http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Magesti
Magesti - Redigeerimiste ajalugu
2026-05-14T19:08:20Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.31.1
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Magesti&diff=13631&oldid=prev
Madli: toim
2018-03-06T23:12:22Z
<p>toim</p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 6. märts 2018, kell 23:12</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Magesti''' on merevee soolasisalduse vähendamise seade.</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Magesti''' on merevee soolasisalduse vähendamise seade.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Suure soolsusega vee magestamiseks  on <del class="diffchange diffchange-inline">erinevaid </del>meetodeid <del class="diffchange diffchange-inline">(</del>keemiline, elektromagnetiline, destillatsoon, pöördosmoos<del class="diffchange diffchange-inline">), </del>[[<del class="diffchange diffchange-inline">laev</del>]]adel kasutatakse mereveest mageda vee saamiseks põhiliselt destillatsioonimeetodil töötavaid ühe või mitmeastmelisi (nt kaheastmelisi) vaakummagesteid ja pöördosmootseid magesteid.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Suure soolsusega vee magestamiseks  on <ins class="diffchange diffchange-inline">eri </ins>meetodeid<ins class="diffchange diffchange-inline">: </ins>keemiline, elektromagnetiline, destillatsoon, pöördosmoos<ins class="diffchange diffchange-inline">. </ins>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Laev</ins>]]adel kasutatakse mereveest mageda vee saamiseks põhiliselt destillatsioonimeetodil töötavaid ühe või mitmeastmelisi (nt kaheastmelisi) vaakummagesteid ja pöördosmootseid magesteid.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">==Üheastmeline vaakummagesti==</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:VMmag.png|thumb|right|Üheastmeline vaakummagesti]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:VMmag.png|thumb|right|Üheastmeline vaakummagesti]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Üheastmeline''' vaakummagesti koosneb kahest põhiosast: aurustist ja kondensaatorist. Aurustina ja kondensaatorina on kasutatusel toru- või <del class="diffchange diffchange-inline">plaatsoojusvaheteid</del>. Merevee kuumutamiseks aurustis kasutatakse enamasti [[diiselmootor]]ite jahutusvee soojust. Sõltuvalt soojendava vee temperatuurist (55<del class="diffchange diffchange-inline">...92oC</del>)  tekitatakse ejektoriga magestis <del class="diffchange diffchange-inline">vaakuum </del>(0,<del class="diffchange diffchange-inline">3 – 0</del>,5 bar). Saadud aur liigub kondensaatorisse läbi auruseparaatori, kus eraldatakse veeaurust suuremad veepiisad, mis langevad tagasi aurusti põhja. <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>Mereveega jahutatavas kondensaatoris aur kondenseerub. Magestatud vesi pumbatakse läbi kulumõõtja vastavuses soolsusmõõtjalt saadud signaalile  mageveetanki või merre tagasi, kui mingil põhjusel on kondensaadi soolsus lubatust suurem. Mereveepumbaga antav kondensaatorist väljuv merevesi suunatakse läbi kulumõõtja aurustisse ja ejektorisse. Lisaks <del class="diffchange diffchange-inline">vaakumi </del>tekitamisele  eemaldatakse ejektoriga ka aurusti põhja kogunenud soolade ja vee segu ning pumbatakse üle parda.  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Üheastmeline''' vaakummagesti koosneb kahest põhiosast: aurustist ja kondensaatorist. Aurustina ja kondensaatorina on kasutatusel toru- või <ins class="diffchange diffchange-inline">plaatsoojusvahetid</ins>. Merevee kuumutamiseks aurustis kasutatakse enamasti [[diiselmootor]]ite jahutusvee soojust. Sõltuvalt soojendava vee temperatuurist (55<ins class="diffchange diffchange-inline">-92°C</ins>)  tekitatakse ejektoriga magestis <ins class="diffchange diffchange-inline">vaakum </ins>(0,<ins class="diffchange diffchange-inline">3–0</ins>,5 bar). Saadud aur liigub kondensaatorisse läbi auruseparaatori, kus eraldatakse veeaurust suuremad veepiisad, mis langevad tagasi aurusti põhja. Mereveega jahutatavas kondensaatoris aur kondenseerub. Magestatud vesi pumbatakse läbi kulumõõtja vastavuses soolsusmõõtjalt saadud signaalile  mageveetanki või merre tagasi, kui mingil põhjusel on kondensaadi soolsus lubatust suurem. Mereveepumbaga antav kondensaatorist väljuv merevesi suunatakse läbi kulumõõtja aurustisse ja ejektorisse. Lisaks <ins class="diffchange diffchange-inline">vaakuumi </ins>tekitamisele  eemaldatakse ejektoriga ka aurusti põhja kogunenud soolade ja vee segu ning pumbatakse üle parda.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kaheastmelisel''' vaakummagestil on kaks aurustit ja üks kondensaator. Esimese astme aurustis merevesi aurustub osaliselt, saadud aur suunatakse läbi auruseparaatori soojendavaks keskkonnaks teise astme aurustisse, kus <del class="diffchange diffchange-inline">ta </del>annab oma soojuse ära ja kondenseerub. Teise astme aurustis tekkinud aur kondenseerub kondensaatoris.