Mast - Redigeerimiste ajalugu

Madli: link

2022-01-28T22:35:46Z

link

Tauri – 18. aprill 2018, kell 15:17

2018-04-18T15:17:22Z

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T15:14:36Z

3 redaktsiooni

TauriR – 17. jaanuar 2013, kell 22:13

2013-01-17T22:13:16Z

Mairold2: mallikatsetus

2010-11-06T02:24:35Z

mallikatsetus

Malle: New page: '''Mast''' (germaani) purjeka seisevtaglase tähtsaim, seda ülalhoidev peel. Kahvelpurjestusega mast koosneb kahest osast – alamastist ja tengist. Raapurjestusega mastil on alamast ...

2010-08-03T11:10:32Z

New page: '''Mast''' (germaani) purjeka seisevtaglase tähtsaim, seda ülalhoidev peel. Kahvelpurjestusega mast koosneb kahest osast – alamastist ja tengist. Raapurjestusega mastil on alamast ...

Uus lehekülg

'''Mast''' (germaani) purjeka seisevtaglase tähtsaim, seda ülalhoidev peel. Kahvelpurjestusega mast koosneb kahest osast – alamastist ja [[teng]]ist. Raapurjestusega mastil on alamast ja kaks või enam tengi. Alamast toetub kannaga (mastikand) kiilsoni peal olevale alusele (stepsile) ja läbib tekki mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm. Eestpoolt toestavad masti taagid ([[taak]]) (jahil ka tagantpoolt, jahitaagid [[jahitaak]]), külgedelt vandid ja tengvandid. Külgedelt ja pooltagant toestavad masti parduunid. Masti nimetus ([[fokkmast]], [[grootmast]], besaanmast) tuleneb purjeka tüübist ja masti asukohast laeval. Eesti kalapaatide mastid tehti harilikult kuusepuust ja paigutati ninast u 1/3 paadi üldpikkuse kaugusele. Suurtel kalapaatidel, nt [[viislaid]]adel, võis olla ka 2 masti, sel juhul paiknes esimene ninas. Sellised mastid olid 5—6 m kõrgused, neid sai ära võtta, jõudeajal hoiti neid koos ümbermähitud purjedega võrgumajades. Masti kinnituseks oli paadi põhjas kiilule löödud puitklots – mastikand (ka mastijalg, kanna- ehk kabjalaud). Mast läbis mastipiida ([[piit]]), milles oli sellekohane auk või raudkrambiga õnarus. Esimene kinnitati krambiga kanna külge või risti üle paadinina asetatud laua õnarusse. Masti ülaosa toestati vantide ja taakidega. Vt ka laadmast, sammasmast, signaalmast.

Allikas: Mereleksikon, 1996

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Mast''' (germaani) on [[purjekas|purjeka]] [[seisevtaglas]]e tähtsaim, seda ülalhoidev [[peel]].
+'''Mast''' (germaani) on [[purjelaev]]a [[seisevtaglas]]e tähtsaim, seda ülalhoidev [[peel]].
 [[Kahvelpurjestus]]ega mast koosneb kahest osast – alamastist ja [[teng]]ist.
@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[Raapurjestus]]ega mastil on alamast ja kaks või enam tengi.
-Alamast toetub [[mastikand|kannaga]] [[kiilson]]i peal olevale alusele (stepsile) ja läbib [[tekk]]i mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm.
+Alamast toetub [[mastikand|kannaga]] [[kiilson]]i peal olevale alusele (stepsile) ja läbib [[tekk]]i mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk [[peel]], mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm.
 Eestpoolt toestavad masti [[taak|taagid]] ([[jaht|jahil]] ka tagantpoolt), külgedelt [[vant|vandid]] ja tengvandid. Pooltagant toestavad masti [[parduun]]id.

