Merendusnõukoda - Redigeerimiste ajalugu

Madli: toim

2016-10-21T21:55:21Z

toim

Tauri: toim (mittetäielik)

2016-10-21T20:44:38Z

toim (mittetäielik)

Malle: Uus lehekülg: ''''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomis...'

2016-10-21T07:52:56Z

Uus lehekülg: ''''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomis...'

Uus lehekülg

'''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ning elluviimisele. Seltsing koosneb merendusspetsialistidest ja ühiskonnategelastest.

Merendusnõukoja algatusrühma kuulusid T. Kõuts, K. Kallo, T. Ninnas, J. Kalmus, J. Lember ja sekretärina E. Kreem. Rühm tegi ettepaneku vastavalt erialadele, kutsuda seltsingusse lisaliikmeid, väärikaid merendusvaldkonna tegijaid, kes on oma eelneva tegevusega tõestanud ja võib loota, et ka edaspidi suudavad nad Eesti merenduse arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks kaasa aidata. Merendusnõukoja presidendid on olnud T. Vähi, A. Noor ja T. Kõuts kahel korral ja 2016. aastal oli seltsing 12-liikmeline.

Merendusnõukoja teemadevalik on olnud küllaltki lai. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Eesti Vabariigi esindatus IMO-s ja EL-is, riigi merenduspoliitika seisukohtade kujundamise protseduur ja esitamine, sealhulgas Eesti Merenduspoliitika ja selle rakenduskava väljatöötamine ja realiseerimisprotsessi mõjutamine, seaduseloome ja selle mõjust laevandusele, merekeskkonna kaitsest tulenevad probleemid, laevakütus ja väävlidirektiiv, merehariduse problemaatika, väikelaevade registreerimine, laevaehitus, muuseumilaevade ehitamine ja haldamine ning palju muud. Istungite materjalide põhjal on koostatud ja saadetud kirju ministeeriumitele, valitsusele, Riigikogule. Erakondade seisukohtade selgitamiseks merendusküsimustes on Merendusnõukoja istungitel osalenud kõikide Riigikogu erakondade peasekretärid ja paljud Riigikogu liikmed.

Autor: [[Enn Kreem]]

@@ 31. rida: / 31. rida: @@
 }}'''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ning elluviimisele. Seltsing koosneb merendusspetsialistidest ja ühiskonnategelastest.
-Merendusnõukoja algatusrühma kuulusid [[Tarmo Kõuts]], [[Kalev Kallo]], [[Toivo Ninnas]], [[Jaan Kalmus]], [[Jüri Lember]] ja sekretärina [[Enn Kreem]]. Rühm tegi ettepaneku vastavalt erialadele, kutsuda seltsingusse lisaliikmeid, väärikaid merendusvaldkonna tegijaid, kes on oma eelneva tegevusega tõestanud ja võib loota, et ka edaspidi suudavad nad Eesti merenduse arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks kaasa aidata. Merendusnõukoja presidendid on olnud [[Tiit Vähi]], [[Allan Noor]] ja Tarmo Kõuts kahel korral ja 2016. aastal oli seltsing 12-liikmeline.
+Merendusnõukoja algatusrühma kuulusid [[Tarmo Kõuts]], [[Kalev Kallo]], [[Toivo Ninnas]], [[Jaan Kalmus]], [[Jüri Lember]] ja sekretärina [[Enn Kreem]]. Rühm tegi ettepaneku kutsuda vastavalt erialadele seltsingusse lisaliikmeid, väärikaid merendusvaldkonna tegijaid, kes on oma eelneva tegevusega end tõestanud ja võib loota, et ka edaspidi suudavad nad Eesti merenduse arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks kaasa aidata. Merendusnõukoja presidendid on olnud [[Tiit Vähi]], [[Allan Noor]] ja Tarmo Kõuts kahel korral. 2016. aastal oli seltsing 12-liikmeline.
-Merendusnõukoja teemadevalik on olnud küllaltki lai. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Eesti Vabariigi esindatus IMO-s ja EL-is, riigi merenduspoliitika seisukohtade kujundamise protseduur ja esitamine, sealhulgas Eesti Merenduspoliitika ja selle rakenduskava väljatöötamine ja realiseerimisprotsessi mõjutamine, seaduseloome ja selle mõjust laevandusele, merekeskkonna kaitsest tulenevad probleemid, laevakütus ja väävlidirektiiv, merehariduse problemaatika, väikelaevade registreerimine, laevaehitus, muuseumilaevade ehitamine ja haldamine ning palju muud. Istungite materjalide põhjal on koostatud ja saadetud kirju ministeeriumitele, valitsusele, Riigikogule. Erakondade seisukohtade selgitamiseks merendusküsimustes on Merendusnõukoja istungitel osalenud kõikide Riigikogu erakondade peasekretärid ja paljud Riigikogu liikmed.
+Merendusnõukoja teemadevalik on olnud küllaltki lai. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Eesti Vabariigi esindatus [[IMO]]-s ja EL-is, riigi merenduspoliitika seisukohtade kujundamise protseduur ja esitamine, sealhulgas Eesti Merenduspoliitika ja selle rakenduskava väljatöötamine ja realiseerimisprotsessi mõjutamine, seadusloome ja selle mõju [[laevandus]]ele, merekeskkonna kaitsest tulenevad probleemid, laevakütus ja väävlidirektiiv, merehariduse problemaatika, [[väikelaev]]ade registreerimine, laevaehitus, muuseumilaevade ehitamine ja haldamine ning palju muud. Istungite materjalide põhjal on koostatud ja saadetud kirju ministeeriumitele, valitsusele, Riigikogule. Erakondade seisukohtade selgitamiseks merendusküsimustes on mõnel Merendusnõukoja istungil osalenud kõigi Riigikogu erakondade peasekretärid ja paljud Riigikogu liikmed.
 Autor: [[Enn Kreem]]