Merepiirivalve Eestis - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* 1918-1940 */

2020-01-12T16:45:51Z

‎1918-1940

Madli: /* 1918-1940 */

2020-01-12T16:45:00Z

‎1918-1940

Tauri – 20. august 2018, kell 16:54

2018-08-20T16:54:49Z

Madli: /* 1996 */

2017-09-09T22:19:59Z

‎1996

Madli: /* 1994 */ link

2017-09-09T22:18:25Z

‎1994: link

Madli: /* Piirivalvelaevade Üksikdivisjon 1994-2007 */ toim

2016-07-12T21:47:09Z

‎Piirivalvelaevade Üksikdivisjon 1994-2007: toim

Madli: /* 1997 */ toim

2016-07-12T21:34:02Z

‎1997: toim

Madli: /* 1996 */ toim

2016-07-12T21:31:00Z

‎1996: toim

Madli: /* 1995 */ toim

2016-07-12T21:26:08Z

‎1995: toim

Madli: /* 1994 */ toim

2016-07-12T21:16:11Z

‎1994: toim

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 .-1930. aastail võideldi merel põhiliselt [[salapiiritusevedu|salapiirituseveoga]], Peipsil (alates 1930. aastaist) Venemaalt lähtuvate tahtlike piiririkkumistega ja provokatsioonidega (kokku oli üle 300 vahejuhtumi, kaks piirivalvurit mõrvati). Liiklusvahendeina kasutati peamiselt [[mootorpaat]]e. Kokku tabas Eesti piirivalve üle 5000 salakaubavedaja, konfiskeeriti umbes 250 000 liitrit piiritust, surma sai 17 piirivalvurit (peamiselt võitluses salapiirituse vedajatega). Piirivalvurid täitsid ka väiksemate [[tuletorn]]ide ja tollipunkti ülemate kohustusi, jälgisid kalakaitseseaduse täitmist ja muud.<ref name="merle" />
-Suurim piirivalve vahilaev oli kahuritega relvastatud [[KÕU (vahilaev)|KÕU]], mida salapiirituse vedajad kartsid kõige rohkem. Kuid 1928. aastalleiti ka KÕUlt salapiiritust.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kurioosne-lugu-piirivalve-laev-tabati-salakauba-veolt?id=88572021 Pekka Erelt. Kurioosne lugu: piirivalve laev tabati salakauba veolt]. Eesti Ekspress, 8. jaanuar 2019</ref>
+Suurim piirivalve vahilaev oli kahuritega relvastatud [[KÕU (vahilaev)|KÕU]], mida salapiirituse vedajad kartsid kõige rohkem. Kuid 1928. aastal leidis toll ka KÕUlt salapiiritust.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kurioosne-lugu-piirivalve-laev-tabati-salakauba-veolt?id=88572021 Pekka Erelt. Kurioosne lugu: piirivalve laev tabati salakauba veolt]. Eesti Ekspress, 8. jaanuar 2019</ref>
 ==1940-1991==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. jaanuar 2020, kell 16:45
7. rida:		7. rida:

	1920.-1930. aastail võideldi merel põhiliselt [[salapiiritusevedu\|salapiirituseveoga]], Peipsil (alates 1930. aastaist) Venemaalt lähtuvate tahtlike piiririkkumistega ja provokatsioonidega (kokku oli üle 300 vahejuhtumi, kaks piirivalvurit mõrvati). Liiklusvahendeina kasutati peamiselt [[mootorpaat]]e. Kokku tabas Eesti piirivalve üle 5000 salakaubavedaja, konfiskeeriti umbes 250 000 liitrit piiritust, surma sai 17 piirivalvurit (peamiselt võitluses salapiirituse vedajatega). Piirivalvurid täitsid ka väiksemate [[tuletorn]]ide ja tollipunkti ülemate kohustusi, jälgisid kalakaitseseaduse täitmist ja muud.<ref name="merle" />		1920.-1930. aastail võideldi merel põhiliselt [[salapiiritusevedu\|salapiirituseveoga]], Peipsil (alates 1930. aastaist) Venemaalt lähtuvate tahtlike piiririkkumistega ja provokatsioonidega (kokku oli üle 300 vahejuhtumi, kaks piirivalvurit mõrvati). Liiklusvahendeina kasutati peamiselt [[mootorpaat]]e. Kokku tabas Eesti piirivalve üle 5000 salakaubavedaja, konfiskeeriti umbes 250 000 liitrit piiritust, surma sai 17 piirivalvurit (peamiselt võitluses salapiirituse vedajatega). Piirivalvurid täitsid ka väiksemate [[tuletorn]]ide ja tollipunkti ülemate kohustusi, jälgisid kalakaitseseaduse täitmist ja muud.<ref name="merle" />
		+
		+	Suurim piirivalve vahilaev oli kahuritega relvastatud [[KÕU (vahilaev)\|KÕU]], mida salapiirituse vedajad kartsid kõige rohkem. Kuid 1928. aastalleiti ka KÕUlt salapiiritust.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kurioosne-lugu-piirivalve-laev-tabati-salakauba-veolt?id=88572021 Pekka Erelt. Kurioosne lugu: piirivalve laev tabati salakauba veolt]. Eesti Ekspress, 8. jaanuar 2019</ref>

