PIKKER (1940) - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ toim

2021-12-14T22:36:00Z

‎Ajalugu: toim

Madli – 14. detsember 2021, kell 22:20

2021-12-14T22:20:27Z

Malle: /* Ajalugu */

2021-12-13T14:58:26Z

‎Ajalugu

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Vahilaev Pikker.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev PIKKER 1940. aastal | Nimi = PIKKER (1940-1941)
KIIEV (1941-1942)
LUGA (1942-1945)
ILMANEN (1945-...'

2021-12-13T14:52:35Z

Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Vahilaev Pikker.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev PIKKER 1940. aastal | Nimi = PIKKER (1940-1941) KIIEV (1941-1942) LUGA (1942-1945) ILMANEN (1945-...'

Uus lehekülg

{{Laeva andmed
| Pilt = Vahilaev Pikker.jpg
| Pildiallkiri = Vahilaev PIKKER 1940. aastal
| Nimi = PIKKER (1940-1941) KIIEV (1941-1942) LUGA (1942-1945) ILMANEN (1945-1948) RION (1948-1961) KAMA (1945-1957) MOSKOVSKI UNIVERSITET (1961-1978)
| IMO number =
| MMSI number =
| Kutsung =
| Lipp =
| Kodusadam =
| Klassifikatsiooniühing =
| Reeder =
| Ehitusaasta = 1938-1940
| Ehituskoht = Tallinn, Eesti
| Ehitaja = Tallinna Sadamatehas
| Tüüp = Vahilaev
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud =
| Kiil maha pandud =
| Vette lastud =
| Ristitud =
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus =
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin =
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =1978
| Staatus = lammutatud
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 58 m
| Arvutuslik pikkus =
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius =7,2 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis =2,4 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis =
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus =
| Vabaparda kõrgus =
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 500 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus =
| Puhasmahutavus =
| Kiirus =18 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti =
| Kajutikohti =
| Kajuteid =
| Autode arv =
| Rajameetreid =
| Jääklass =
| Kere materjal =teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv =
| Rambid =
| Peamasin =kaks 950 hj diisemootorit
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid =
| Rooliseadmed =
| Põtkurid =
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid =
| Kütusetankid =
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere = 43 meest
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =*2 x 75 mm kahurit, *1 x kaheraudne „Maxim“-kuulipilduja, *50 miini
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Taavetid =
}}

*PIKKER oli Eesti Merejõudude vahilaev.

==Ajalugu==

*Viimaseks laevaks, millega esimese vabariigi aegne Eesti sõjalaevastik täienes, oli [[vahilaev]] '''PIKKER'''. 11. juunil 1937 anti valitsuse otsusega Tallinna Sadamatehasele ülesanne ehitada uus vahilaev. Laev ehitati aastail 1938–40 Tallinna Sadamatehases. Laeva [[veeväljasurve]] oli 500 tonni. Laeva pikkus oli 58 m, laius 7,3 m ja süvis 2,4 meetrit. PIKKER sai relvastuseks kaks 75 mm suurtükki, õhutõrjerelvaks aga kaheraudse „Maxim“-kuulipilduja. Algselt oli laeva ülesandeks ette nähtud ka allveelaevade hävitamine ja seetõttu pidi ta oma põhja alla saama ultrahelilokaatori ehk sonari allveelaevade avastamiseks. Sonar oli tellitud Saksamaalt, kuid vahepeal alanud II maailmasõja tõttu seda tegelikult ei saadud.

*Avastatud allveelaevu pidi PIKKER hävitama süvaveepommidega, vajaduse korral sai PIKKER pardale võtta kuni 50 miini.

*Laeva jõuseadmeiks olid kaks 950 hobujõulist diiselmootorit, mis andsid talle kiiruseks 18 sõlme. Laeva meeskond oli 43-liikmeline. PIKRI iseärasuseks oli see, et teda kavatseti kasutada ka Eesti Vabariigi presidendi välisreisideks, mistõttu on teda nimetatud ka Presidendi jahtlaevaks. Presidendi ruumid olid ahtris, masinaruumi taga ja koosnesid elu- ning magamisruumist. Need olid viimistletud pähklipuuga, tugitoolid olid aga kaetud tulipunase nahaga. Meremehed nägid selles värvis halba ennet, ruumi kujundanud kunstnikud jäid aga oma värvivalikule kindlaks. Presidendi ruumide peal oli ruumikas, umbes 20-kohaline salong suurte akendega, aga ka laeva komandöri kajut, mis samuti koosnes elu- ja magamisruumist. Laeva vööris peatekil olid ohvitseride eluruumid, nende all meeskonna ruumid.

