http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Laevasoomus 2026-05-16T14:57:26Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laevasoomus&diff=11314&oldid=prev 2015-11-22T23:21:09Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 22. november 2015, kell 23:21</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l8" >8. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">8. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laevade ehitus]]</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laevade ehitus]]</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Meresõjandus]]</ins></div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-11313:rev-11314 --> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laevasoomus&diff=11313&oldid=prev 2015-11-22T23:19:37Z

<p>lingid ja kategooria</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 22. november 2015, kell 23:19</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Laevasoomus''' on soomus, mis kaitseb <del class="diffchange diffchange-inline">sõjalaeva </del>lahinguliselt tähtsaid ruume. Esmakordselt kasutati laevasoomust Prantsuse-Hispaania ujuvpatareidel Gibraltari piiramisel 1782, esimene laevasoomusega kaitstud meresõidukõlblik sõjalaev ([[soomuslaev]]) oli Prantsusmaal 1859 ehitatud liinilaev LA GLORIE. 19. <del class="diffchange diffchange-inline">saj. </del>II poolel levis <del class="diffchange diffchange-inline">laevade </del>soomusega kaitsmine kõigi maade laevastikesse. Esialgu soomustati vaid pardaid, aastast 1862 ehitati suurtükkide soomustorne, aastast <del class="diffchange diffchange-inline">1878 </del>hakati masina- ja katlaruume ning laskemoonakeldreid katma soomustekiga. Komandosildade alla või kõrvale hakati ehitama soomusega kaetud komandoposte, kust sai laeva juhtida lahingu ajal. 1890. aastail võeti kasutusele kahekordsed soomustekid – alumise (õhema) teki ülesanne oli kinni pidada peatekist läbitunginud ja seal lõhkenud mürsu killud. Hakati ehitama ka torpeedotõrjetarindeid – <del class="diffchange diffchange-inline">veeliinil </del>olevast soomusvööst mõni meeter sissepoole ehitati soomusvahesein, mis jääks terveks, kui torpeedo on parda purustanud. Hiljem suurendati selliste vaheseinte arvu, neid hakati ehitama ka põhisoomusest väljapoole. Suurima ulatuse saavutas laevasoomuse kasutamine <del class="diffchange diffchange-inline">I </del>ja <del class="diffchange diffchange-inline">II </del>maailmasõjas. Soomustati suuri sõjalaevu – lahingulaevu, <del class="diffchange diffchange-inline">lennukikandjaid</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">ristlejaid</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">monitore</del>; suurtükipaatidel jt. väiksematel laevadel soomustati peamiselt komandoposte ja suurtükitorne.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Laevasoomus''' on soomus, mis kaitseb <ins class="diffchange diffchange-inline">[[sõjalaev]]a </ins>lahinguliselt tähtsaid ruume.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Esmakordselt kasutati laevasoomust Prantsuse-Hispaania ujuvpatareidel Gibraltari piiramisel 1782<ins class="diffchange diffchange-inline">. aastal</ins>, esimene laevasoomusega kaitstud meresõidukõlblik sõjalaev ([[soomuslaev]]) oli Prantsusmaal 1859 ehitatud liinilaev LA GLORIE.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>19. <ins class="diffchange diffchange-inline">sajandi </ins>II poolel levis <ins class="diffchange diffchange-inline">[[laev]]ade </ins>soomusega kaitsmine kõigi maade laevastikesse. Esialgu soomustati vaid <ins class="diffchange diffchange-inline">[[parras|</ins>pardaid<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>, aastast 1862 ehitati suurtükkide soomustorne, <ins class="diffchange diffchange-inline">alates 1878. </ins>aastast hakati <ins class="diffchange diffchange-inline">[[masinaruum|</ins>masina-<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>ja katlaruume ning laskemoonakeldreid katma soomustekiga. Komandosildade alla või kõrvale hakati ehitama soomusega kaetud komandoposte, kust sai laeva juhtida lahingu ajal. 1890. aastail võeti kasutusele kahekordsed soomustekid – alumise (õhema) teki ülesanne oli kinni pidada peatekist läbitunginud ja seal lõhkenud mürsu killud. Hakati ehitama ka torpeedotõrjetarindeid – <ins class="diffchange diffchange-inline">[[veeliin]]il </ins>olevast soomusvööst mõni meeter sissepoole ehitati soomusvahesein, mis jääks terveks, kui torpeedo on parda purustanud. Hiljem suurendati selliste vaheseinte arvu, neid hakati ehitama ka põhisoomusest väljapoole. Suurima ulatuse saavutas laevasoomuse kasutamine <ins class="diffchange diffchange-inline">Esimeses </ins>ja <ins class="diffchange diffchange-inline">Teises </ins>maailmasõjas. Soomustati suuri sõjalaevu – lahingulaevu, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[lennukikandja]]id</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[ristleja]]id</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[monitor]]e</ins>; suurtükipaatidel jt. väiksematel laevadel soomustati peamiselt komandoposte ja suurtükitorne.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Laevade ehitus]]</ins></div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-4695:rev-11313 --> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laevasoomus&diff=4695&oldid=prev 2015-02-18T14:44:22Z

<p>1 redaktsioon</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:44</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laevasoomus&diff=4694&oldid=prev 2011-09-20T07:56:00Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;Laevasoomus&#039;&#039;&#039; on soomus, mis kaitseb sõjalaeva lahinguliselt tähtsaid ruume. Esmakordselt kasutati laevasoomust Prantsuse-Hispaania ujuvpatareidel Gibraltari piiramisel 1782, esimene...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Laevasoomus''' on soomus, mis kaitseb sõjalaeva lahinguliselt tähtsaid ruume. Esmakordselt kasutati laevasoomust Prantsuse-Hispaania ujuvpatareidel Gibraltari piiramisel 1782, esimene laevasoomusega kaitstud meresõidukõlblik sõjalaev ([[soomuslaev]]) oli Prantsusmaal 1859 ehitatud liinilaev LA GLORIE. 19. saj. II poolel levis laevade soomusega kaitsmine kõigi maade laevastikesse. Esialgu soomustati vaid pardaid, aastast 1862 ehitati suurtükkide soomustorne, aastast 1878 hakati masina- ja katlaruume ning laskemoonakeldreid katma soomustekiga. Komandosildade alla või kõrvale hakati ehitama soomusega kaetud komandoposte, kust sai laeva juhtida lahingu ajal. 1890. aastail võeti kasutusele kahekordsed soomustekid – alumise (õhema) teki ülesanne oli kinni pidada peatekist läbitunginud ja seal lõhkenud mürsu killud. Hakati ehitama ka torpeedotõrjetarindeid – veeliinil olevast soomusvööst mõni meeter sissepoole ehitati soomusvahesein, mis jääks terveks, kui torpeedo on parda purustanud. Hiljem suurendati selliste vaheseinte arvu, neid hakati ehitama ka põhisoomusest väljapoole. Suurima ulatuse saavutas laevasoomuse kasutamine I ja II maailmasõjas. Soomustati suuri sõjalaevu – lahingulaevu, lennukikandjaid, ristlejaid, monitore; suurtükipaatidel jt. väiksematel laevadel soomustati peamiselt komandoposte ja suurtükitorne.<br /> <br /> {{Mereleksikon}}</div>

Malle