Laeva jõuseade - Redigeerimiste ajalugu

Jüri – 26. veebruar 2019, kell 10:53

2019-02-26T10:53:58Z

Madli: toim

2019-02-22T22:52:27Z

toim

Jüri – 19. veebruar 2019, kell 18:01

2019-02-19T18:01:17Z

Jüri – 11. veebruar 2019, kell 16:40

2019-02-11T16:40:19Z

Jüri: Uus lehekülg: '’’’Laeva jõuseade’’’ on laeva energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse....'

2019-02-11T16:35:21Z

Uus lehekülg: '’’’Laeva jõuseade’’’ on laeva energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse....'

Uus lehekülg

’’’Laeva jõuseade’’’ on [[laev]]a energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse. Sõltuvalt otstarbest on laevajõuseadmed erinevat tüüpi, erineva võimsusega , koostise ning paigutusskeemiga, mis olenemata erisustest liigitatakse [[peajõuseadmed|peajõuseadmeteks]] ja [[abijõuseadmed|abijõuseadmeteks]].

Peajõuseadmete ülesanne on laevale ettenähtud käikuvuse tagamine, abijõuseadmete ([[abikatelseade]] ja [[laeva elektrijaam]]) ülesandeks laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamine. Laeva peajõuseade koosneb [[peamasin]]atest, [[peaülekanne]]test, [[võlliliin]]idest ning [[käitur]]itest koos neid teenindavate abimehhanismide ja süsteemidega.

Peamasinatena kasutatakse valdavalt [[diiselmootor]]eid, [[auruturbiin]]e paigaldati ainult veeldatud maagaasi ([[LNG]]) [[tanker]]itele (viimastel aastatel paigaldatakse uutele LNG tankeritele kahekütuselised diiselmootorid) ja [[tuumalaev]]adele, [[gaasiturbiin]]e eelkõige lühikesi marsruute teenindadavatele kiirlaevadele.

Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks, gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), tuumalaevadeks ja [[kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.

Peaülekannete ülesanne on tagada peamasina võimsuse (laeva liikumapaneva jõu) ülekanne võlliliini kaudu käiturile. Kui käitur saab võimsuse mitmelt peamasimalt on peaülekande ülesandeks ka peamasinate võimsuste liitmine. Aeglaste pööretega diiselmootorite kasutamisel peamasinatena peaülekandeid ei vajata ning mootori väntvõll ühendtakse otse võlliliiniga, keskmise ja kiirete pööretega peamasinate puhul kasutatakse peaülekandena hammasratasülekandeid ehk reduktoreid. Tänapäeva diiselreduktor-peajõuseadmetega laevadel on reeglina reguleeritava sammuga [[sõukruvi]]d, mis tagab kiire reverseerimisprotsessi peamasinaid seiskamata.

Turbiinpeajõuseadmetega laevad varustatakse reverseerimiseks tavaliselt madalsurveturbiini sisseehitatud tagasikäiguturbiiniga.

Gaasiturbiinide kasutamisel koos hammasratasülekannetega tagatakse reverseerimine käiturite (reguleeritava sammuga sõukruvid või jugakäiturid) abil.

Diisel- ja turboelektrilaevadel kasutatavad elektrilised peaülekanded võimaldavad laevale lihtsamini reguleeritava kaugjuhtimise tõttu hea manööverdusvõime ja töörežiimide paindliku reguleerimise. Oluline on seejuures ka võimalus peamasinate vaba paigutus, loobumine pikkadest võlliliinidest, [[gondelkäitur]]ite puhul aga võlliliinidest üldse; pööratavate e [[asimuutkäitur]]ite kasutamisel ka [[rooliseade|rooliseadmetest]].

Autorid: *[[Heino Punab]] *[[Jüri Kask]]

[[Kategooria: Laeva jõuseadmed]]

==Allikad==
*H.Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia 2008. ISBN 978-9985-808-351

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Peamasinatena kasutatakse valdavalt [[diiselmootor]]eid, [[auruturbiin]]e paigaldati ainult veeldatud maagaasi ([[LNG]]) [[tanker]]itele (viimastel aastatel paigaldatakse uutele [[gaasitanker]]itele kahekütuselised diiselmootorid) ja [[tuumalaev]]adele, [[gaasiturbiin]]e eelkõige lühikesi reise tegevatele [[kiirlaev]]adele.
-Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu  [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks,  gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), [[tuumalaev]]adeks ja [[kombineeritud jõuseadmed|kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.
+Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu  [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks,  gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), [[tuumalaev]]adeks ja [[kombineeritud jõuseade|kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.
 ==Peaülekanded==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. veebruar 2019, kell 16:40
1. rida:		1. rida:
−	~~’’’Laeva jõuseade’’’~~ on [[laev]]a energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse. Sõltuvalt otstarbest on laevajõuseadmed erinevat tüüpi, erineva võimsusega , koostise ning paigutusskeemiga, mis olenemata erisustest liigitatakse [[peajõuseadmed\|peajõuseadmeteks]] ja [[abijõuseadmed\|abijõuseadmeteks]].	+	'''Laeva jõuseade''' on [[laev]]a energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse. Sõltuvalt otstarbest on laevajõuseadmed erinevat tüüpi, erineva võimsusega , koostise ning paigutusskeemiga, mis olenemata erisustest liigitatakse [[peajõuseadmed\|peajõuseadmeteks]] ja [[abijõuseadmed\|abijõuseadmeteks]].