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">==Kaheastmeline vaakummagesti==</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kaheastmelisel''' vaakummagestil on kaks aurustit ja üks kondensaator. Esimese astme aurustis merevesi aurustub osaliselt, saadud aur suunatakse läbi auruseparaatori soojendavaks keskkonnaks teise astme aurustisse, kus <ins class="diffchange diffchange-inline">see </ins>annab oma soojuse ära ja kondenseerub. Teise astme aurustis tekkinud aur kondenseerub kondensaatoris.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheastmeline vaakummagesti võimaldab saada sama energiakuluga rohkem magestatud vett.</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kaheastmeline vaakummagesti võimaldab saada sama energiakuluga rohkem magestatud vett.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Pilt:POmag.png|thumb|right|Pöördosmootsne magesti]]</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''Pöördosmootsetes''' magestites toimub merevee magestusprotsess atsetüültselluloosist  ja polüamiidvaikudest poolläbilaskvate membraanide abil, mis lasevad osmooset rõhku ületava rõhu korral (tavaliselt tekitatakse pumbaga rõhk 60 bar) läbi vee molekule  ning peavad kinni sooli ja neid moodustavaid ioone eraldades sellega mereveest suurema osa (kuni 99,8%) sooladest. </del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Pöördosmoosete seadmetena on levinuimad korpusesse  (torusse) paigutatud spiraalse mooduliga membraanpaketid.  Spiraalse mooduli moodustavad selle keskel asuv perforeeritud toru  ning selle ümber rullitud erinevatest kihtidest koosnev pakett, mille kolm külge on hermeetiliselt suletud, neljas aga ühendatud perforeeritud toruga. Paketis on vahekiht, kuhu mooduli otsast juhitakse merevesi, poolläbilaskev membraan ning magestatud vee kogumiskollektor, mis on ühendatud perforeeritud toruga. Läbi membraani tulev puhastatud vesi suunatakse perforeeritud torust magevee tanki, membraani läbimatu sooladest küllastunud vesi (kontsentraat) uhutakse pideva merevee läbivooluga parda taha.    </del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Laevas kasutatakse magestatud merevett pesu- ja joogiveena ning tehnilisel otstarbel (diiselmootorite <del class="diffchange diffchange-inline">jahutusvesi</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">katlavesi</del>).</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">==Pöördosmootne magesti==</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Pilt:POmag.png|thumb|right|Pöördosmootne magesti]]</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">'''Pöördosmootsetes''' magestites toimub merevee magestusprotsess atsetüültselluloosist  ja polüamiidvaikudest poolläbilaskvate membraanide abil, mis lasevad osmootset rõhku ületava rõhu korral (tavaliselt tekitatakse pumbaga rõhk 60 bar) läbi vee molekule ning peavad kinni sooli ja neid moodustavaid ioone, eraldades sellega mereveest suurema osa (kuni 99,8%) sooladest.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline"> </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Pöördosmoosete seadmetena on levinuimad korpusesse (torusse) paigutatud spiraalse mooduliga membraanpaketid. Spiraalse mooduli moodustavad selle keskel asuv perforeeritud toru ning selle ümber rullitud erinevaist kihtidest koosnev pakett, mille kolm külge on hermeetiliselt suletud, neljas aga ühendatud perforeeritud toruga. Paketis on vahekiht, millesse mooduli otsast juhitakse merevesi, poolläbilaskev membraan ning magestatud vee kogumiskollektor, mis on ühendatud perforeeritud toruga. Läbi membraani tulev puhastatud vesi suunatakse perforeeritud torust magevee [[tank]]i, membraani läbimatu sooladest küllastunud vesi (kontsentraat) uhutakse pideva merevee läbivooluga parda taha.    </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Laevas kasutatakse magestatud merevett pesu- ja joogiveena ning tehnilisel otstarbel (diiselmootorite <ins class="diffchange diffchange-inline">jahutusveeks</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">katlaveeks</ins>).</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">==Allikad==</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor:[[Jüri Kask]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor:[[Jüri Kask]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laevaseadmed]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laevaseadmed]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">==Allikad==</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-13628:rev-13631 -->
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Magesti&diff=13628&oldid=prev
Jüri: Uus lehekülg: ''''Magesti''' on merevee soolasisalduse vähendamise seade. Suure soolsusega vee magestamiseks on erinevaid meetodeid (keemiline, elektromagnetiline, destillatsoon, pöördosmoo...'
