http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Metatsenter
Metatsenter - Redigeerimiste ajalugu
2026-04-23T01:26:38Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.31.1
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Metatsenter&diff=13743&oldid=prev
Madli: /* Allikad */
2018-05-12T21:25:50Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Allikad</span></span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 21:25</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l14" >14. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">14. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[MerLe]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[MerLe]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">*</del>*Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laeva teooria]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laeva teooria]]</div></td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Metatsenter&diff=13742&oldid=prev
Madli: toim
2018-05-12T21:25:25Z
<p>toim</p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 21:25</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Metatsenter''' on [[laev]]ale mõjuva üleslükkejõu  (F) ehk ujuvusjõu mõjusirge ja külgkalde  ([[<del class="diffchange diffchange-inline">kreeni</del>]]) puhul [[pikitasand]]i, pikikalde [[diferent|diferendi]] puhul püstpõiktasandi lõikepunkt.  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Metatsenter''' on [[laev]]ale mõjuva üleslükkejõu  (F) ehk ujuvusjõu mõjusirge ja külgkalde  ([[<ins class="diffchange diffchange-inline">kreen</ins>]]<ins class="diffchange diffchange-inline">i</ins>) puhul [[pikitasand]]i, pikikalde <ins class="diffchange diffchange-inline">(</ins>[[diferent|diferendi]]<ins class="diffchange diffchange-inline">) </ins>puhul püstpõiktasandi lõikepunkt.  </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:metatsenter.png|thumb|right|Metatsenter ja metatsentriline kõrgus]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:metatsenter.png|thumb|right|Metatsenter ja metatsentriline kõrgus]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Laeva ohutuse seisukohalt on kõige olulisem laeva käitumine kreeni tekkimisel.  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Laeva ohutuse seisukohalt on kõige olulisem laeva käitumine kreeni tekkimisel.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tasakaalus ujuva laeva raskusjõud (P) ja üleslükkejõud (F) on võrdsed ja <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>mõjuvad teineteise vastu. Külgkalde tekkimisel laeva raskusjõu kese (G) asupaika ei muuda, üleslükkejõu kese (C) liigub külgkaldes [[parras|parda]] suunas mööda [[laevakere]]  kujust sõltuvat kõverjoont, mille kõveruskeset püstpõiktasandi lõikepunktis nimetatakse laeva '''põikmetatsentriks''' (M). Metatsentri (M) ja  üleslükkejõu keskme (C) <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>vahekaugust nimetatakse '''metatsentri raadiuseks'''.  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline"> </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tasakaalus ujuva laeva raskusjõud (P) ja üleslükkejõud (F) on võrdsed ja mõjuvad teineteise vastu. Külgkalde tekkimisel laeva raskusjõu kese (G) asupaika ei muuda, üleslükkejõu kese (C) liigub külgkaldes [[parras|parda]] suunas mööda [[laevakere]]  kujust sõltuvat kõverjoont, mille kõveruskeset püstpõiktasandi lõikepunktis nimetatakse laeva '''põikmetatsentriks''' (M). Metatsentri (M) ja  üleslükkejõu keskme (C) vahekaugust nimetatakse '''metatsentri raadiuseks'''.  </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Oluline on seejuures, et algne põikmetatsenter oleks kõrgemal<del class="diffchange diffchange-inline">, </del>kui laeva raskuskese, et tekitada kahe vastassuunalise ja võrdse jõu lahknemisega '''püstivusmoment''' (Pfm) , mis tasakaalustab kreeni põhjuse ja likvideerib kreeni selle põhjuse kadumisel. Püstivusmomendi efektiivsust iseloomustab raskusjõu ja üleslükkejõu keskmete horisontaalne vahekaugus (jõuõla L pikkus), mille suurus sõltub raskuskeskme ja metatsentri vahekaugusest ehk '''metatsentri kõrgusest''' (h)<del class="diffchange diffchange-inline">.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Oluline on seejuures, et algne põikmetatsenter oleks kõrgemal kui laeva raskuskese, et tekitada kahe vastassuunalise ja võrdse jõu lahknemisega '''püstivusmoment''' (Pfm) , mis tasakaalustab kreeni põhjuse ja likvideerib kreeni selle põhjuse kadumisel. Püstivusmomendi efektiivsust iseloomustab raskusjõu ja üleslükkejõu keskmete horisontaalne vahekaugus (jõuõla L pikkus), mille suurus sõltub raskuskeskme ja metatsentri vahekaugusest ehk '''metatsentri kõrgusest''' (h).