	Peajõuseadmete ülesanne on laevale ettenähtud käikuvuse tagamine, abijõuseadmete ([[abikatelseade]] ja [[laeva elektrijaam]]) ülesandeks laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamine. Laeva peajõuseade koosneb [[peamasin]]atest, [[peaülekanne]]test, [[võlliliin]]idest ning [[käitur]]itest koos neid teenindavate abimehhanismide ja süsteemidega.		Peajõuseadmete ülesanne on laevale ettenähtud käikuvuse tagamine, abijõuseadmete ([[abikatelseade]] ja [[laeva elektrijaam]]) ülesandeks laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamine. Laeva peajõuseade koosneb [[peamasin]]atest, [[peaülekanne]]test, [[võlliliin]]idest ning [[käitur]]itest koos neid teenindavate abimehhanismide ja süsteemidega.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Laeva jõuseade''' on [[laev]]a energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse.                                                                                                                               Sõltuvalt otstarbest on laevajõuseadmed erinevat tüüpi, erineva võimsusega , koostise ning paigutusskeemiga, mis olenemata erisustest liigitatakse [[peajõuseadmed|peajõuseadmeteks]] ja [[abijõuseadmed|abijõuseadmeteks]].
+'''Laeva jõuseade''' on [[laev]]a energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse. Sõltuvalt otstarbest on laevajõuseadmed eri tüüpi, eri võimsuse, koostise ning paigutusskeemiga, mis olenemata erisustest liigitatakse [[peajõuseadmed|peajõuseadmeteks]] ja [[abijõuseadmed|abijõuseadmeteks]].
-Peajõuseadmete ülesanne on laevale ettenähtud käikuvuse tagamine, abijõuseadmete ([[abikatelseade]] ja [[laeva elektrijaam]]) ülesandeks laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamine.                                                                                                                  Laeva peajõuseade koosneb [[peamasin]]atest, [[peaülekanne]]test, [[võlliliin]]idest ning [[käitur]]itest koos neid teenindavate abimehhanismide ja süsteemidega.
+Peajõuseadmete ülesanne on laevale ettenähtud käikuvuse tagamine, abijõuseadmete ([[abikatelseade]] ja [[laeva elektrijaam]]) ülesandeks laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamine.
-Peamasinatena kasutatakse valdavalt [[diiselmootor]]eid, [[auruturbiin]]e paigaldati ainult veeldatud maagaasi ([[LNG]]) [[tanker]]itele (viimastel aastatel paigaldatakse uutele LNG tankeritele kahekütuselised diiselmootorid) ja [[tuumalaev]]adele, [[gaasiturbiin]]e eelkõige lühikesi marsruute teenindadavatele kiirlaevadele.
+Laeva peajõuseade koosneb [[peamasin]]atest, [[peaülekanne]]test, [[võlliliin]]idest ning [[käitur]]itest koos neid teenindavate abimehhanismide ja süsteemidega.
-Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu  [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks,  gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), tuumalaevadeks ja [[kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.
+==Peamasinad==
-Peaülekannete ülesanne on tagada peamasina võimsuse (laeva liikumapaneva jõu)  ülekanne võlliliini kaudu käiturile. Kui käitur saab võimsuse mitmelt peamasimalt on peaülekande ülesandeks ka peamasinate võimsuste liitmine. Aeglaste pööretega diiselmootorite kasutamisel peamasinatena peaülekandeid ei vajata ning mootori väntvõll ühendtakse otse võlliliiniga, keskmise ja kiirete pööretega peamasinate puhul kasutatakse peaülekandena hammasratasülekandeid ehk reduktoreid. Tänapäeva diiselreduktor-peajõuseadmetega laevadel on reeglina reguleeritava sammuga [[sõukruvi]]d, mis tagab kiire reverseerimisprotsessi peamasinaid seiskamata.
+Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu  [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks,  gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), [[tuumalaev]]adeks ja [[kombineeritud jõuseadmed|kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.
 Turbiinpeajõuseadmetega laevad varustatakse reverseerimiseks tavaliselt madalsurveturbiini sisseehitatud tagasikäiguturbiiniga.
-Gaasiturbiinide kasutamisel koos hammasratasülekannetega tagatakse reverseerimine käiturite (reguleeritava sammuga sõukruvid või jugakäiturid) abil.
+Gaasiturbiinide kasutamisel koos hammasratasülekannetega tagatakse reverseerimine käiturite (reguleeritava sammuga sõukruvide või jugakäiturite) abil.
-Diisel- ja turboelektrilaevadel kasutatavad elektrilised peaülekanded võimaldavad laevale lihtsamini reguleeritava kaugjuhtimise tõttu hea manööverdusvõime ja töörežiimide paindliku reguleerimise. Oluline on seejuures ka võimalus peamasinate vaba paigutus, loobumine pikkadest võlliliinidest, [[gondelkäitur]]ite puhul  aga võlliliinidest üldse; pööratavate e [[asimuutkäitur]]ite kasutamisel ka [[rooliseade|rooliseadmetest]].
+Diisel- ja turboelektrilaevadel kasutatavad elektrilised peaülekanded võimaldavad laevale lihtsamini reguleeritava kaugjuhtimise tõttu hea manööverdusvõime ja töörežiimide paindliku reguleerimise. Oluline on seejuures ka võimalus peamasinate vabaks paigutuseks, loobumine pikkadest võlliliinidest, [[gondelkäitur]]ite puhul  aga võlliliinidest üldse; pööratavate e [[asimuutkäitur]]ite kasutamisel ka [[rooliseade|rooliseadmetest]].
-  Autorid:                                                                                                                                          *[[Heino Punab]]                                                                                              *[[Jüri Kask]]
+Autorid: [[Heino Punab]], [[Jüri Kask]]
 [[Kategooria: Laeva jõuseadmed]]
 ==Allikad==
-                                                                                                    *H.Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia  2008.  ISBN 978-9985-808-351
+*Heino Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008. ISBN 978-9985-808-351