2018-03-06T19:57:43Z
<p>Uus lehekülg: ''''Magesti''' on merevee soolasisalduse vähendamise seade. Suure soolsusega vee magestamiseks on erinevaid meetodeid (keemiline, elektromagnetiline, destillatsoon, pöördosmoo...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Magesti''' on merevee soolasisalduse vähendamise seade.<br />
Suure soolsusega vee magestamiseks on erinevaid meetodeid (keemiline, elektromagnetiline, destillatsoon, pöördosmoos), [[laev]]adel kasutatakse mereveest mageda vee saamiseks põhiliselt destillatsioonimeetodil töötavaid ühe või mitmeastmelisi (nt kaheastmelisi) vaakummagesteid ja pöördosmootseid magesteid.<br />
[[Pilt:VMmag.png|thumb|right|Üheastmeline vaakummagesti]]<br />
'''Üheastmeline''' vaakummagesti koosneb kahest põhiosast: aurustist ja kondensaatorist. Aurustina ja kondensaatorina on kasutatusel toru- või plaatsoojusvaheteid. Merevee kuumutamiseks aurustis kasutatakse enamasti [[diiselmootor]]ite jahutusvee soojust. Sõltuvalt soojendava vee temperatuurist (55...92oC) tekitatakse ejektoriga magestis vaakuum (0,3 – 0,5 bar). Saadud aur liigub kondensaatorisse läbi auruseparaatori, kus eraldatakse veeaurust suuremad veepiisad, mis langevad tagasi aurusti põhja. Mereveega jahutatavas kondensaatoris aur kondenseerub. Magestatud vesi pumbatakse läbi kulumõõtja vastavuses soolsusmõõtjalt saadud signaalile mageveetanki või merre tagasi, kui mingil põhjusel on kondensaadi soolsus lubatust suurem. Mereveepumbaga antav kondensaatorist väljuv merevesi suunatakse läbi kulumõõtja aurustisse ja ejektorisse. Lisaks vaakumi tekitamisele eemaldatakse ejektoriga ka aurusti põhja kogunenud soolade ja vee segu ning pumbatakse üle parda. <br />
'''Kaheastmelisel''' vaakummagestil on kaks aurustit ja üks kondensaator. Esimese astme aurustis merevesi aurustub osaliselt, saadud aur suunatakse läbi auruseparaatori soojendavaks keskkonnaks teise astme aurustisse, kus ta annab oma soojuse ära ja kondenseerub. Teise astme aurustis tekkinud aur kondenseerub kondensaatoris.<br />
Kaheastmeline vaakummagesti võimaldab saada sama energiakuluga rohkem magestatud vett.<br />
[[Pilt:POmag.png|thumb|right|Pöördosmootsne magesti]]<br />
'''Pöördosmootsetes''' magestites toimub merevee magestusprotsess atsetüültselluloosist ja polüamiidvaikudest poolläbilaskvate membraanide abil, mis lasevad osmooset rõhku ületava rõhu korral (tavaliselt tekitatakse pumbaga rõhk 60 bar) läbi vee molekule ning peavad kinni sooli ja neid moodustavaid ioone eraldades sellega mereveest suurema osa (kuni 99,8%) sooladest. <br />
Pöördosmoosete seadmetena on levinuimad korpusesse (torusse) paigutatud spiraalse mooduliga membraanpaketid. Spiraalse mooduli moodustavad selle keskel asuv perforeeritud toru ning selle ümber rullitud erinevatest kihtidest koosnev pakett, mille kolm külge on hermeetiliselt suletud, neljas aga ühendatud perforeeritud toruga. Paketis on vahekiht, kuhu mooduli otsast juhitakse merevesi, poolläbilaskev membraan ning magestatud vee kogumiskollektor, mis on ühendatud perforeeritud toruga. Läbi membraani tulev puhastatud vesi suunatakse perforeeritud torust magevee tanki, membraani läbimatu sooladest küllastunud vesi (kontsentraat) uhutakse pideva merevee läbivooluga parda taha. <br />
<br />
Laevas kasutatakse magestatud merevett pesu- ja joogiveena ning tehnilisel otstarbel (diiselmootorite jahutusvesi, katlavesi).<br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria:Laevaseadmed]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
[[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3</div>
Jüri