*PIKRI kere ehitati Sadamatehase basseini kail, tõsteti siis kahe kraanaga vette ja ehitati basseinis edasi. Algselt oli alus määratud Piirivalve Valitsusele, kuid laeva valmissaamisel 11. mail 1940 anti ta koos meeskonnaga Merejõududele. Laeva komandöriks määrati kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm.

*Kui PIKKER valmis sai, oli Eesti veel iseseisev riik. Värskeltvalminud PIKKER tegi paar reisi tuletornide varustamiseks, samuti mindi koos ülejäänud laevastikuga Loksale traditsioonilisse suvelaagrisse. PIKKER oli Merejõudude merelaevastiku koosseisus allveelaevade divisjoni emalaevana ja tema komandör ühtlasi selle divisjoni ülem. Seal käisid siis LEMBITU ja KALEVI ohvitserid ka söömas.

*1940. aasta punane riigipööre tabaski Eesti sõjalaevastikku Loksal. Laevastikku päevapealt keegi kimbutama ei tulnud, kuid kuuldud uudised viisid meeleolu alla. Õppused lakkasid, vanemad ohvitserid suvitasid rannas, nooremad ohvitserid tegelesid meeskondadega veel vaid vormitäiteks. Varsti tuligi Loksale vene suurtükipaat ja konvoeeris PIKRI Tallinna.

*Tallinnas saadeti suurem osa meeskonnast kuuajalisele puhkusele. Puhkuselt tagasi tulles leiti, et laevas on venelasest komissar, kaks vene signalisti ja raadiotelegrafist. PIKKER saadeti nüüd Hankosse, mis peale Talvesõda oli läinud venelastele mereväebaasiks. Seal osales ta iga päev õppustel, kus oli Vene torpeedokaatritele sihtimisharjutustel märklaevaks.

*Peagi tuli PIKKER Tallinna, et provianti võtta ja pisiremonti teha. Seejärel sai ta käsu sõita Kroonlinna ja tuua sealt Tallinna N. Liidu sõjalaevastiku rahvakomissar Nikolai Kuznetsov.

*Kuznetsovile PIKKER meeldis ja meie presidendijaht määrati Balti laevastiku juhtkonna jahilaevaks. Laev värviti üleni valgeks, nimi jäi esialgu siiski samaks, senine relvastus võeti maha ja asendati 1941. aasta alul ühe 45 mm suurtükiga vööris.

*Veel mõned korrad käis PIKKER Hankos, siis ühel päeval merel olles vahetati sini-must-valge punalipu vastu. Varsti peale seda vahetati venelasest komissar eestlase vastu. Uueks komissariks sai Ülo Taigro, kes sama aasta kevadel oli laeval teeninud messipoisina.

*Saksa-Vene sõja alates võeti PIKRILT eestlastest meeskond maha ja asendati venelastega. Kui venelased mõned päevad hiljem sõitu läksid, sulasid peamasinatel laagrid. Ilmselt jäid õlikraanid masinameeste vilumatuse tõttu avamata. 28. augustil, kui Tallinnast lahkus suur, üle 200-laevaline karavan, oli PIKKER jälle töökorras ja läks Kroonlinna poole teele koos teistega. Teel võeti PIKRILE miiniplahvatusest vigastatud laeval MINSK olnud haavatud ja reisijad.

*Järgnevail aastail seisis PIKKER Leningradis Neeval, kus oli Balti laevastiku juhataja admiral Tributsi käsutuses staabilaevana. 2. detsembril 1941 sai laev uueks nimeks KIIEV. 15. märtsil 1942 sai KIIEV uueks nimeks LUGA. Peale sõda nimetati laev ümber ning uueks nimeks sai ILMANEN ja ta saadeti Tallinna, kus teda Miinisadama töökodade abiga kohandati N. Liigu valitsuse jahtlaevaks Musta mere jaoks. Tekkide kohale valmistati päikesekatted ja laevale tehti uus mööbel.

*Mustale merele saadetud ILMANEN sai 21. juulil 1948 uueks nimeks RION. Temal sõitsid ringi Stalin ja Molotov, hiljem Hruštšov.

*1961. aastaks anti RION üle Moskva Ülikoolile ning ta sai endale uue nime MOSKOVSKI UNIVERSITET. Mõnda aega sõitis ta uurimislaevana, kuni 1978. aasta paiku lammutati.

*Vahilaeva PIKKER mudelit saab näha Eesti Meremuuseumis.

Viited.

*1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
*2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
*3. Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.

