LIVONIA - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* LIVONIA */

2021-08-10T17:40:38Z

‎LIVONIA

Madli: /* ARNOLD VEIMER */

2021-08-10T17:27:46Z

‎ARNOLD VEIMER

Madli: link

2021-07-05T21:47:25Z

link

Madli – 7. mai 2021, kell 21:11

2021-05-07T21:11:30Z

Madli: /* TROSSÖ */

2021-05-07T21:04:13Z

‎TROSSÖ

Madli – 7. mai 2021, kell 21:01

2021-05-07T21:01:19Z

Tauri: TROSSÖ foto ja laevanimed ühte stiili

2017-11-10T16:32:30Z

TROSSÖ foto ja laevanimed ühte stiili

Madli: /* LIVONIA */

2015-04-10T23:01:26Z

‎LIVONIA

Madli: /* LIVONIA */

2015-04-10T23:00:41Z

‎LIVONIA

Madli – 10. aprill 2015, kell 22:46

2015-04-10T22:46:25Z

@@ 121. rida: / 121. rida: @@
 ==LIVONIA==
 [[Pilt:Livonia Miidurannas.jpg|thumb|left|LIVONIA Miiduranna sadamas 1995. aastal]]
-Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus LIVONIA alates 1992. aastast [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] bilanssi ja jäeti [[Miiduranna sadam|Miiduranna sadamasse]] kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Patagooniast [[Antarktika]]sse ja [[Loodeväil]]a. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
+Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus LIVONIA alates 1992. aastast [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] bilanssi ja jäeti [[Miiduranna sadam|Miiduranna sadamasse]] kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele [[Gröönimaa]]lt [[Loodeväil]]a ja Patagooniast [[Antarktika]]sse. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
 LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" <ref>Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref>.

@@ 115. rida: / 115. rida: @@
 . aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy [[Laivateollisuus]] Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>.
-Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailma meri" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/10/m96101405.html VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk  14. oktoober 1996]</ref> Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade [[AJU-DAG]]i (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.
+Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "[[Maailmameri]]" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/10/m96101405.html VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk  14. oktoober 1996]</ref> Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade [[AJU-DAG]]i (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.
 . juunil 1984 väljus ARNOLD VEIMER esimesele mereekspeditsioonile [[Atlandi ookean]]i põhjaossa.

@@ 113. rida: / 113. rida: @@
 ==ARNOLD VEIMER==
-. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>.
+. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy [[Laivateollisuus]] Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>.
 Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailma meri" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/10/m96101405.html VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk  14. oktoober 1996]</ref> Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade [[AJU-DAG]]i (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.

@@ 125. rida: / 125. rida: @@
 LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" <ref>Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref>.
-Kuigi [[Piirivalveamet]] oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10746 Eesti müüs ainsa teaduslaeva] Eesti Päevaleht, 23. september 1996</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10853 Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta] Eesti Päevaleht, 26. september 1996</ref><ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10938 Kõik numbrid polnudki valed] Eesti Päevaleht, 28. september 1996 </ref> Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni<ref> [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=20150&q=Livonia Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga] Õhtuleht, 18. aprill 1998 </ref>. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/04/21/uudised.htm#neljas Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus] Postimees, 21. aprill 1998</ref>
+Kuigi [[Piirivalveamet]] oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10746 Liina. Velland. Eesti müüs ainsa teaduslaeva] Eesti Päevaleht, 23. september 1996</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10853 Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta] Eesti Päevaleht, 26. september 1996</ref><ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10938 Liina Velland. Kõik numbrid polnudki valed] Eesti Päevaleht, 28. september 1996 </ref> Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni<ref> [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=20150&q=Livonia Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga] Õhtuleht, 18. aprill 1998 </ref>. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/04/21/uudised.htm#neljas Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus] Postimees, 21. aprill 1998</ref>
 ==TROSSÖ==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. mai 2021, kell 21:04
131. rida:		131. rida:

	Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu [[piraatlus]]vastase kampaania [[operatsioon Atalanta]] (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia [[piraat]]idega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009.		Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu [[piraatlus]]vastase kampaania [[operatsioon Atalanta]] (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia [[piraat]]idega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009.
		+
		+	Nüüdisajal kuulub TROSSÖ 4. lahinguflotilli koosseisu Bergas.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Specialist på forskningsfartyg. [[Sjöfartstidningen]] nr 4, 2021</ref>

	== Viited==		== Viited==

@@ 71. rida: / 71. rida: @@
 | Autode arv =
 | Rajameetreid =
-| Jääklass =
+| Jääklass = UL1 A2 (Venemaa)
 | Kere materjal = teras
 | Tekiehituse materjal =