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Alamast toetub [[mastikand|kannaga]] [[kiilson]]i peal olevale alusele (stepsile) ja läbib [[tekk]]i mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm.
-Eestpoolt toestavad masti [[taak|taagid]] ([[jaht|jahil]] ka tagantpoolt), külgedelt [[vant|vandid]] ja tengvandid. Külgedelt ja pooltagant toestavad masti [[parduun]]id.
+Eestpoolt toestavad masti [[taak|taagid]] ([[jaht|jahil]] ka tagantpoolt), külgedelt [[vant|vandid]] ja tengvandid. Pooltagant toestavad masti [[parduun]]id.
 Masti nimetus ([[fokkmast]], [[grootmast]], besaanmast) tuleneb purjeka tüübist ja masti asukohast laeval.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2013, kell 22:13
1. rida:		1. rida:
		+	'''Mast''' (germaani) on [[purjekas\|purjeka]] [[seisevtaglas]]e tähtsaim, seda ülalhoidev [[peel]].

		+	[[Kahvelpurjestus]]ega mast koosneb kahest osast – alamastist ja [[teng]]ist.

−	~~'''Mast''' (germaani) purjeka seisevtaglase tähtsaim, seda ülalhoidev peel. Kahvelpurjestusega mast koosneb kahest osast – alamastist ja~~ [[~~teng~~]]~~ist. Raapurjestusega~~ mastil on alamast ja kaks või enam tengi. Alamast toetub kannaga ~~(mastikand) kiilsoni~~ peal olevale alusele (stepsile) ja läbib ~~tekki~~ mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm. Eestpoolt toestavad masti ~~taagid (~~[[taak]]) (jahil ka tagantpoolt, ~~jahitaagid~~ [[~~jahitaak~~]]~~), külgedelt vandid~~ ja tengvandid. Külgedelt ja pooltagant toestavad masti ~~parduunid~~. Masti nimetus ([[fokkmast]], [[grootmast]], besaanmast) tuleneb purjeka tüübist ja masti asukohast laeval. Eesti kalapaatide mastid tehti harilikult kuusepuust ja paigutati ninast u 1/3 paadi üldpikkuse kaugusele. Suurtel kalapaatidel, nt [[viislaid]]adel, võis olla ka 2 masti, sel juhul paiknes esimene ninas. Sellised mastid olid 5—6 m kõrgused, neid sai ära võtta, jõudeajal hoiti neid koos ümbermähitud purjedega võrgumajades. Masti kinnituseks oli paadi põhjas kiilule löödud puitklots – mastikand (ka mastijalg, kanna- ehk kabjalaud). Mast läbis ~~mastipiida (~~[[piit]]), milles oli sellekohane auk või raudkrambiga õnarus. Esimene kinnitati krambiga kanna külge või risti üle paadinina asetatud laua õnarusse. Masti ülaosa toestati vantide ja taakidega. Vt ka laadmast, sammasmast, signaalmast.	+	[[Raapurjestus]]ega mastil on alamast ja kaks või enam tengi.
		+
		+	Alamast toetub [[mastikand\|kannaga]] [[kiilson]]i peal olevale alusele (stepsile) ja läbib [[tekk]]i mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm.
		+
		+	Eestpoolt toestavad masti [[taak\|taagid]] ([[jaht\|jahil]] ka tagantpoolt), külgedelt [[vant\|vandid]] ja tengvandid. Külgedelt ja pooltagant toestavad masti [[parduun]]id.
		+
		+	Masti nimetus ([[fokkmast]], [[grootmast]], besaanmast) tuleneb purjeka tüübist ja masti asukohast laeval.
		+
		+	Eesti kalapaatide mastid tehti harilikult kuusepuust ja paigutati ninast umbes 1/3 paadi üldpikkuse kaugusele. Suurtel kalapaatidel, näiteks [[viislaid]]adel, võis olla ka kaks masti, sel juhul paiknes esimene ninas. Sellised mastid olid 5—6 meetri kõrgused, neid sai ära võtta, jõudeajal hoiti neid koos ümbermähitud [[puri\|purjedega]] võrgumajades. Masti kinnituseks oli paadi põhjas kiilule löödud puitklots – mastikand (ka mastijalg, kanna- ehk kabjalaud). Mast läbis [[piit\|mastipiida]], milles oli sellekohane auk või raudkrambiga õnarus. Esimene kinnitati krambiga kanna külge või risti üle paadinina asetatud laua õnarusse. Masti ülaosa toestati vantide ja taakidega.
		+
		+	==Vaata ka==
		+	*[[laadmast]]
		+	*[[sammasmast]]
		+	*[[signaalmast]]