@@ 109. rida: / 109. rida: @@
 ==Ajalugu==
-*Viimaseks laevaks, millega esimese vabariigi aegne Eesti sõjalaevastik täienes, oli [[vahilaev]] '''PIKKER'''. 11. juunil 1937 anti valitsuse otsusega Tallinna Sadamatehasele ülesanne ehitada uus vahilaev. Laev ehitati aastail 1938–40 Tallinna Sadamatehases. Laeva [[veeväljasurve]] oli 500 tonni. Laeva pikkus oli 58 m, laius 7,3 m ja süvis 2,4 meetrit. PIKKER sai relvastuseks kaks 75 mm suurtükki, õhutõrjerelvaks aga kaheraudse „Maxim“-kuulipilduja. Algselt oli laeva ülesandeks ette nähtud ka allveelaevade hävitamine ja seetõttu pidi ta oma põhja alla saama ultrahelilokaatori ehk sonari allveelaevade avastamiseks. Sonar oli tellitud Saksamaalt, kuid vahepeal alanud II maailmasõja tõttu seda tegelikult ei saadud.
+*Avastatud allveelaevu pidi PIKKER hävitama süvaveepommidega, vajaduse korral sai PIKKER pardale võtta kuni 50 [[miin]]i.
-*Avastatud allveelaevu pidi PIKKER hävitama süvaveepommidega, vajaduse korral sai PIKKER pardale võtta kuni 50 miini.
+*Laeva jõuseadmeiks oli kaks 950 hj diiselmootorit, mis andsid kiiruseks 18 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]]. Laeva meeskond oli 43-liikmeline. PIKRI iseärasus oli, et seda kavatseti kasutada ka Eesti Vabariigi presidendi välisreisideks, mistõttu on PIKRIT nimetatud ka Presidendi jahtlaevaks. Presidendi ruumid olid [[Ahter|ahtri]]s, [[masinaruum]]i taga - seal oli väike salong ja magamis[[kajut]]. Need olid viimistletud pähklipuuga, tugitoolid olid kaetud punase nahaga. Meremehed nägid selles värvis halba ennet, ruumi kujundanud kunstnikud jäid aga oma värvivalikule kindlaks. Presidendi ruumide peal oli ruumikas, umbes 20-kohaline salong suurte akendega, aga ka laeva [[komandör]]i kajut, mis samuti koosnes elu- ja magamisruumist. Laeva [[vöör]]is [[Peatekk|peatekil]] olid ohvitseride kajutid, nende all meeskonnakajutid.
-*Laeva jõuseadmeiks olid kaks 950 hobujõulist diiselmootorit, mis andsid talle kiiruseks 18 sõlme. Laeva meeskond oli 43-liikmeline. PIKRI iseärasuseks oli see, et teda kavatseti kasutada ka Eesti Vabariigi presidendi välisreisideks, mistõttu on teda nimetatud ka Presidendi jahtlaevaks. Presidendi ruumid olid ahtris, masinaruumi taga ja koosnesid elu- ning magamisruumist. Need olid viimistletud pähklipuuga, tugitoolid olid aga kaetud tulipunase nahaga. Meremehed nägid selles värvis halba ennet, ruumi kujundanud kunstnikud jäid aga oma värvivalikule kindlaks. Presidendi ruumide peal oli ruumikas, umbes 20-kohaline salong suurte akendega, aga ka laeva komandöri kajut, mis samuti koosnes elu- ja magamisruumist. Laeva vööris peatekil olid ohvitseride eluruumid, nende all meeskonna ruumid.
+*PIKRI kere ehitati Sadamatehase basseini kail, tõsteti siis kahe kraanaga vette ja ehitati basseinis edasi. Algselt oli alus määratud Piirivalve Valitsusele, kuid laeva valmissaamisel 11. mail 1940 anti see koos meeskonnaga Merejõududele. Laeva komandöriks määrati kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm.
-*PIKRI kere ehitati Sadamatehase basseini kail, tõsteti siis kahe kraanaga vette ja ehitati basseinis edasi. Algselt oli alus määratud Piirivalve Valitsusele, kuid laeva valmissaamisel 11. mail 1940 anti ta koos meeskonnaga Merejõududele. Laeva komandöriks määrati kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm.
+*Kui PIKKER valmis, oli Eesti veel iseseisev riik. Värskeltvalminud PIKKER tegi paar reisi [[tuletorn]]ide varustamiseks, samuti mindi koos ülejäänud laevastikuga Loksale traditsioonilisse suvelaagrisse. PIKKER oli Merejõudude merelaevastiku koosseisus allveelaevade divisjoni emalaevana ja PIKRI komandör oli ühtlasi selle divisjoni ülem. Seal käisid siis [[LEMBITU]] ja [[KALEV]]I ohvitserid ka söömas.