@@ 110. rida: / 110. rida: @@
 }}
-'''LIVONIA''' oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV uurimislaev ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv tugilaev TROSSÖ.
+'''LIVONIA''' oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV [[uurimislaev]] ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv toetuslaev TROSSÖ.
 ==ARNOLD VEIMER==
-. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, Akademik Shuleykin, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>.
+. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>.
-Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailma meri" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/10/m96101405.html VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk  14. oktoober 1996]</ref> Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade [[AJU-DAG]]i (63,8 m, 1001,88 brt.) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.
+Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailma meri" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/10/m96101405.html VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk  14. oktoober 1996]</ref> Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade [[AJU-DAG]]i (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.
 . juunil 1984 väljus ARNOLD VEIMER esimesele mereekspeditsioonile [[Atlandi ookean]]i põhjaossa.
 ==LIVONIA==
-[[Pilt:Livonia Miidurannas.jpg|thumb|left|Livonia Miiduranna sadamas 1995. aastal]]
+[[Pilt:Livonia Miidurannas.jpg|thumb|left|LIVONIA Miiduranna sadamas 1995. aastal]]
-Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus "Livonia" alates 1992. aastast [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] bilanssi ja jäeti [[Miiduranna sadam|Miiduranna sadamasse]] kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Patagooniast [[Antarktika]]sse ja [[Loodeväil]]a. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
+Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus LIVONIA alates 1992. aastast [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] bilanssi ja jäeti [[Miiduranna sadam|Miiduranna sadamasse]] kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Patagooniast [[Antarktika]]sse ja [[Loodeväil]]a. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
 LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" <ref>Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref>.
@@ 128. rida: / 128. rida: @@
 ==TROSSÖ==
-Eesti [[laevapere]] viis LIVONIA kohale Rootsi mereväebaasi Musköl. Rootsi lipu all sai laev uue nime TROSSÖ, pardanumbri A264 ja nime ette lühendi HMS (rootsi ''Hans Majestäts Skepp'') ning asus teenistusse tugilaevana. Hiljem vahetati peamasinad välja ökonoomsemate vastu.
+[[Pilt:TROSSÖ.jpg|thumb|left|TROSSÖ Miinisadamas 2017. aastal]]Eesti [[laevapere]] viis LIVONIA kohale Rootsi mereväebaasi Musköl. Rootsi lipu all sai laev uue nime TROSSÖ, pardanumbri A264 ja nime ette lühendi HMS (rootsi ''Hans Majestäts Skepp'') ning asus teenistusse toetuslaevana. Hiljem vahetati peamasinad välja ökonoomsemate vastu.
 Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu [[piraatlus]]vastase kampaania [[operatsioon Atalanta]] (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia [[piraat]]idega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 10. aprill 2015, kell 23:00
127. rida:		127. rida:
	Kuigi [[Piirivalveamet]] oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10746 Eesti müüs ainsa teaduslaeva] Eesti Päevaleht, 23. september 1996</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10853 Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta] Eesti Päevaleht, 26. september 1996</ref><ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10938 Kõik numbrid polnudki valed] Eesti Päevaleht, 28. september 1996 </ref> Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni<ref> [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=20150&q=Livonia Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga] Õhtuleht, 18. aprill 1998 </ref>. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/04/21/uudised.htm#neljas Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus] Postimees, 21. aprill 1998</ref>		Kuigi [[Piirivalveamet]] oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10746 Eesti müüs ainsa teaduslaeva] Eesti Päevaleht, 23. september 1996</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10853 Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta] Eesti Päevaleht, 26. september 1996</ref><ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10938 Kõik numbrid polnudki valed] Eesti Päevaleht, 28. september 1996 </ref> Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni<ref> [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=20150&q=Livonia Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga] Õhtuleht, 18. aprill 1998 </ref>. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/04/21/uudised.htm#neljas Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus] Postimees, 21. aprill 1998</ref>

		+	==TROSSÖ==
		+	Eesti [[laevapere]] viis LIVONIA kohale Rootsi mereväebaasi Musköl. Rootsi lipu all sai laev uue nime TROSSÖ, pardanumbri A264 ja nime ette lühendi HMS (rootsi ''Hans Majestäts Skepp'') ning asus teenistusse tugilaevana. Hiljem vahetati peamasinad välja ökonoomsemate vastu.
		+
		+	Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu [[piraatlus]]vastase kampaania [[operatsioon Atalanta]] (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia [[piraat]]idega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009.

	== Viited==		== Viited==

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 | Üle antud =
 | Maksumus =
-| Esimene reis =
+| Esimene reis = 26. juuni 1984
 | Renoveeritud =
 | Ümber ehitatud =
@@ 114. rida: / 114. rida: @@
 ==ARNOLD VEIMER==
 . aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, Akademik Shuleykin, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>.
 ==LIVONIA==