Loots - Redigeerimiste ajalugu

Madli: link

2022-01-31T22:21:33Z

link

Tauri: kategooria lisamine

2015-11-02T16:10:26Z

kategooria lisamine

Madli: /* Välislingid */

2015-06-18T21:49:21Z

‎Välislingid

Tauri: 7 redaktsiooni

2015-02-18T14:48:53Z

7 redaktsiooni

TauriR – 1. november 2014, kell 12:08

2014-11-01T12:08:39Z

TauriR: /* Välislingid */ Lisatud saate "Ametilood" link

2012-03-22T21:05:48Z

‎Välislingid: Lisatud saate "Ametilood" link

Madli – 19. oktoober 2011, kell 19:47

2011-10-19T19:47:25Z

Madli – 19. oktoober 2011, kell 19:46

2011-10-19T19:46:07Z

Malle – 12. oktoober 2011, kell 11:38

2011-10-12T11:38:49Z

Malle – 12. oktoober 2011, kell 11:38

2011-10-12T11:38:39Z

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Loots.JPG|thumb|Loots astumas lootsikaatrilt AHTO-20 kaubalaeva pardale|400px|right]]'''Loots''' (hollandi ''loods'', ''loodsman'') on harilikult [[laevapere]]sse mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud [[laevajuht]], kes on [[kapten]]i nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskesti navigeeritavas piirkonnas, eelkõige [[sadam]]asse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes [[sildumine|ümbersildumisel]]. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse.
-Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja [[kanal]]eis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, [[koodilipp]]u või valgussignaale. Lootsid paiknevad [[lootsijaam]]as, [[tulelaev]]al või [[lootsilaev]]al.
+Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja [[kanal]]eis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, [[Rahvusvaheline signaalkood|koodlippu]] või valgussignaale. Lootsid paiknevad [[lootsijaam]]as, [[tulelaev]]al või [[lootsilaev]]al.
 Pardale toimetatakse loots harilikult lootsipaadi või [[pukser|sadamapukseriga]], harvemini kopteriga. Lootsialused kannavad öösel sellekohaseid tule- ja päeval lipusignaale ning paadi mõlemal küljel on kiri „PILOT“ või sõna „loots“ kohalikus keeles. Lootsi saabumisel heisatakse laeval [[lootsilipp]].

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 2. november 2015, kell 16:10
44. rida:		44. rida:
	[[Kategooria:Sadam]]		[[Kategooria:Sadam]]
	[[Kategooria:Ametid]]		[[Kategooria:Ametid]]
		+	[[Kategooria:Lootsimine]]

@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 *[http://arhiiv.err.ee/vaata/ametilood-loots-feliks Ametilood: Loots Feliks]
 *[http://kanal2.ee/pluss/video/?id=20961 Merevaade 15.06.2014]
 [[Kategooria:Sadam]]
 [[Kategooria:Ametid]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Loots''' (hollandi ''loods'', ''loodsman'') on harilikult [[laevapere]]sse mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud [[laevajuht]], kes on [[kapten]]i nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskesti navigeeritavas piirkonnas, eelkõige [[sadam]]asse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes [[sildumine|ümbersildumisel]]. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse.
+[[Pilt:Loots.JPG|thumb|Loots astumas lootsikaatrilt AHTO-20 kaubalaeva pardale|400px|right]]'''Loots''' (hollandi ''loods'', ''loodsman'') on harilikult [[laevapere]]sse mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud [[laevajuht]], kes on [[kapten]]i nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskesti navigeeritavas piirkonnas, eelkõige [[sadam]]asse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes [[sildumine|ümbersildumisel]]. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse.
 Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja [[kanal]]eis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, [[koodilipp]]u või valgussignaale. Lootsid paiknevad [[lootsijaam]]as, [[tulelaev]]al või [[lootsilaev]]al.
@@ 34. rida: / 34. rida: @@
 *[http://www.loots.ee AS Eesti Loots]
 *[http://arhiiv.err.ee/vaata/ametilood-loots-feliks Ametilood: Loots Feliks]
 [[Kategooria:Sadam]]
 [[Kategooria:Ametid]]

