http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Merereostus 2026-05-03T11:27:05Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merereostus&diff=5449&oldid=prev 2015-02-18T15:15:29Z

<p>3 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:15</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merereostus&diff=5448&oldid=prev 2014-01-10T23:24:53Z

<p>toim</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 10. jaanuar 2014, kell 23:24</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merereostus''' on mere saastatus. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merereostus''' on mere saastatus. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Merevett reostavad tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Peale keemilise reostuse eristatakse bioloogilist rostust, kus reostajateks on patogeensed mikroorganismid. Termaalne <del class="diffchange diffchange-inline">rostus </del>tekib elektrijaamade jahutusveest, mis suurendab selle mõjualal vee soojustaset. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Merevett reostavad tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Peale keemilise reostuse eristatakse bioloogilist rostust, kus reostajateks on patogeensed mikroorganismid. Termaalne <ins class="diffchange diffchange-inline">reostus </ins>tekib elektrijaamade jahutusveest, mis suurendab selle mõjualal vee soojustaset. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kitsamas mõttes on merereostus ainete sattumine merre inimtegevuse tagajärjel, kui sellega kaasneb või võib kaasneda kahjulikke mõjutusi inimese tervisele, mere elukeskkonnale ning muudele merega seostuvatele inimtegevuse valdkondadele, näiteks kalandus, ranna- ja merepuhkus. Inimtegevuse eri valdkondades esitatakse merevee puhtusele erinevaid nõudeid, seepärast on reostuse aste suhteline mõiste. Ohtlikemad on reoained, mis suhteliselt väikestes kogustes võivad põhjustada suure mereala pikaajalist reostumist, näiteks mürgiste ja kiirituslike õlidega. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kitsamas mõttes on merereostus ainete sattumine merre inimtegevuse tagajärjel, kui sellega kaasneb või võib kaasneda kahjulikke mõjutusi inimese tervisele, mere elukeskkonnale ning muudele merega seostuvatele inimtegevuse valdkondadele, näiteks kalandus, ranna- ja merepuhkus. Inimtegevuse eri valdkondades esitatakse merevee puhtusele erinevaid nõudeid, seepärast on reostuse aste suhteline mõiste. Ohtlikemad on reoained, mis suhteliselt väikestes kogustes võivad põhjustada suure mereala pikaajalist reostumist, näiteks mürgiste ja kiirituslike õlidega. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Oluliseks peetakse reoainete merresattumise viisi. Punktallikad, näiteks heitveekogurid, avariilasud [[laev]]adelt, mõjutavad merekeskkonda kiiresti ning märgatavalt, ehkki mõjuala võib olla väike. Hajutatud allikad, näiteks juurdekanne õhust, mõju <del class="diffchange diffchange-inline">avaldub </del>aeglasemalt, kuid <del class="diffchange diffchange-inline">võib </del>põhjustada aja jooksul olulisi muutusi merealadel. Seni suurim merereostus juhtus 1991. aastal Pärsia lahel, kui Kuveidi vabastussõjas (teises <del class="diffchange diffchange-inline">lahesõjas</del>) Kuveidi vallutanud Iraak lasi taganedes tahtlikult merre tuhandeid tonne toorõli. Veepinnale jääv reostus kõrvaldatakse reostuskorjelaevadega, õlikiht lahustatakse keemiliselt.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Oluliseks peetakse reoainete merresattumise viisi. Punktallikad, näiteks heitveekogurid, avariilasud [[laev]]adelt, mõjutavad merekeskkonda kiiresti ning märgatavalt, ehkki mõjuala võib olla väike. Hajutatud allikad, näiteks juurdekanne õhust, <ins class="diffchange diffchange-inline">võivad </ins>mõju <ins class="diffchange diffchange-inline">avaldada </ins>aeglasemalt, kuid põhjustada <ins class="diffchange diffchange-inline">pikema </ins>aja jooksul olulisi muutusi merealadel. Seni suurim merereostus juhtus 1991. aastal Pärsia lahel, kui Kuveidi vabastussõjas (teises <ins class="diffchange diffchange-inline">Lahesõjas</ins>) Kuveidi vallutanud Iraak lasi taganedes tahtlikult merre tuhandeid tonne toorõli. Veepinnale jääv reostus kõrvaldatakse reostuskorjelaevadega, õlikiht lahustatakse keemiliselt.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Reostustõrje]]</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Reostustõrje]]</div></td></tr> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merereostus&diff=5447&oldid=prev 2014-01-09T04:41:08Z

