Merekaart - Redigeerimiste ajalugu

Madli – 28. november 2017, kell 22:16

2017-11-28T22:16:17Z

Tauri: 2 redaktsiooni

2015-02-18T15:14:38Z

2 redaktsiooni

TauriR – 2. märts 2013, kell 10:11

2013-03-02T10:11:09Z

Malle: New page: '''Merekaart''' on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab va...

2011-10-12T13:53:17Z

New page: '''Merekaart''' on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab va...

Uus lehekülg

'''Merekaart''' on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab valida soodsaima laevatee ühest punktist teise, teha kaarditööd, graafilist laakimist, kontrollida ohutu meresõidu tagamiseks laeva asukohta, tutvuda enne sõitu merealaga jne. Merekaardil on näidatud rannajoone kontuur, kalda samakõrgusjooned, mere sügavus ja samasügavusjooned, merepõhja iseloom, ohtlikud kohad, meremärgid, tuletornide jt. silmatorkavate objektide asukohad merekaardi tingmärkides. Merekaarte liigitatakse navigatsiooni-, abi- ja teatmekaartideks. Merekaartidel kasutatud kaardimõõt on toodud merekaardi tiitlis. NSV Liidus andis merekaarte välja Kaitseministeeriumi Navigatsiooni ja Okeanograafia Peavalitsus (kaardid sisaldavad viiekohalise admiraliteedinumbri, mille arvud tähistavad kaardil kujutatud ookeani või merd, kaardimõõtu, mereala, kaardi järjekorranumbri), Suurbritannias teeb seda Admiraliteedi Hüdrograafiadep., USA-s Ranna- ja Geodeesiatalitus. Esimese ajaloos teada oleva merekaardi autor on kreeka astronoom, matemaatik ja geograaf Klaudios Ptolemaios (u. 90—u. 160), esimese praktilise merekaardi koostas Marinos Tüürosest 2. saj. Keskajal nimetati merekaarte portu- ehk portolaanideks. – Eesti vete kohta koostas esimese merekaardi (lapikprojektsioonis) Rootsi sõjalaevastiku ülem J. Hanson 1644, esimese Mercatori projektsioonis kaardi valmistas Rootsi admiral Rosenfeld 1694. Süsteemipäraseid mõõtmistöid tegid venelased 1746—52. Esimesed venelaste tehtud merekaardid hõlmasid ala Suursaarest Naissaareni ja Naissaarest Ristnani; esimene kaardiatlas ilmus 1757. 1922—40 andis Kindralstaap välja merekaardi kogu Eesti territoriaalvete kohta, suuri teeneid oli selles J. Meil. Taasiseseisvunud Eestis on 1993—95 andnud merekaarte (hõlmavad ka suuri järvi) ühiselt välja Eesti Veeteede Amet ja AS „Regio“ (esimene merekaart ilmus sept. 1993, hõlmab Pärnu ja Liivi lahte). Tänapäeval annab navigatsioonikaarte välja Veeteede Amet.
http://www.vta.ee/atp/index.php?id=564

