﻿<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="et">
	<id>http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&amp;feed=atom&amp;title=Laeva_teooria</id>
	<title>Laeva teooria - Redigeerimiste ajalugu</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&amp;feed=atom&amp;title=Laeva_teooria"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;action=history"/>
	<updated>2026-05-19T11:12:18Z</updated>
	<subtitle>Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.31.1</generator>
	<entry>
		<id>http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;diff=4400&amp;oldid=prev</id>
		<title>Tauri: 2 redaktsiooni</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;diff=4400&amp;oldid=prev"/>
		<updated>2015-02-18T14:44:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;2 redaktsiooni&lt;/p&gt;
&lt;table class=&quot;diff diff-contentalign-left&quot; data-mw=&quot;interface&quot;&gt;
				&lt;tr class=&quot;diff-title&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;
				&lt;td colspan=&quot;1&quot; style=&quot;background-color: #fff; color: #222; text-align: center;&quot;&gt;←Vanem redaktsioon&lt;/td&gt;
				&lt;td colspan=&quot;1&quot; style=&quot;background-color: #fff; color: #222; text-align: center;&quot;&gt;Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:44&lt;/td&gt;
				&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot; class=&quot;diff-notice&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;&lt;div class=&quot;mw-diff-empty&quot;&gt;(Erinevus puudub)&lt;/div&gt;
&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;</summary>
		<author><name>Tauri</name></author>
		
	</entry>
	<entry>
		<id>http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;diff=4399&amp;oldid=prev</id>
		<title>TauriR – 19. jaanuar 2013, kell 17:16</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;diff=4399&amp;oldid=prev"/>
		<updated>2013-01-19T17:16:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;&lt;/p&gt;
&lt;table class=&quot;diff diff-contentalign-left&quot; data-mw=&quot;interface&quot;&gt;
				&lt;col class=&quot;diff-marker&quot; /&gt;
				&lt;col class=&quot;diff-content&quot; /&gt;
				&lt;col class=&quot;diff-marker&quot; /&gt;
				&lt;col class=&quot;diff-content&quot; /&gt;
				&lt;tr class=&quot;diff-title&quot; lang=&quot;et&quot;&gt;
				&lt;td colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #fff; color: #222; text-align: center;&quot;&gt;←Vanem redaktsioon&lt;/td&gt;
				&lt;td colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #fff; color: #222; text-align: center;&quot;&gt;Redaktsioon: 19. jaanuar 2013, kell 17:16&lt;/td&gt;
				&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot; class=&quot;diff-lineno&quot; id=&quot;mw-diff-left-l1&quot; &gt;1. rida:&lt;/td&gt;
&lt;td colspan=&quot;2&quot; class=&quot;diff-lineno&quot;&gt;1. rida:&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;−&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;'''&lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;laeva &lt;/del&gt;teooria''' &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;- &lt;/del&gt;teadus, mis käsitleb &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;laeva &lt;/del&gt;mereomadusi lähtuvalt loodusseadustest. Uuringute tulemusi kasutatakse &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;laevaehituses&lt;/del&gt;. Laeva teooria jaguneb laeva staatikaks, mis tegeleb tasakaaluseisundis ujuva laeva omadustega, ja laeva dünaamikaks, mis käsitleb ujuva laeva liikumisomadusi, &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;nt püstivust &lt;/del&gt;liikumisel, õõtsumist ja käitumist lainetusel, vee- ja õhutakistust liikumisel, &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;käikuvust&lt;/del&gt;, &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;juhitavust&lt;/del&gt;, samuti &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;õõtsesummutite&lt;/del&gt;, &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;käiturite &lt;/del&gt;ja laeva veeskamisaluseid. Laeva teooria võimaldab valida ehitatava laeva vajalikud mõõtmed, kuju, tugevuse, jõuseadme võimsuse &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;jm &lt;/del&gt;teabe, mis sobivaimalt vastavad tema kasutuseesmärgile ja -tingimustele ning tagavad ohutuse. Meresõitjatele annab laeva teooria võimaluse ette näha&amp;#160; laeva käitumist eri olukordades ning võtta vajalikke meetmeid avariiolukordade ja vigastuste korral. Laeva teooria mittetundmine või -arvestamine on viinud paljude õnnetusteni merel ja veeskamisel, &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;nt Wasa &lt;/del&gt;hukk. Esimene katse ette arvutada ehitatava laeva veeväljasurvet tehti Suurbritannias 1666.&lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;a&lt;/del&gt;. Laeva teooria aluse lõid &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;LEuler&lt;/del&gt;, &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;DBernoulli &lt;/del&gt;ja &lt;del class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;WFroude&lt;/del&gt;. Eraldi teadusharuks kujunes laeva teooria 20. sajandi algul.&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;'''&lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;Laeva &lt;/ins&gt;teooria''' &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;on &lt;/ins&gt;teadus, mis käsitleb &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[laev]]a &lt;/ins&gt;mereomadusi lähtuvalt loodusseadustest. Uuringute tulemusi kasutatakse &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[laevaehitus]]es&lt;/ins&gt;. &amp;#160;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;&amp;#160;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;Laeva teooria jaguneb laeva staatikaks, mis tegeleb tasakaaluseisundis ujuva laeva omadustega, ja laeva dünaamikaks, mis käsitleb ujuva laeva liikumisomadusi, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;näiteks [[püstivus]]t &lt;/ins&gt;liikumisel, õõtsumist ja käitumist lainetusel, vee- ja õhutakistust liikumisel, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[käikuvus]]t&lt;/ins&gt;, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[juhitavus]]t&lt;/ins&gt;, samuti &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[õõtsesummuti]]te&lt;/ins&gt;, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[käitur]]ite &lt;/ins&gt;ja laeva veeskamisaluseid. &amp;#160;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;&amp;#160;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;Laeva teooria võimaldab valida ehitatava laeva vajalikud mõõtmed, kuju, tugevuse, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;[[jõuseade|&lt;/ins&gt;jõuseadme&lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;]] &lt;/ins&gt;võimsuse &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;ja muu &lt;/ins&gt;teabe, mis sobivaimalt vastavad tema kasutuseesmärgile ja -tingimustele ning tagavad ohutuse. Meresõitjatele annab laeva teooria võimaluse ette näha&amp;#160; laeva käitumist eri olukordades ning võtta vajalikke meetmeid avariiolukordade ja vigastuste korral. Laeva teooria mittetundmine või -arvestamine on viinud paljude õnnetusteni merel ja veeskamisel, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;näiteks WASA &lt;/ins&gt;hukk. Esimene katse ette arvutada ehitatava laeva veeväljasurvet tehti Suurbritannias 1666. &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;aastal&lt;/ins&gt;. Laeva teooria aluse lõid &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;L. Euler&lt;/ins&gt;, &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;D. Bernoulli &lt;/ins&gt;ja &lt;ins class=&quot;diffchange diffchange-inline&quot;&gt;W. Froude&lt;/ins&gt;. Eraldi teadusharuks kujunes laeva teooria 20. sajandi algul.&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;Autor: Enn Oja&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;Autor: Enn Oja&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;&lt;ins style=&quot;font-weight: bold; text-decoration: none;&quot;&gt;&lt;/ins&gt;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;&lt;ins style=&quot;font-weight: bold; text-decoration: none;&quot;&gt;{{Mereleksikon}}&lt;/ins&gt;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;&lt;ins style=&quot;font-weight: bold; text-decoration: none;&quot;&gt;&lt;/ins&gt;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td colspan=&quot;2&quot;&gt;&amp;#160;&lt;/td&gt;&lt;td class='diff-marker'&gt;+&lt;/td&gt;&lt;td style=&quot;color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;div&gt;&lt;ins style=&quot;font-weight: bold; text-decoration: none;&quot;&gt;[[Kategooria:Laeva teooria| ]]&lt;/ins&gt;&lt;/div&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-4398:rev-4399 --&gt;
&lt;/table&gt;</summary>
		<author><name>TauriR</name></author>
		