</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline"> </del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Mida suurem on  metatsentri  kõrgus, seda suurem on laeva kreeni puhul jõuõla (L) pikkus ja sellega ka püstivusmoment. </del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Juhul, kui metatsentriline kõrgus on negatiivne (metatsenter (M) asetseb allpool laeva raskuskeset (G) püstivusmomenti (Pfm) ei teki ja laev on algselt kreenis</del>.  </div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Mida suurem on  metatsentri  kõrgus, seda suurem on laeva kreeni puhul jõuõla (L) pikkus ja sellega ka püstivusmoment. Juhul, kui metatsentriline kõrgus on negatiivne (metatsenter (M) asetseb allpool laeva raskuskeset (G), püstivusmomenti (Pfm) ei teki ja laev on algselt kreenis. </ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor:</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor:</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Jüri Kask]]</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Jüri Kask]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Laeva teooria]]</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">*[[MerLe]]</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">**Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">*MERELEKSIKON. Eesti Entsüklopeedia kirjastus. Tln. 1996.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Kategooria:Laeva teooria]]</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">*МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК. „Судостроение“ Л. 1986.</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Metatsenter&diff=13736&oldid=prev
Jüri: Uus lehekülg: ''''Metatsenter''' on laevale mõjuva üleslükkejõu (F) ehk ujuvusjõu mõjusirge ja külgkalde (kreeni) puhul pikitasandi, pikikalde diferendi puhul...'
2018-05-04T16:42:23Z
<p>Uus lehekülg: ''''Metatsenter''' on <a href="/mediawiki/index.php/Laev" title="Laev">laevale</a> mõjuva üleslükkejõu (F) ehk ujuvusjõu mõjusirge ja külgkalde (<a href="/mediawiki/index.php?title=Kreeni&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeni (pole veel kirjutatud)">kreeni</a>) puhul <a href="/mediawiki/index.php/Pikitasand" title="Pikitasand">pikitasandi</a>, pikikalde <a href="/mediawiki/index.php/Diferent" class="mw-redirect" title="Diferent">diferendi</a> puhul...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Metatsenter''' on [[laev]]ale mõjuva üleslükkejõu (F) ehk ujuvusjõu mõjusirge ja külgkalde ([[kreeni]]) puhul [[pikitasand]]i, pikikalde [[diferent|diferendi]] puhul püstpõiktasandi lõikepunkt. <br />
[[Pilt:metatsenter.png|thumb|right|Metatsenter ja metatsentriline kõrgus]]<br />
Laeva ohutuse seisukohalt on kõige olulisem laeva käitumine kreeni tekkimisel. <br />
Tasakaalus ujuva laeva raskusjõud (P) ja üleslükkejõud (F) on võrdsed ja mõjuvad teineteise vastu. Külgkalde tekkimisel laeva raskusjõu kese (G) asupaika ei muuda, üleslükkejõu kese (C) liigub külgkaldes [[parras|parda]] suunas mööda [[laevakere]] kujust sõltuvat kõverjoont, mille kõveruskeset püstpõiktasandi lõikepunktis nimetatakse laeva '''põikmetatsentriks''' (M). Metatsentri (M) ja üleslükkejõu keskme (C) vahekaugust nimetatakse '''metatsentri raadiuseks'''. <br />
<br />
Oluline on seejuures, et algne põikmetatsenter oleks kõrgemal, kui laeva raskuskese, et tekitada kahe vastassuunalise ja võrdse jõu lahknemisega '''püstivusmoment''' (Pfm) , mis tasakaalustab kreeni põhjuse ja likvideerib kreeni selle põhjuse kadumisel. Püstivusmomendi efektiivsust iseloomustab raskusjõu ja üleslükkejõu keskmete horisontaalne vahekaugus (jõuõla L pikkus), mille suurus sõltub raskuskeskme ja metatsentri vahekaugusest ehk '''metatsentri kõrgusest''' (h).<br />
<br />
Mida suurem on metatsentri kõrgus, seda suurem on laeva kreeni puhul jõuõla (L) pikkus ja sellega ka püstivusmoment. <br />
Juhul, kui metatsentriline kõrgus on negatiivne (metatsenter (M) asetseb allpool laeva raskuskeset (G) püstivusmomenti (Pfm) ei teki ja laev on algselt kreenis. <br />
<br />
<br />
Autor:<br />
[[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria:Laeva teooria]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
<br />
*MERELEKSIKON. Eesti Entsüklopeedia kirjastus. Tln. 1996.<br />
<br />
*МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК. „Судостроение“ Л. 1986.</div>
Jüri