{{Mereleksikon}}

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Merekaarte liigitatakse navigatsiooni-, abi- ja teatmekaartideks. Merekaartidel kasutatud kaardimõõt on toodud merekaardi tiitlis. NSV Liidus andis merekaarte välja Kaitseministeeriumi Navigatsiooni ja Okeanograafia Peavalitsus (kaardid sisaldasid viiekohalist admiraliteedinumbrit, mille arvud tähistasid kaardil kujutatud ookeani või merd, kaardimõõtu, mereala, kaardi järjekorranumbrit), Suurbritannias teeb seda Admiraliteedi Hüdrograafiaosakond, USA-s Ranna- ja Geodeesiatalitus.
-Esimese ajaloos teada oleva merekaardi autor on kreeka astronoom, matemaatik ja geograaf Klaudios Ptolemaios (umbes 90—160), esimese praktilise merekaardi koostas Marinos Tüürosest 2. sajandil. Keskajal nimetati merekaarte portu- ehk portolaanideks. Eesti vete kohta koostas esimese merekaardi (lapikprojektsioonis) Rootsi sõjalaevastiku ülem J. Hanson 1644, esimese [[Mercatori projektsioon]]is kaardi valmistas Rootsi [[admiral]] Rosenfeld 1694. aastal. Süsteemipäraseid mõõtmistöid tegid venelased 1746—52. Esimesed venelaste tehtud merekaardid hõlmasid ala Suursaarest [[Naissaar]]eni ja Naissaarest [[Ristna]]ni; esimene kaardiatlas ilmus 1757. aastal. Aastatel 1922—1940 andis Kindralstaap välja merekaardi kogu Eesti territoriaalvete kohta, suuri teeneid oli selles [[Johan Mei]]l. Taasiseseisvunud Eestis andis aastatel 1993—1995 merekaarte (hõlmavad ka suuri järvi) ühiselt välja Eesti [[Veeteede Amet]] ja AS Regio (esimene merekaart ilmus septembris 1993, hõlmab Pärnu ja [[Liivi laht]]e). Tänasel päeval annab navigatsioonikaarte välja Veeteede Amet.
+Esimese ajaloos teada oleva merekaardi autor on kreeka astronoom, matemaatik ja geograaf Klaudios Ptolemaios (umbes 90—160), esimese praktilise merekaardi koostas Marinos Tüürosest 2. sajandil. Keskajal nimetati merekaarte portu- ehk portolaanideks. Eesti vete kohta koostas esimese merekaardi (lapikprojektsioonis) Rootsi sõjalaevastiku ülem J. Hanson 1644, esimese [[Mercatori projektsioon]]is kaardi valmistas Rootsi [[admiral]] Rosenfeld 1694. aastal. Süsteemipäraseid mõõtmistöid tegid venelased 1746—52. Esimesed venelaste tehtud merekaardid hõlmasid ala Suursaarest [[Naissaar]]eni ja Naissaarest [[Ristna]]ni; esimene kaardiatlas ilmus 1757. aastal. Aastatel 1922—1940 andis Kindralstaap välja merekaardi kogu Eesti territoriaalvete kohta, suuri teeneid oli selles [[Johann Mei]]l. Taasiseseisvunud Eestis andis aastatel 1993—1995 merekaarte (hõlmavad ka suuri järvi) ühiselt välja Eesti [[Veeteede Amet]] ja AS Regio (esimene merekaart ilmus septembris 1993, hõlmab Pärnu ja [[Liivi laht]]e). Tänasel päeval annab navigatsioonikaarte välja Veeteede Amet.
 ==Välislingid==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 2. märts 2013, kell 10:11
1. rida:		1. rida:
−	'''Merekaart''' on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab valida soodsaima laevatee ühest punktist teise, teha kaarditööd, graafilist laakimist, kontrollida ohutu meresõidu tagamiseks laeva asukohta, tutvuda enne sõitu merealaga jne. Merekaardil on näidatud rannajoone kontuur, kalda samakõrgusjooned, mere sügavus ja samasügavusjooned, merepõhja iseloom, ohtlikud kohad, meremärgid, tuletornide jt. silmatorkavate objektide asukohad merekaardi tingmärkides. Merekaarte liigitatakse navigatsiooni-, abi- ja teatmekaartideks. Merekaartidel kasutatud kaardimõõt on toodud merekaardi tiitlis. NSV Liidus andis merekaarte välja Kaitseministeeriumi Navigatsiooni ja Okeanograafia Peavalitsus (kaardid sisaldavad viiekohalise admiraliteedinumbri, mille arvud tähistavad kaardil kujutatud ookeani või merd, kaardimõõtu, mereala, kaardi järjekorranumbri), Suurbritannias teeb seda Admiraliteedi Hüdrograafiadep., USA-s Ranna- ja Geodeesiatalitus. Esimese ajaloos teada oleva merekaardi autor on kreeka astronoom, matemaatik ja geograaf Klaudios Ptolemaios (u. 90—u. 160), esimese praktilise merekaardi koostas Marinos Tüürosest 2. saj. Keskajal nimetati merekaarte portu- ehk portolaanideks. – Eesti vete kohta koostas esimese merekaardi (lapikprojektsioonis) Rootsi sõjalaevastiku ülem J. Hanson 1644, esimese Mercatori projektsioonis kaardi valmistas Rootsi admiral Rosenfeld 1694. Süsteemipäraseid mõõtmistöid tegid venelased 1746—52. Esimesed venelaste tehtud merekaardid hõlmasid ala Suursaarest Naissaareni ja Naissaarest Ristnani; esimene kaardiatlas ilmus 1757. 1922—40 andis Kindralstaap välja merekaardi kogu Eesti territoriaalvete kohta, suuri teeneid oli selles J. Meil. Taasiseseisvunud Eestis on 1993—95 andnud merekaarte (hõlmavad ka suuri järvi) ühiselt välja Eesti Veeteede Amet ja AS „Regio“ (esimene merekaart ilmus sept. 1993, hõlmab Pärnu ja Liivi lahte). Tänapäeval annab navigatsioonikaarte välja Veeteede Amet.	+	'''Merekaart''' on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus.
−	~~http://www.vta.ee/atp/index.php?id=564~~