@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 ==Välislingid==
-[http://www.loots.ee AS Eesti Loots]
+*[http://www.loots.ee AS Eesti Loots]
 [[Kategooria:Sadam]]
 [[Kategooria:Ametid]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:48
(Erinevus puudub)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. oktoober 2011, kell 19:47
1. rida:		1. rida:
−	'''Loots''' (hollandi ''loods'', ''loodsman'') on harilikult ~~laevaperre~~ mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud [[laevajuht]], kes on [[kapten]]i nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskesti navigeeritavas piirkonnas, eelkõige [[sadam]]asse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes [[sildumine\|ümbersildumisel]]. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse.	+	'''Loots''' (hollandi ''loods'', ''loodsman'') on harilikult [[laevapere]]sse mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud [[laevajuht]], kes on [[kapten]]i nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskesti navigeeritavas piirkonnas, eelkõige [[sadam]]asse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes [[sildumine\|ümbersildumisel]]. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse.

	Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja [[kanal]]eis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, [[koodilipp]]u või valgussignaale. Lootsid paiknevad [[lootsijaam]]as, [[tulelaev]]al või [[lootsilaev]]al.		Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja [[kanal]]eis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, [[koodilipp]]u või valgussignaale. Lootsid paiknevad [[lootsijaam]]as, [[tulelaev]]al või [[lootsilaev]]al.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. oktoober 2011, kell 11:38
1. rida:		1. rida:
−	'''Loots''' (holl ''loods'', ''loodsman'')on hrl. laevaperre mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud laevajuht, kes on kapteni nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskelt navigeeritavas piirkonnas, eelkõige sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes ümbersildumisel. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse. Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja kanaleis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, koodilippu või valgussignaale. Lootsid paiknevad lootsijaamas, tulelaeval või lootsilaeval. Pardale toimetatakse loots harilikult lootsipaadi või sadamapukseriga, harvemini helikopteriga. Lootsialused kannavad öösel sellekohaseid tule- ja päeval lipusignaale ning paadi mõlemal küljel on kiri „PILOT“ või sõna „loots“ kohalikus keeles. Lootsi saabumisel heisatakse laeval [[lootsilipp]]. Hoolimata lootsi viibimisest pardal, vastutab nüüdisajal laeva juhtimise eest üldjuhul ikkagi kapten, kuid sajandeid tagasi oli vastutus üsna ränk. Vahemeremaades kasutusel olnud merekoodeks „Consolato del Mare“ kehtestas, et „kui loots osutub sedavõrd nõmedaks, et ei suuda teha seda, mida lubas, tuleb tal ilma kohtuta pea maha lüüa“. Ka Briti „Admiraliteedi mustas raamatus“ on öeldud: „Kui laev satub hukatusse lootsi süü läbi, võivad laevnikud siduda lootsi peli külge ja raiuda tal pea maha, kandmata selle eest kohtulikku vastutust“. Laevade lootsimine on vanimaid merenduslikke elukutseid (lootse mainivad oma teostes juba Cicero, Ovidius, Vergilius jmt.). Nüüdisajal peab laev lootsi kasutamise eest maksma tariifijärgset lootsitasu vastavalt laeva suurusele ja süvisele. Paljudes keeruliste liiklusoludega piirkondades on lootsi palkamine kohustuslik. Mitmes piirkonnas lootsitakse raadiotelefoni vahendusel: loots jälgib kaldal radariekraanil laeva liikumist ja suunab kaptenit raadio kaudu. Lootsitalitus võib olla riiklik organ, kuid mõnel maal on lootsid koondunud korporatiivseisse ühinguisse ([[lootsiühing]]), mis on riikliku