	{{mereleksikon}}		{{mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Peelestik]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 6. november 2010, kell 02:24
1. rida:		1. rida:
		+
		+
	'''Mast''' (germaani) purjeka seisevtaglase tähtsaim, seda ülalhoidev peel. Kahvelpurjestusega mast koosneb kahest osast – alamastist ja [[teng]]ist. Raapurjestusega mastil on alamast ja kaks või enam tengi. Alamast toetub kannaga (mastikand) kiilsoni peal olevale alusele (stepsile) ja läbib tekki mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm. Eestpoolt toestavad masti taagid ([[taak]]) (jahil ka tagantpoolt, jahitaagid [[jahitaak]]), külgedelt vandid ja tengvandid. Külgedelt ja pooltagant toestavad masti parduunid. Masti nimetus ([[fokkmast]], [[grootmast]], besaanmast) tuleneb purjeka tüübist ja masti asukohast laeval. Eesti kalapaatide mastid tehti harilikult kuusepuust ja paigutati ninast u 1/3 paadi üldpikkuse kaugusele. Suurtel kalapaatidel, nt [[viislaid]]adel, võis olla ka 2 masti, sel juhul paiknes esimene ninas. Sellised mastid olid 5—6 m kõrgused, neid sai ära võtta, jõudeajal hoiti neid koos ümbermähitud purjedega võrgumajades. Masti kinnituseks oli paadi põhjas kiilule löödud puitklots – mastikand (ka mastijalg, kanna- ehk kabjalaud). Mast läbis mastipiida ([[piit]]), milles oli sellekohane auk või raudkrambiga õnarus. Esimene kinnitati krambiga kanna külge või risti üle paadinina asetatud laua õnarusse. Masti ülaosa toestati vantide ja taakidega. Vt ka laadmast, sammasmast, signaalmast.		'''Mast''' (germaani) purjeka seisevtaglase tähtsaim, seda ülalhoidev peel. Kahvelpurjestusega mast koosneb kahest osast – alamastist ja [[teng]]ist. Raapurjestusega mastil on alamast ja kaks või enam tengi. Alamast toetub kannaga (mastikand) kiilsoni peal olevale alusele (stepsile) ja läbib tekki mastiava kaudu. Teki alla jäävat masti osa nimetatakse mastijalaks. Alamasti ülaosas asuvad [[saaling]]ud ja [[eeselkopp]]. Selle ja saalingu vaheline masti osa on alamasti topp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi. Marsstengi ülaosas paiknevad praamsaaling ja marsseeselkopp. Praamsaalingult kulgeb läbi marsseeselkopi pikk peel, mille alumine osa on praam- ja ülemine roilteng. Selle topil paikneb [[mastinupp]]. Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühes tükis, nimetatakse paalmastiks. Ühest peelist koosnev tengita, tömbi topiga mast on sigarm. Eestpoolt toestavad masti taagid ([[taak]]) (jahil ka tagantpoolt, jahitaagid [[jahitaak]]), külgedelt vandid ja tengvandid. Külgedelt ja pooltagant toestavad masti parduunid. Masti nimetus ([[fokkmast]], [[grootmast]], besaanmast) tuleneb purjeka tüübist ja masti asukohast laeval. Eesti kalapaatide mastid tehti harilikult kuusepuust ja paigutati ninast u 1/3 paadi üldpikkuse kaugusele. Suurtel kalapaatidel, nt [[viislaid]]adel, võis olla ka 2 masti, sel juhul paiknes esimene ninas. Sellised mastid olid 5—6 m kõrgused, neid sai ära võtta, jõudeajal hoiti neid koos ümbermähitud purjedega võrgumajades. Masti kinnituseks oli paadi põhjas kiilule löödud puitklots – mastikand (ka mastijalg, kanna- ehk kabjalaud). Mast läbis mastipiida ([[piit]]), milles oli sellekohane auk või raudkrambiga õnarus. Esimene kinnitati krambiga kanna külge või risti üle paadinina asetatud laua õnarusse. Masti ülaosa toestati vantide ja taakidega. Vt ka laadmast, sammasmast, signaalmast.

−	~~Allikas: Mereleksikon, 1996~~	+	{{mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:14
(Erinevus puudub)