	==1940-1991==		==1940-1991==

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 . veebruaril 1992 reorganiseeriti Riigi- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi Piirivalveametiks siseministri valitsemisalas.
 ====1992====
-. mail 1992 kinkis Rootsi Kuningriik Eestile 16,6 meetri pikkuse piirivalvekaatri, mis sai märgistuseks [[PVK-001]]. Kaater oli planeeritud Narva-Jõesuusse idapiiri kontrolli tugevdamiseks. Hoogustus merepiirivalvurite ettevalmistus. Kuus kuud hiljem 16. novembril 1992 sai Eesti endale Soomest korraga kolm laeva: need olid 29 meetri pikkused ja said oma järjekorranumbriteks [[PVL-100]], [[PVL-101]] ja [[PVL-102]]. See võimaldas juba teostada plaanipärast kontrolli merel.
+. mail 1992 kinkis Rootsi Kuningriik Eestile 16,6 meetri pikkuse piirivalvekaatri, mis sai pardatähiseks [[PVK-001]]. Kaater oli planeeritud Narva-Jõesuusse idapiiri kontrolli tugevdamiseks. Hoogustus merepiirivalvurite ettevalmistus. Kuus kuud hiljem 16. novembril 1992 sai Eesti endale Soomest korraga kolm laeva: need olid 29 meetri pikkused ja said oma pardatähisteks [[PVL-100]], [[PVL-101]] ja [[PVL-102]]. See võimaldas juba teostada plaanipärast kontrolli merel.
 ====1993====
-. jaanuaril 1993 käivitus järjekordne merepiirivalve kursus. 23. septembril 1993 saabus järjekordne piirivalvekaater, mis sai numbriks [[PVK-003]].  22. detsembril 1993 saabus [[PVK-002]].
+. jaanuaril 1993 käivitus järjekordne merepiirivalve kursus. 23. septembril 1993 saabus järjekordne piirivalvekaater, mis sai pardatähiseks [[PVK-003]].  22. detsembril 1993 saabus [[PVK-002]].
 ====1994====
-Tegu oli juba väikese laevastikuga, mille ettevalmistus, juhtimine ja korrashoid vajasid omaette struktuuriüksust, selleks moodustati 1. veebruaril 1994 Piirivalvelaevade Üksikdivisjon. Selle komandöriks määrati kogenenud meremees - kaptenleitnant Ants Toomepuu. [[Tallinna Meretehas]]es pandi kiil uuele ehitatavale piirivalvelaevale, see oli tulevane [[PVL-103 PIKKER]].
+Tegu oli juba väikese laevastikuga, mille ettevalmistus, juhtimine ja korrashoid vajasid omaette struktuuriüksust, selleks moodustati 1. veebruaril 1994 Piirivalvelaevade Üksikdivisjon. Selle komandöriks määrati kogenenud meremees - kaptenleitnant Ants Toomepuu. [[Tallinna Meretehas]]es pandi kiil uuele ehitatavale piirivalvelaevale, see oli tulevane [[PIKKER]] (PVL-103).
-Samal ajal hoogustus töö merekordonites. Eesti saartel paiknevatele kordonitele ja radarijaamadele oli hädasti vaja toimetada kütet, varustust, ehitusmaterjale ja seadmeid. 12. oktoobril 1994 osteti Vene Föderatsioonist kiire dessantlaev selleks, et lahendada väikesaarte varustamisega seotud probleeme. Laev sai nimeks [[PVL-104 TIIR]]. Järgnevalt sai piirivalve laevastik täiendust 16. detsembril 1994. aastal Norra Kuningriigilt. Kiirekäiguline 36,5 meetri pikkune laeva, seni suurim piirivalvelaev sai nime [[PVL-105 TORM]].
