TRALŠTŠIK NOMER 49]] (Traaler nr 49). Laev aga traalimisseadmeid ei saanud.
-*28. augustil 1941 viis Traaler nr 49 koos aurikuga VAHUR Paldiskist Hankosse 1260 sõdurit, tankitõrjekahureid ja laskemoona. Peale seda sõitu jäi Traaler nr 49 Hankosse ja talle pandi uus relvastus. Laev sai endale ühe 76 mm kahuri ja kaks 45 mm kahurit. Lisaks mõned suurekaliibrised 12,7 mm kuulipildujad ja neljaraudse õhutõrje Maxim-kuulipilduja. Tänu uuele relvastusele kasvas traaleri meeskond 29 liikmelt 34 peale. 1941. aasta sügisel oli Traaler nr 49 suurim sõjalaev, mis baseerus venelaste käes olevas Hanko mereväebaasis. Tänu sellele sai laev endale hüüdnimeks Hankovski linkor (Hanko lahingulaev).
+*28. augustil 1941 viis Traaler nr 49 koos aurikuga VAHUR Paldiskist Hankosse 1260 sõdurit, tankitõrjekahureid ja laskemoona. Pärast seda sõitu jäi Traaler nr 49 Hankosse ja talle pandi uus relvastus. Laev sai ühe 76 mm kahuri ja kaks 45 mm kahurit. Lisaks mõned suurekaliibrised 12,7 mm kuulipildujad ja neljaraudse õhutõrje Maxim-kuulipilduja. Tänu uuele relvastusele kasvas traaleri meeskond 29 liikmelt 34 peale. 1941. aasta sügisel oli Traaler nr 49 suurim sõjalaev, mis baseerus venelaste käes olevas Hanko mereväebaasis. Tänu sellele sai laev endale hüüdnimeks Hankovski linkor (Hanko lahingulaev).
 *24. novembrist kuni 2. detsembrini 1941 tegi traaler 5 reisi Osmussaarele. Osmussaare garnisonist viis traaler Hankosse 649 inimest, laskemoona ja toidukraami. 2. detsembril 1941 läks traaler Hankost koos Kroonlinna mineva konvoiga Venemaale. 19. detsembril 1941 kassifitseeriti Traaler nr 49 ümber vahilaevaks ja talle anti nimeks LAINE. 20. veebruaril 1942 anti laevale aga uus nimi [[GANGUTETŠ]] (Hankolane).
 *3. augustil 1942 sai GANGUTETŠ Kroonlinna juures suurtükitulest vigastada. Laev remonditi ja ta jätkas oma tegevust vahilaevana.
-*5. novembril 1945 arvati GANGUTETŠ sõjalaevade hulgast välja. Laev desarmeeriti ja seadistati ümber hüdrograafialaevaks. 15. veebruaril 1946 läks laev Põhja-Balti laevastiku koosseisu.
+*5. novembril 1945 arvati GANGUTETŠ sõjalaevade hulgast välja. Laev desarmeeriti ja seadistati ümber [[hüdrograafialaev]]aks. 15. veebruaril 1946 läks laev Põhja-Balti laevastiku koosseisu.
-*29. oktoobril 1953 võeti GANGUTETŠ kasutuselt maha. 3. jaanuaril 1954 kanti ta lõplikult maha ja aastail 1955–56 lõigati Tallinnas vanarauaks.
+*29. oktoobril 1953 võeti GANGUTETŠ kasutuselt maha. 3. jaanuaril 1954 kanti ta lõplikult maha ja aastail 1955–56 lammutati Tallinnas.
 ==Viited==

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 | Reeder =
 | Ehitusaasta = 1896
-| Ehituskoht =Sankt-Peterburi, Venemaa
+| Ehituskoht =Peterburi, Venemaa
 | Ehitaja = V. Crighton & Co
 | Tüüp = Mitmeotstarbeline sadamalaev

LAINE - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ lingid

Madli – 1. detsember 2021, kell 22:59

Malle: /* Viited */

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Vahilaev_LAINE.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev LAINE 1920-1940 | Nimi = ''' LAINE'''SPUTNIK (1912-1918)LAUTERBACH (1918) LAENE (1918-1930)LA...'

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Vahilaev_LAINE.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev LAINE 1920-1940 | Nimi = ''' LAINE'''
SPUTNIK (1912-1918)
LAUTERBACH (1918)
LAENE (1918-1930)
LA...'