	</entry>
	<entry>
		<id>http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;diff=4398&amp;oldid=prev</id>
		<title>Malle: New page: '''laeva teooria''' - teadus, mis käsitleb laeva mereomadusi lähtuvalt loodusseadustest. Uuringute tulemusi kasutatakse laevaehituses. Laeva teooria jaguneb laeva staatikaks, mis tegeleb...</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laeva_teooria&amp;diff=4398&amp;oldid=prev"/>
		<updated>2009-12-01T12:06:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;New page: &amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;laeva teooria&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; - teadus, mis käsitleb laeva mereomadusi lähtuvalt loodusseadustest. Uuringute tulemusi kasutatakse laevaehituses. Laeva teooria jaguneb laeva staatikaks, mis tegeleb...&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;b&gt;Uus lehekülg&lt;/b&gt;&lt;/p&gt;&lt;div&gt;'''laeva teooria''' - teadus, mis käsitleb laeva mereomadusi lähtuvalt loodusseadustest. Uuringute tulemusi kasutatakse laevaehituses. Laeva teooria jaguneb laeva staatikaks, mis tegeleb tasakaaluseisundis ujuva laeva omadustega, ja laeva dünaamikaks, mis käsitleb ujuva laeva liikumisomadusi, nt püstivust liikumisel, õõtsumist ja käitumist lainetusel, vee- ja õhutakistust liikumisel, käikuvust, juhitavust, samuti õõtsesummutite, käiturite ja laeva veeskamisaluseid. Laeva teooria võimaldab valida ehitatava laeva vajalikud mõõtmed, kuju, tugevuse, jõuseadme võimsuse jm teabe, mis sobivaimalt vastavad tema kasutuseesmärgile ja -tingimustele ning tagavad ohutuse. Meresõitjatele annab laeva teooria võimaluse ette näha  laeva käitumist eri olukordades ning võtta vajalikke meetmeid avariiolukordade ja vigastuste korral. Laeva teooria mittetundmine või -arvestamine on viinud paljude õnnetusteni merel ja veeskamisel, nt Wasa hukk. Esimene katse ette arvutada ehitatava laeva veeväljasurvet tehti Suurbritannias 1666.a. Laeva teooria aluse lõid LEuler, DBernoulli ja WFroude. Eraldi teadusharuks kujunes laeva teooria 20. sajandi algul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Enn Oja&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Malle</name></author>
		
	</entry>
</feed>