kontrolli all, lisaks on peaaegu kõigis arenenud maades ka eraettevõtjaina tegutsevaid lootse. – Eestis organiseeriti esimene teada olev lootsitalitus 1714 Peeter I korraldusel Narvas. Kroonulootsid juhtisid laevu merelt Narva linna alla ja tagasi, hiljem palgati kroonulootse ka nt. Naissaarel, Osmussaarel jm. 19. saj. I poolel organiseeriti lootside tegevus Tallinnas (asusid põhiliselt Suurupis), Pärnus ja Kuressaares ning korraldati laevade lootsimist Riia ja Tallinna vahel. Enne II maailmasõda oli Eestis 3 liiki lootse: kaugsõidu-, ligisõidu- ja sadamaloots. Anti ka lootsitõotus (Veeteede Valitsusele). Paljudel juhtudel oli lootsindus perekondlik ettevõtmine (vennad, isad ja pojad, nt. Ambrosenid, Bergid, Holmid, Küünid, Markused). 1993 tegutses Eestis umbes 35 lootsi (enamik Tallinnas). Vt. ka [[G]], [[H]], [[lootsiraamat]], [[P]].	+	'''Loots''' (holl ''loods'', ''loodsman'') on hrl. laevaperre mittekuuluv, kohalikku veeala hästi tundev kogenud laevajuht, kes on kapteni nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskelt navigeeritavas piirkonnas, eelkõige sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes ümbersildumisel. Eristatakse mere-, kanali-, jõe- ja sadamalootse. Ohutuse tagamiseks on sadamais, jõesuudmeis ja kanaleis lootsiteenuste kasutamine enamasti kohustuslik. Lootsi väljakutsumiseks kasutatakse raadiot, koodilippu või valgussignaale. Lootsid paiknevad lootsijaamas, tulelaeval või lootsilaeval. Pardale toimetatakse loots harilikult lootsipaadi või sadamapukseriga, harvemini helikopteriga. Lootsialused kannavad öösel sellekohaseid tule- ja päeval lipusignaale ning paadi mõlemal küljel on kiri „PILOT“ või sõna „loots“ kohalikus keeles. Lootsi saabumisel heisatakse laeval [[lootsilipp]]. Hoolimata lootsi viibimisest pardal, vastutab nüüdisajal laeva juhtimise eest üldjuhul ikkagi kapten, kuid sajandeid tagasi oli vastutus üsna ränk. Vahemeremaades kasutusel olnud merekoodeks „Consolato del Mare“ kehtestas, et „kui loots osutub sedavõrd nõmedaks, et ei suuda teha seda, mida lubas, tuleb tal ilma kohtuta pea maha lüüa“. Ka Briti „Admiraliteedi mustas raamatus“ on öeldud: „Kui laev satub hukatusse lootsi süü läbi, võivad laevnikud siduda lootsi peli külge ja raiuda tal pea maha, kandmata selle eest kohtulikku vastutust“. Laevade lootsimine on vanimaid merenduslikke elukutseid (lootse mainivad oma teostes juba Cicero, Ovidius, Vergilius jmt.). Nüüdisajal peab laev lootsi kasutamise eest maksma tariifijärgset lootsitasu vastavalt laeva suurusele ja süvisele. Paljudes keeruliste liiklusoludega piirkondades on lootsi palkamine kohustuslik. Mitmes piirkonnas lootsitakse raadiotelefoni vahendusel: loots jälgib kaldal radariekraanil laeva liikumist ja suunab kaptenit raadio kaudu. Lootsitalitus võib olla riiklik organ, kuid mõnel maal on lootsid koondunud korporatiivseisse ühinguisse ([[lootsiühing]]), mis on riikliku kontrolli all, lisaks on peaaegu kõigis arenenud maades ka eraettevõtjaina tegutsevaid lootse. – Eestis organiseeriti esimene teada olev lootsitalitus 1714 Peeter I korraldusel Narvas. Kroonulootsid juhtisid laevu merelt Narva linna alla ja tagasi, hiljem palgati kroonulootse ka nt. Naissaarel, Osmussaarel jm. 19. saj. I poolel organiseeriti lootside tegevus Tallinnas (asusid põhiliselt Suurupis), Pärnus ja Kuressaares ning korraldati laevade lootsimist Riia ja Tallinna vahel. Enne II maailmasõda oli Eestis 3 liiki lootse: kaugsõidu-, ligisõidu- ja sadamaloots. Anti ka lootsitõotus (Veeteede Valitsusele). Paljudel juhtudel oli lootsindus perekondlik ettevõtmine (vennad, isad ja pojad, nt. Ambrosenid, Bergid, Holmid, Küünid, Markused). 1993 tegutses Eestis umbes 35 lootsi (enamik Tallinnas). Vt. ka [[G]], [[H]], [[lootsiraamat]], [[P]].

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}