<p>toim</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 9. jaanuar 2014, kell 04:41</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">merereostus</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">- </del>mere saastatus<del class="diffchange diffchange-inline">. merevett reostavad tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Peale keemilise reostuse eristatakse bioloogilist rostust, kus rostajateks on patogeensed mikroorganismid. Termaalne rostus tekib elektrijaamade jahutusveest, mis suurendab selle mõjualal vee soojustaset. Kitsamas mõttes on merereostus ainete sattumine merre inimtegevuse tagajärjel, kui sellega kaasneb või võib kaasneda kahjulikke mõjutusi inimes etervisele, mere elukeskkonnale ning muudele merega seostuvatele inimtegevuse valdkondadele, nt kalandus, ranna- ja merepuhkus. Inimtegevuse eri valdkondades esitatakse merevee puhtusele erinevaid nõudeid, seepärast on reostuse aste suhteline mõiste. Ohtlikemad on reoained, mis suhteliselt väikestes kogustes võivad põhjustada suure mereala pikaajalist reostumist, nt mürgiste ja kiirituslike õlidega. Oluliseks peetakse reoainete merresattumise viisi. Punktallikad, nt heitveekogurid, avariilasud laevadelt, mõjutavad merekeskkonda kiiresti ning märgatavalt, ehkki mõjuala võib olla väike. Hajutatud allikad, nt juurdekanne õhust, mõju avaldub aeglasemalt, kuid võib põhjustada aja jooksul olulisi muutusi merealadel. Seni suurim merereostus juhtus 1991.a Pärsia lahel, kui Kuveidi vabastussõjas (/2. Lahesõjas) Kuveidi vallutanud Iraak lasi taganedes tahtlikult merre tuhandeid tonne toorõli. Veepinnale jääv reostus kõrvaldatakse reostuskorjelaevadega, õlikiht lahustatakse keemiliselt</del>.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Merereostus</ins>''' <ins class="diffchange diffchange-inline">on </ins>mere saastatus. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Autor: Enn Oja</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Merevett reostavad tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Peale keemilise reostuse eristatakse bioloogilist rostust, kus reostajateks on patogeensed mikroorganismid. Termaalne rostus tekib elektrijaamade jahutusveest, mis suurendab selle mõjualal vee soojustaset. </ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon</del>, <del class="diffchange diffchange-inline">1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Kitsamas mõttes on merereostus ainete sattumine merre inimtegevuse tagajärjel</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">kui sellega kaasneb või võib kaasneda kahjulikke mõjutusi inimese tervisele, mere elukeskkonnale ning muudele merega seostuvatele inimtegevuse valdkondadele, näiteks kalandus, ranna- ja merepuhkus. Inimtegevuse eri valdkondades esitatakse merevee puhtusele erinevaid nõudeid, seepärast on reostuse aste suhteline mõiste. Ohtlikemad on reoained, mis suhteliselt väikestes kogustes võivad põhjustada suure mereala pikaajalist reostumist, näiteks mürgiste ja kiirituslike õlidega. </ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<del class="diffchange diffchange-inline">Pilt:merereostus1.jpg|thumb|left</del>]]</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Oluliseks peetakse reoainete merresattumise viisi. Punktallikad, näiteks heitveekogurid, avariilasud </ins>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">laev</ins>]]<ins class="diffchange diffchange-inline">adelt, mõjutavad merekeskkonda kiiresti ning märgatavalt, ehkki mõjuala võib olla väike. Hajutatud allikad, näiteks juurdekanne õhust, mõju avaldub aeglasemalt, kuid võib põhjustada aja jooksul olulisi muutusi merealadel. Seni suurim merereostus juhtus 1991. aastal Pärsia lahel, kui Kuveidi vabastussõjas (teises lahesõjas) Kuveidi vallutanud Iraak lasi taganedes tahtlikult merre tuhandeid tonne toorõli. Veepinnale jääv reostus kõrvaldatakse reostuskorjelaevadega, õlikiht lahustatakse keemiliselt.</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<del class="diffchange diffchange-inline">Pilt</del>:<del class="diffchange diffchange-inline">merereostus2.jpg|thumb|left</del>]]</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Reostustõrje</ins>]]</div></td></tr> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merereostus&diff=5446&oldid=prev 2010-04-06T07:05:37Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;merereostus&#039;&#039;&#039; - mere saastatus. merevett reostavad tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Peale keemilise reostuse er...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''merereostus''' - mere saastatus. merevett reostavad tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Peale keemilise reostuse eristatakse bioloogilist rostust, kus rostajateks on patogeensed mikroorganismid. Termaalne rostus tekib elektrijaamade jahutusveest, mis suurendab selle mõjualal vee soojustaset. Kitsamas mõttes on merereostus ainete sattumine merre inimtegevuse tagajärjel, kui sellega kaasneb või võib kaasneda kahjulikke mõjutusi inimes etervisele, mere elukeskkonnale ning muudele merega seostuvatele inimtegevuse valdkondadele, nt kalandus, ranna- ja merepuhkus. Inimtegevuse eri valdkondades esitatakse merevee puhtusele erinevaid nõudeid, seepärast on reostuse aste suhteline mõiste. Ohtlikemad on reoained, mis suhteliselt väikestes kogustes võivad põhjustada suure mereala pikaajalist reostumist, nt mürgiste ja kiirituslike õlidega. Oluliseks peetakse reoainete merresattumise viisi. Punktallikad, nt heitveekogurid, avariilasud laevadelt, mõjutavad merekeskkonda kiiresti ning märgatavalt, ehkki mõjuala võib olla väike. Hajutatud allikad, nt juurdekanne õhust, mõju avaldub aeglasemalt, kuid võib põhjustada aja jooksul olulisi muutusi merealadel. Seni suurim merereostus juhtus 1991.a Pärsia lahel, kui Kuveidi vabastussõjas (/2. Lahesõjas) Kuveidi vallutanud Iraak lasi taganedes tahtlikult merre tuhandeid tonne toorõli. Veepinnale jääv reostus kõrvaldatakse reostuskorjelaevadega, õlikiht lahustatakse keemiliselt.<br /> <br /> Autor: Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996<br /> <br /> [[Pilt:merereostus1.jpg|thumb|left]]<br /> [[Pilt:merereostus2.jpg|thumb|left]]</div>

Enn Oja