Laevakere - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: toim + kategooria

2015-07-26T17:12:50Z

toim + kategooria

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T14:44:19Z

3 redaktsiooni

Malle – 20. september 2011, kell 07:22

2011-09-20T07:22:56Z

Malle – 20. september 2011, kell 07:19

2011-09-20T07:19:55Z

Malle: New page: '''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk pannul) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põik...

2011-09-20T07:18:34Z

New page: '''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk pannul) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põik...

Uus lehekülg

'''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk pannul) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning vahetekkide ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on topeltpõhi. Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva uppumatuse vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. Sõjalaevade kere võib olla soomustatud ([[laevasoomus]]). Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, püstivuse, meretaluvuse, jääläbivuse jm. nõuetest. Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere täidlustegurid, täielikumalt aga teoreetiline joonis või mudel. Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos msg. keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel. Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva. Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, vööri-, ahtri- jm. talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).

{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. juuli 2015, kell 17:12
1. rida:		1. rida:
−	'''Laevakere''' on ~~laeva~~ põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja ~~tekikate~~ ehk [[pannul]]) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning ~~vahetekkide~~ ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on topeltpõhi. Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva ~~uppumatuse~~ vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. ~~Sõjalaevade~~ kere võib olla ~~soomustatud (~~[[laevasoomus]]). Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, ~~püstivuse~~, meretaluvuse, jääläbivuse ~~jm.~~ nõuetest. Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere [[täidlustegur]]id, täielikumalt aga [[teoreetiline joonis]] või mudel. Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos ~~msg.~~ keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel. Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva. Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, ~~vööri~~-, ahtri- ~~jm.~~ talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).	+	'''Laevakere''' on [[laev]]a põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, [[parras\|parda]]- ja [[tekk\|teki]]kate ehk [[pannul]]) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning [[vahetekk]]ide ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on [[topeltpõhi]].
		+
		+	Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva [[uppumatus]]e vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. [[Sõjalaev]]ade kere võib olla [[laevasoomus\|soomustatud]].
		+
		+	Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, [[püstivus]]e, meretaluvuse, jääläbivuse ja muudest nõuetest.
		+
		+	Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere [[täidlustegur]]id, täielikumalt aga [[teoreetiline joonis]] või mudel.
		+
		+	Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos mitmesuguseid keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel.
		+
		+	Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva.
		+
		+	Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, [[vöör]]i-, [[ahter\|ahtri]]- ja muuks talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Laevade ehitus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. september 2011, kell 07:22
1. rida:		1. rida:
−	'''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk [[pannul]]) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning vahetekkide ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on topeltpõhi. Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva uppumatuse vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. Sõjalaevade kere võib olla soomustatud ([[laevasoomus]]). Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, püstivuse, meretaluvuse, jääläbivuse jm. nõuetest. Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere ~~täidlustegurid~~, täielikumalt aga teoreetiline joonis või mudel. Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos msg. keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel. Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva. Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, vööri-, ahtri- jm. talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).	+	'''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk [[pannul]]) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning vahetekkide ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on topeltpõhi. Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva uppumatuse vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. Sõjalaevade kere võib olla soomustatud ([[laevasoomus]]). Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, püstivuse, meretaluvuse, jääläbivuse jm. nõuetest. Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere [[täidlustegur]]id, täielikumalt aga [[teoreetiline joonis]] või mudel. Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos msg. keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel. Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva. Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, vööri-, ahtri- jm. talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. september 2011, kell 07:19
1. rida:		1. rida:
−	'''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk pannul) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning vahetekkide ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on topeltpõhi. Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva uppumatuse vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. Sõjalaevade kere võib olla soomustatud ([[laevasoomus]]). Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, püstivuse, meretaluvuse, jääläbivuse jm. nõuetest. Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere täidlustegurid, täielikumalt aga teoreetiline joonis või mudel. Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos msg. keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel. Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva. Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, vööri-, ahtri- jm. talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).	+	'''Laevakere''' on laeva põhjaosa, mis koosneb väliskestast (põhja-, parda- ja tekikate ehk [[pannul]]) ja seda toetavast karkassist (talastikust). Seest võib laevakere olla piki- ja põikvaheseinte ning vahetekkide ja platvormide abil jaotatud ruumideks; suurtel laevadel on topeltpõhi. Peale ruumide jaotamise on vaheseintel ja –tekkidel oluline osa laeva vajaliku tugevuse ja jäikuse tagamisel, veetihedad vaheseinad ja tekid, samuti teine põhi peavad piirama vee levikut laevas ja tagama laeva uppumatuse vastavalt nõuetele kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega. Laevakere külge kinnitatakse laevamehhanismide ja –seadmete vundamendid. Sõjalaevade kere võib olla soomustatud ([[laevasoomus]]). Nüüdisajal valmistatakse laevakere enamasti terasest, väiksematel laevadel ka puidust, raudbetoonist, alumiiniumisulamitest ja plastmassist. Laevakere välispinna kuju valitakse projekteerimisel sõltuvalt laeva otstarbest, sõidupiirkonnast ning sõidukiiruse, püstivuse, meretaluvuse, jääläbivuse jm. nõuetest. Mereomaduste seisukohalt optimaalne laevakere kuju keitakse mudelkatsete ([[laevamudel]]) abil. Laeva välispinna kuju iseloomustavad ligikaudu laeva kere täidlustegurid, täielikumalt aga teoreetiline joonis või mudel. Laeva karkassi talad on kindlalt pannuliga ühendatud ja moodustavad sellega koos msg. keerukaid tasand- ja ruumkonstruktsioone, mis tagavad laevakere vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse ning jäikuse. Nende konstruktsioonide vajalikud mõõtmed määratakse sageli kogemuslikul alusel. Konstruktsioonide projekteerimine laevaehitusmehaanika teoreetiliste ja praktiliste meetodite abil on äärmiselt keerukas, seetõttu tsiviillaevade puhul leiab kasutamist suhteliselt harva. Laevakere talastik jaotatakse tema paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-, vaheseinte, vööri-, ahtri- jm. talastikuks, suuna järgi põiki- ja piki-, püst- ja rõhttalastikuks. Talastiku konstruktsioonilised iseärasused ja teatavasuunaliste talade ülekaal määrab laevakere talastiku süsteemi (põiksüsteem, pikisüsteem, segasüsteem).

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:44
(Erinevus puudub)