		+	Merekaart võimaldab valida soodsaima [[laevatee]] ühest punktist teise, teha [[kaarditöö]]d, graafilist laakimist, kontrollida ohutu meresõidu tagamiseks laeva asukohta, tutvuda enne sõitu merealaga jne.
		+
		+	Merekaardil on näidatud rannajoone kontuur, kalda samakõrgusjooned, mere sügavus ja samasügavusjooned, merepõhja iseloom, ohtlikud kohad, [[meremärk\|meremärgid]], [[tuletorn]]ide ja teised silmatorkavate objektide asukohad merekaardi tingmärkides.
		+
		+	Merekaarte liigitatakse navigatsiooni-, abi- ja teatmekaartideks. Merekaartidel kasutatud kaardimõõt on toodud merekaardi tiitlis. NSV Liidus andis merekaarte välja Kaitseministeeriumi Navigatsiooni ja Okeanograafia Peavalitsus (kaardid sisaldasid viiekohalist admiraliteedinumbrit, mille arvud tähistasid kaardil kujutatud ookeani või merd, kaardimõõtu, mereala, kaardi järjekorranumbrit), Suurbritannias teeb seda Admiraliteedi Hüdrograafiaosakond, USA-s Ranna- ja Geodeesiatalitus.
		+
		+	Esimese ajaloos teada oleva merekaardi autor on kreeka astronoom, matemaatik ja geograaf Klaudios Ptolemaios (umbes 90—160), esimese praktilise merekaardi koostas Marinos Tüürosest 2. sajandil. Keskajal nimetati merekaarte portu- ehk portolaanideks. Eesti vete kohta koostas esimese merekaardi (lapikprojektsioonis) Rootsi sõjalaevastiku ülem J. Hanson 1644, esimese [[Mercatori projektsioon]]is kaardi valmistas Rootsi [[admiral]] Rosenfeld 1694. aastal. Süsteemipäraseid mõõtmistöid tegid venelased 1746—52. Esimesed venelaste tehtud merekaardid hõlmasid ala Suursaarest [[Naissaar]]eni ja Naissaarest [[Ristna]]ni; esimene kaardiatlas ilmus 1757. aastal. Aastatel 1922—1940 andis Kindralstaap välja merekaardi kogu Eesti territoriaalvete kohta, suuri teeneid oli selles [[Johan Mei]]l. Taasiseseisvunud Eestis andis aastatel 1993—1995 merekaarte (hõlmavad ka suuri järvi) ühiselt välja Eesti [[Veeteede Amet]] ja AS Regio (esimene merekaart ilmus septembris 1993, hõlmab Pärnu ja [[Liivi laht]]e). Tänasel päeval annab navigatsioonikaarte välja Veeteede Amet.
		+
		+	==Välislingid==
		+	*[http://www.vta.ee/atp/index.php?id=564 Veeteede Amet - navigatsioonikaardid]

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Kartograafia\| ]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:14
(Erinevus puudub)