+Samal ajal hoogustus töö merekordonites. Eesti saartel paiknevatele kordonitele ja radarijaamadele oli hädasti vaja toimetada kütet, varustust, ehitusmaterjale ja seadmeid. 12. oktoobril 1994 osteti Vene Föderatsioonist kiire dessantlaev selleks, et lahendada väikesaarte varustamisega seotud probleeme. Laev sai nimeks [[TIIR]] (PVL-104). Järgnevalt sai piirivalve laevastik täiendust 16. detsembril 1994. aastal Norra Kuningriigilt. Kiirekäiguline 36,5 meetri pikkune laeva, seni suurim piirivalvelaev sai nime [[TORM]] (PVL-105).
 ====1995====
-oli kiire arengu aasta. 27. jaanuaril 1995 saabus Soomest korraga kaks suurt piirivalvelaeva: 35,7 meetrine alus sai nimeks [[PVL-106 MARU]] ja 48,3 meetri pikkune alus sai nimeks [[PVL-107 KÕU]].
+oli kiire arengu aasta. 27. jaanuaril 1995 saabus Soomest korraga kaks suurt piirivalvelaeva: 35,7 meetrine alus sai nimeks [[MARU]] (PVL-106) ja 48,3 meetri pikkune alus sai nimeks [[KÕU]] (PVL-107).
 Kevadel 1995 likvideeriti tsiviilorganisatsioon, [[Veeteede Amet]]i struktuuriüksusena töötanud [[Eesti Rannavalve]] ning selle ülesanded jagati piirivalve ja [[Mereinspektsioon]]i vahel. Merepääste sai piirivalve ülesandeks ning 21. aprillil 1995 andis [[Veeteede Amet]] Piirivalveametile üle kolm rannavalvelaeva: [[EVA 006]], [[EVA 007]] ja [[EVA 009]], mis said märgistuse [[PVK-017]], [[PVK-018]] ja [[PVK-019]]. Koos laevadega läks Piirivalveametisse üle ka nende laevade [[laevapere]]liikmeid.
-Enne aasta lõppu valmis ka esimene Eestis ehitatud piirivalvelaev, mis sai nimeks PVL-103 PIKKER. 1995. aastal oli piirivalvel üle 50 aluse ja 30 kaldakordonit (sealhulgas Piirissaarel).
+Enne aasta lõppu valmis ka esimene Eestis ehitatud piirivalvelaev, mis sai nimeks PIKKER. 1995. aastal oli piirivalvel üle 50 aluse ja 30 kaldakordonit (sealhulgas Piirissaarel).
 ====1996====
-. veebruaril 1996 anti Piirivalveametile üle Eesti Merehariduskeskuse õppelaev [[LINDA]], mis sai pardanumbri PVL-108. 20. novembril 1996 sõlmis Piirivalveamet [[BLRT Grupp|BLRT]]-ga lepingu jääklassiga piirivalvekaatri (tulevane [[PVK-010]]) ehitamiseks.
+. veebruaril 1996 anti Piirivalveametile üle Eesti Merehariduskeskuse õppelaev [[LINDA]], mis sai pardatähise PVL-108. 20. novembril 1996 sõlmis Piirivalveamet [[BLRT Grupp|BLRT]]-ga lepingu jääklassiga piirivalvekaatri (tulevane [[PVK-010]]) ehitamiseks.
 ====1997====
-[[Pilt:VALVAS109.jpg|thumb|300px|right|VALVAS]]1. oktoobril 1997 kinkis USA rannavalve Piirivalveametile 56-meetrise aluse, mis sai pardanumbri PVL 109 ja nime [[PVL-109 VALVAS|VALVAS]]. 28. juulil 1997 andis [[BLRT Grupp]] Piirivalveametile üle [[jääklass]]iga piirivalvekaatri PVK-010.
+[[Pilt:VALVAS109.jpg|thumb|300px|right|VALVAS]]1. oktoobril 1997 kinkis USA rannavalve Piirivalveametile 56-meetrise aluse, mis sai pardatähise PVL 109 ja nime [[VALVAS]]. 28. juulil 1997 andis [[BLRT Grupp]] Piirivalveametile üle [[jääklass]]iga piirivalvekaatri PVK-010.
 ====2000====
-[[Pilt:Vapper.jpg|thumb|300px|right|VAPPER]]2000. aastal valmis teine Eestis ehitatud piirivalvelaev [[PVL-111 VAPPER]].
+[[Pilt:Vapper.jpg|thumb|300px|right|VAPPER]]2000. aastal valmis teine Eestis ehitatud piirivalvelaev [[VAPPER]] (PVL-111).
 ====Piirivalvelaevade Üksikdivisjon 1994-2007====

