http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Merevesi 2026-05-13T16:22:15Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merevesi&diff=13145&oldid=prev 2017-05-01T22:02:37Z

<p>kategooria</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 1. mai 2017, kell 22:02</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merevesi''' on maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim [[Läänemeri|Läänemeres]], suurim Punases meres, keskmiselt 35‰),&#160; pinnakihi temperatuur muutub 34ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 meetri sügavusel on vee temperatuur umbes 5ºC, sügavamal kui 3000 meetrit 1-2ºC. Maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistemperatuur ja suurima tiheduse temperatuur magevee vastavate temperatuuridega võrreldes märksa madalamad, näiteks 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistemperatuur -1,9ºC ja suurima tiheduse temperatuur 3,5ºC.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merevesi''' on maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim [[Läänemeri|Läänemeres]], suurim Punases meres, keskmiselt 35‰),&#160; pinnakihi temperatuur muutub 34ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 meetri sügavusel on vee temperatuur umbes 5ºC, sügavamal kui 3000 meetrit 1-2ºC. Maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistemperatuur ja suurima tiheduse temperatuur magevee vastavate temperatuuridega võrreldes märksa madalamad, näiteks 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistemperatuur -1,9ºC ja suurima tiheduse temperatuur 3,5ºC.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Okeanograafia]]</ins></div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-5483:rev-13145 --> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merevesi&diff=5483&oldid=prev 2015-02-18T15:15:31Z

<p>3 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:15</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merevesi&diff=5482&oldid=prev 2013-12-08T11:29:07Z

<p>toim</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 8. detsember 2013, kell 11:29</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merevesi'''<del class="diffchange diffchange-inline">, </del>maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim Läänemeres, suurim Punases meres, <del class="diffchange diffchange-inline">keskm </del>35‰),&#160; pinnakihi <del class="diffchange diffchange-inline">tº </del>muutub <del class="diffchange diffchange-inline">34 ºC</del>-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 <del class="diffchange diffchange-inline">m </del>sügavusel on vee <del class="diffchange diffchange-inline">tº </del>umbes <del class="diffchange diffchange-inline">5 ºC</del>, sügavamal kui 3000 <del class="diffchange diffchange-inline">m 1—2 ºC maailmamere </del>keskmine veetemperatuur on 3,<del class="diffchange diffchange-inline">8 ºC</del>. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle <del class="diffchange diffchange-inline">külmumistº </del>ja suurima tiheduse <del class="diffchange diffchange-inline">tº </del>magevee vastavate <del class="diffchange diffchange-inline">tº-dega </del>võrreldes märksa madalamad, <del class="diffchange diffchange-inline">nt </del>35‰-se soolsuse juures on merevee <del class="diffchange diffchange-inline">külmumistº – </del>1,<del class="diffchange diffchange-inline">9 ºC </del>ja suurima tiheduse <del class="diffchange diffchange-inline">tº </del>3,<del class="diffchange diffchange-inline">5 ºC</del>.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merevesi''' <ins class="diffchange diffchange-inline">on </ins>maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim <ins class="diffchange diffchange-inline">[[Läänemeri|</ins>Läänemeres<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>, suurim Punases meres, <ins class="diffchange diffchange-inline">keskmiselt </ins>35‰),&#160; pinnakihi <ins class="diffchange diffchange-inline">temperatuur </ins>muutub <ins class="diffchange diffchange-inline">34ºC</ins>-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 <ins class="diffchange diffchange-inline">meetri </ins>sügavusel on vee <ins class="diffchange diffchange-inline">temperatuur </ins>umbes <ins class="diffchange diffchange-inline">5ºC</ins>, sügavamal kui 3000 <ins class="diffchange diffchange-inline">meetrit 1-2ºC. Maailmamere </ins>keskmine veetemperatuur on 3,<ins class="diffchange diffchange-inline">8ºC</ins>. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle <ins class="diffchange diffchange-inline">külmumistemperatuur </ins>ja suurima tiheduse <ins class="diffchange diffchange-inline">temperatuur </ins>magevee vastavate <ins class="diffchange diffchange-inline">temperatuuridega </ins>võrreldes märksa madalamad, <ins class="diffchange diffchange-inline">näiteks </ins>35‰-se soolsuse juures on merevee <ins class="diffchange diffchange-inline">külmumistemperatuur -</ins>1,<ins class="diffchange diffchange-inline">9ºC </ins>ja suurima tiheduse <ins class="diffchange diffchange-inline">temperatuur </ins>3,<ins class="diffchange diffchange-inline">5ºC</ins>.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-5481:rev-5482 --> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merevesi&diff=5481&oldid=prev 2010-09-09T06:54:40Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 9. september 2010, kell 06:54</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merevesi''', maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim <del class="diffchange diffchange-inline">Läänemere</del>, suurim Punases meres, keskm 35‰),&#160; pinnakihi tº muutub 34 ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 m sügavusel on vee tº umbes 5 ºC, sügavamal kui 3000 m 1—2 ºC maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8 ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistº ja suurima tiheduse tº magevee vastavate tº-dega võrreldes märksa madalamad, nt 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistº – 1,9 ºC ja suurima tiheduse tº 3,5 ºC.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Merevesi''', maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim <ins class="diffchange diffchange-inline">Läänemeres</ins>, suurim Punases meres, keskm 35‰),&#160; pinnakihi tº muutub 34 ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 m sügavusel on vee tº umbes 5 ºC, sügavamal kui 3000 m 1—2 ºC maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8 ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistº ja suurima tiheduse tº magevee vastavate tº-dega võrreldes märksa madalamad, nt 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistº – 1,9 ºC ja suurima tiheduse tº 3,5 ºC.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Allikas: Mereleksikon, 1996</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Allikas: Mereleksikon, 1996</div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-5480:rev-5481 --> </table>

Malle http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Merevesi&diff=5480&oldid=prev 2010-09-09T06:52:31Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;Merevesi&#039;&#039;&#039;, maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuva...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Merevesi''', maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim Läänemere, suurim Punases meres, keskm 35‰), pinnakihi tº muutub 34 ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 m sügavusel on vee tº umbes 5 ºC, sügavamal kui 3000 m 1—2 ºC maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8 ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistº ja suurima tiheduse tº magevee vastavate tº-dega võrreldes märksa madalamad, nt 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistº – 1,9 ºC ja suurima tiheduse tº 3,5 ºC.<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996</div>

Malle