http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Merep%C3%B5hja_iseloom 2026-05-16T03:03:05Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merep%C3%B5hja_iseloom&diff=11812&oldid=prev 2016-04-05T21:41:30Z

<p>lingid ja kategooria</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 5. aprill 2016, kell 21:41</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merepõhja iseloom''' on tähtis <del class="diffchange diffchange-inline">laeva </del>turvaliseks <del class="diffchange diffchange-inline">ankurdamiseks </del>ja <del class="diffchange diffchange-inline">põhjapüünistega </del>kalapüügil. Ankrus seismisel on oluline, et ankur kinnituks hästi merepõhja ega hakkaks <del class="diffchange diffchange-inline">triivima</del>, kui tuul ja hoovus laevale survet avaldavad. Hea sidus ankrupõhi on liivane savi, savine liiv ja savine muda, halvem on mure põhi – kruus ja killustik, kiviklibu, rähk ja liiv –, väga halb on kaljune põhi, rahnud ja kivid. Järskude nõlvadega rahnuline põhi võib kalapüügil põhjustada traalnooda purunemist ja <del class="diffchange diffchange-inline">loomuse </del>kaotust. Ka kare, käsnade või korallidega kaetud põhi kulutab kiirelt <del class="diffchange diffchange-inline">püüniseid</del>. Merepõhjast võetud pinnaseproovid võimaldavad täpsustada loodimise järgi määratud laeva asukohta, see on tähtis sõidul udus. Andmed merepõhja iseloomu kohta saab laevajuht peamiselt <del class="diffchange diffchange-inline">merekaartidelt</del>, kus need on antud sõnaühendite ja tingmärkidega.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merepõhja iseloom''' on tähtis <ins class="diffchange diffchange-inline">[[laev]]a </ins>turvaliseks <ins class="diffchange diffchange-inline">[[ankur]]damiseks </ins>ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[põhjapüünis]]tega </ins>kalapüügil.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ankrus seismisel on oluline, et ankur kinnituks hästi merepõhja ega hakkaks <ins class="diffchange diffchange-inline">[[triiv]]ima</ins>, kui tuul ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>hoovus<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>laevale survet avaldavad. Hea sidus ankrupõhi on liivane savi, savine liiv ja savine muda, halvem on mure põhi – kruus ja killustik, kiviklibu, rähk ja liiv –, väga halb on kaljune põhi, rahnud ja kivid.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Järskude nõlvadega rahnuline põhi võib kalapüügil põhjustada <ins class="diffchange diffchange-inline">[[traalnoot|</ins>traalnooda<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>purunemist ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[loomus]]e </ins>kaotust. Ka kare, käsnade või korallidega kaetud põhi kulutab kiirelt <ins class="diffchange diffchange-inline">[[püünis]]eid</ins>. Merepõhjast võetud pinnaseproovid võimaldavad täpsustada loodimise järgi määratud laeva asukohta, see on tähtis sõidul udus. Andmed merepõhja iseloomu kohta saab <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>laevajuht<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>peamiselt <ins class="diffchange diffchange-inline">[[merekaart]]idelt</ins>, kus need on antud sõnaühendite ja tingmärkidega.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Laevajuhtimine]]</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Kalapüük]]</ins></div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-5445:rev-11812 --> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merep%C3%B5hja_iseloom&diff=5445&oldid=prev 2015-02-18T15:15:29Z

<p>1 redaktsioon</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:15</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merep%C3%B5hja_iseloom&diff=5444&oldid=prev 2011-10-12T13:24:03Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;Merepõhja iseloom&#039;&#039;&#039; on tähtis laeva turvaliseks ankurdamiseks ja põhjapüünistega kalapüügil. Ankrus seismisel on oluline, et ankur kinnituks hästi merepõhja ega hakkaks triivi...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Merepõhja iseloom''' on tähtis laeva turvaliseks ankurdamiseks ja põhjapüünistega kalapüügil. Ankrus seismisel on oluline, et ankur kinnituks hästi merepõhja ega hakkaks triivima, kui tuul ja hoovus laevale survet avaldavad. Hea sidus ankrupõhi on liivane savi, savine liiv ja savine muda, halvem on mure põhi – kruus ja killustik, kiviklibu, rähk ja liiv –, väga halb on kaljune põhi, rahnud ja kivid. Järskude nõlvadega rahnuline põhi võib kalapüügil põhjustada traalnooda purunemist ja loomuse kaotust. Ka kare, käsnade või korallidega kaetud põhi kulutab kiirelt püüniseid. Merepõhjast võetud pinnaseproovid võimaldavad täpsustada loodimise järgi määratud laeva asukohta, see on tähtis sõidul udus. Andmed merepõhja iseloomu kohta saab laevajuht peamiselt merekaartidelt, kus need on antud sõnaühendite ja tingmärkidega.<br /> <br /> {{Mereleksikon}}</div>

Malle