Mündrik - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: kandejõud->kandevõime

2018-10-11T08:42:40Z

kandejõud->kandevõime

Tauri: 4 redaktsiooni

2015-02-18T15:15:55Z

4 redaktsiooni

Madli – 10. jaanuar 2014, kell 23:30

2014-01-10T23:30:43Z

TauriR: kategooria

2014-01-09T19:07:31Z

kategooria

TauriR – 17. märts 2013, kell 13:30

2013-03-17T13:30:36Z

Enn Oja: New page: '''mündrik''' rts ''munderike'', norra ''munderick'' - 1. Keskajal sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemerel. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist...

2010-04-06T11:47:01Z

New page: '''mündrik''' rts ''munderike'', norra ''munderick'' - 1. Keskajal sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemerel. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist...

Uus lehekülg

'''mündrik''' rts ''munderike'', norra ''munderick'' - 1. Keskajal sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemerel. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506.a-st, viimast korda täiendati seda 1645.a. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt 2 suurt (kandejõuga 1-2t) ja 1 väike paat. Paadid olid paremaks randumiseks madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema meremärke, olema valmis võitluseks mereröövlite vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks. 2. Väike lamedapõhjaline lootsik. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Mündrik''' (rootsi ''munderike'', norra ''munderick'') on:
-#keskajal [[sadam]]a ja [[laev]]ade vahel kaupa vedanud [[paat|paadimees]] [[Läänemeri|Läänemerel]]. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt (kandejõuga 1-2 t) ja üks väike paat. Paadid olid paremaks [[randumine|randumiseks]] madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema [[meremärk]]e, olema valmis võitluseks [[mereröövel|mereröövlite]] vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. Nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks.
+#keskajal [[sadam]]a ja [[laev]]ade vahel kaupa vedanud [[paat|paadimees]] [[Läänemeri|Läänemerel]]. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt (kandevõimega 1-2 tonni) ja üks väike paat. Paadid olid paremaks [[randumine|randumiseks]] madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema [[meremärk]]e, olema valmis võitluseks [[mereröövel|mereröövlite]] vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. Nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks.
 #väike lamedapõhjaline [[lootsik]]. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Mündrik''' (rootsi ''munderike'', norra ''munderick'') on:
-#keskajal [[sadam]]a ja [[laev]]ade vahel kaupa vedanud [[paat|paadimees]] [[Läänemeri|Läänemerel]]. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt (kandejõuga 1-2 t) ja üks väike paat. Paadid olid paremaks randumiseks madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema [[meremärk]]e, olema valmis võitluseks [[mereröövel|mereröövlite]] vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. Nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks.
+#keskajal [[sadam]]a ja [[laev]]ade vahel kaupa vedanud [[paat|paadimees]] [[Läänemeri|Läänemerel]]. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt (kandejõuga 1-2 t) ja üks väike paat. Paadid olid paremaks [[randumine|randumiseks]] madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema [[meremärk]]e, olema valmis võitluseks [[mereröövel|mereröövlite]] vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. Nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks.
 #väike lamedapõhjaline [[lootsik]]. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 #väike lamedapõhjaline [[lootsik]]. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat.
-Autor: Enn Oja
+{{mereleksikon}}
-{{mereleksikon}}
+[[Kategooria:Ametid]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:15
(Erinevus puudub)