@@ 38. rida: / 38. rida: @@
 ====1996====
-. veebruaril 1996 anti Piirivalveametile üle Eesti Merehariduskeskuse õppelaev [[LINDA]], mis sai pardanumbri PVL-108. 20. novembril 1996 sõlmis Piirivalveamet [[BLRT]]-ga lepingu jääklassiga piirivalvekaatri (tulevane [[PVK-010]]) ehitamiseks.
+. veebruaril 1996 anti Piirivalveametile üle Eesti Merehariduskeskuse õppelaev [[LINDA]], mis sai pardanumbri PVL-108. 20. novembril 1996 sõlmis Piirivalveamet [[BLRT Grupp|BLRT]]-ga lepingu jääklassiga piirivalvekaatri (tulevane [[PVK-010]]) ehitamiseks.
 ====1997====

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 . jaanuaril 1993 käivitus järjekordne merepiirivalve kursus. 23. septembril 1993 saabus järjekordne piirivalvekaater, mis sai numbriks [[PVK-003]].  22. detsembril 1993 saabus [[PVK-002]].
 ====1994====
-Tegu oli juba väikese laevastikuga, mille ettevalmistus, juhtimine ja korrashoid vajasid omaette struktuuriüksust, selleks moodustati 1. veebruaril 1994 Piirivalvelaevade Üksikdivisjon. Selle komandöriks määrati kogenenud meremees - kaptenleitnant Ants Toomepuu. Tallinna Meretehases pandi kiil uuele ehitatavale piirivalvelaevale, see oli tulevane [[PVL-103 PIKKER]].
+Tegu oli juba väikese laevastikuga, mille ettevalmistus, juhtimine ja korrashoid vajasid omaette struktuuriüksust, selleks moodustati 1. veebruaril 1994 Piirivalvelaevade Üksikdivisjon. Selle komandöriks määrati kogenenud meremees - kaptenleitnant Ants Toomepuu. [[Tallinna Meretehas]]es pandi kiil uuele ehitatavale piirivalvelaevale, see oli tulevane [[PVL-103 PIKKER]].
 Samal ajal hoogustus töö merekordonites. Eesti saartel paiknevatele kordonitele ja radarijaamadele oli hädasti vaja toimetada kütet, varustust, ehitusmaterjale ja seadmeid. 12. oktoobril 1994 osteti Vene Föderatsioonist kiire dessantlaev selleks, et lahendada väikesaarte varustamisega seotud probleeme. Laev sai nimeks [[PVL-104 TIIR]]. Järgnevalt sai piirivalve laevastik täiendust 16. detsembril 1994. aastal Norra Kuningriigilt. Kiirekäiguline 36,5 meetri pikkune laeva, seni suurim piirivalvelaev sai nime [[PVL-105 TORM]].

@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 ====Piirivalvelaevade Üksikdivisjon 1994-2007====
-Senine areng seadis Piirivalvelaevade Üksikdivisjoni juhtkonna raske ülesande ette - tuli kiiresti leida ja välja õpetada piirivalvelaevadele tasemel meeskonnad - tagada laevade teenistusvalmidus, avariideta sõit, laevade häireteta varustamine kütuse, määrdeainete ja varustusega - kindlustada laevad plaaniliste hooldustega ja samal ajal teostada vajalikud ümberehitused. Tõsine väljakutse oli PVLÜD laevade osalemine mitmetel rahvusvahelistel mereõppustel, mis seadis laevade meeskonnad eriti keerulisse olukorda. Tekkis tõsine vajadus välja arendada püsiv kaader. Kõrgenenud nõuded eeldasid ühtsel tasemel ohvitseride ettevalmistamist. 1996. aastani sai PVLÜD ohvitsere põhiliselt jalaväeohvitseride kursuse ja Nõukogude Armee ohvitseride auastet omavate meeste ümberatesteerimise kaudu. 1996-97 käivitus esimene sõjajärgne Eesti mereväeohvitseride kursus, mille enamus koosnes piirivalveohvitseride kandidaatidest. Toimunus 3 mereväeohvitseri kursust, mis võimaldas PVLÜD-l saada endale tugev ohvitserkoosseis.
+Senine areng seadis Piirivalvelaevade Üksikdivisjoni juhtkonna ette raske ülesande kiiresti leida ja välja õpetada piirivalvelaevadele heal tasemel meeskonnad, et tagada laevade teenistusvalmidus, avariideta sõit, laevade häireteta varustamine kütuse, määrdeainete ja varustusega, tagada laevadele plaaniline hooldus ja teha samal ajal vajalikud ümberehitused.
 Piirivalvelaevade üksikdivisjoni põhiülesanded olid:
 *merepiiri valvamine ja kaitsmine;
-*piirireziimi nõuete täitmise tagamine sise- ja territoriaalmerel;
+*piirirežiimi nõuete täitmise tagamine sise- ja territoriaalmerel;
-*osalemine otsingu- ja päästetegevusel territoriaal- ja sisemerel;
+*otsing ja merepääste territoriaal- ja sisemerel;
-*majandusvööndi õigusreziimi tagamine;
+*majandusvööndi õigusrežiimi tagamine.
-*samuti oli divisjon põhiline jõud keskkonnareostuse avastamisel, lokaliseerimisel ja likvideerimisel.
 Seoses piirivalveasutuste optimeerimisega anti alates 1. jaanuarist 2007 Piirivalvelaevade Üksikdivisjoni funktsioonid üle Põhja Piirivalvepiirkonnale.