-*Kui PIKKER valmis sai, oli Eesti veel iseseisev riik. Värskeltvalminud PIKKER tegi paar reisi tuletornide varustamiseks, samuti mindi koos ülejäänud laevastikuga Loksale traditsioonilisse suvelaagrisse. PIKKER oli Merejõudude merelaevastiku koosseisus allveelaevade divisjoni emalaevana ja tema komandör ühtlasi selle divisjoni ülem. Seal käisid siis LEMBITU ja KALEVI ohvitserid ka söömas.
+*1940. aasta riigipööre tabaski Eesti sõjalaevastikku Loksal. Laevastikku päevapealt keegi kimbutama ei tulnud, kuid kuuldud uudised viisid meeleolu alla. Õppused lakkasid, vanemad ohvitserid suvitasid rannas, nooremad ohvitserid tegelesid meeskondadega veel vaid vormitäiteks. Varsti tuligi Loksale vene suurtükipaat ja konvoeeris PIKRI Tallinna.
-*1940. aasta punane riigipööre tabaski Eesti sõjalaevastikku Loksal. Laevastikku päevapealt keegi kimbutama ei tulnud, kuid kuuldud uudised viisid meeleolu alla. Õppused lakkasid, vanemad ohvitserid suvitasid rannas, nooremad ohvitserid tegelesid meeskondadega veel vaid vormitäiteks. Varsti tuligi Loksale vene suurtükipaat ja konvoeeris PIKRI Tallinna.
+*Tallinnas saadeti suurem osa meeskonnast kuuajalisele puhkusele. Puhkuselt tagasi tulles leiti, et laevas on venelasest komissar, kaks vene signalisti ja raadiotelegrafist. PIKKER saadeti nüüd Hankosse, mis peale Talvesõda oli läinud Nõukogude Liidu mereväebaasiks. Seal osales laev iga päev õppustes, kus oli Vene torpeedokaatritele sihtimisharjutustel märklaevaks.
-*Tallinnas saadeti suurem osa meeskonnast kuuajalisele puhkusele. Puhkuselt tagasi tulles leiti, et laevas on venelasest komissar, kaks vene signalisti ja raadiotelegrafist. PIKKER saadeti nüüd Hankosse, mis peale Talvesõda oli läinud venelastele mereväebaasiks. Seal osales ta iga päev õppustel, kus oli Vene torpeedokaatritele sihtimisharjutustel märklaevaks.
+*Peagi tuli PIKKER Tallinna, et provianti võtta ja pisiremonti teha. Seejärel sai käsu sõita Kroonlinna ja tuua sealt Tallinna N. Liidu sõjalaevastiku rahvakomissar Nikolai Kuznetsov.
-*Peagi tuli PIKKER Tallinna, et provianti võtta ja pisiremonti teha. Seejärel sai ta käsu sõita Kroonlinna ja tuua sealt Tallinna N. Liidu sõjalaevastiku rahvakomissar Nikolai Kuznetsov.
+*Kuznetsovile PIKKER meeldis ja meie presidendi jaht määrati Balti laevastiku juhtkonna jahtlaevaks. Laev värviti üleni valgeks, nimi jäi esialgu siiski samaks, senine relvastus võeti maha ja asendati 1941. aasta algul ühe 45 mm suurtükiga vööris.
-*Kuznetsovile PIKKER meeldis ja meie presidendijaht määrati Balti laevastiku juhtkonna jahilaevaks. Laev värviti üleni valgeks, nimi jäi esialgu siiski samaks, senine relvastus võeti maha ja asendati 1941. aasta alul ühe 45 mm suurtükiga vööris.
+*Veel mõne korra käis PIKKER Hankos, siis ühel päeval merel olles vahetati sinimustvalge punalipu vastu. Varsti pärast seda vahetati venelasest komissar eestlase vastu. Uueks komissariks sai Ülo Taigro, kes sama aasta kevadel oli laeval teeninud messipoisina.
-*Veel mõned korrad käis PIKKER Hankos, siis ühel päeval merel olles vahetati sini-must-valge punalipu vastu. Varsti peale seda vahetati venelasest komissar eestlase vastu. Uueks komissariks sai Ülo Taigro, kes sama aasta kevadel oli laeval teeninud messipoisina.
+*Saksa-Vene sõja alates võeti PIKRILT eestlastest meeskond maha ja asendati venelastega. Kui venelased mõned päevad hiljem sõitu läksid, sulasid [[peamasin]]atel laagrid. Ilmselt jäid õlikraanid masinameeste vilumatuse tõttu avamata. 28. augustil, kui Tallinnast lahkus suur, üle 200-laevaline karavan, oli PIKKER jälle töökorras ja läks Kroonlinna poole koos teiste laevadega. Teel võeti PIKRILE miiniplahvatusest vigastatud laeval MINSK olnud haavatud ja reisijad.
-*Saksa-Vene sõja alates võeti PIKRILT eestlastest meeskond maha ja asendati venelastega. Kui venelased mõned päevad hiljem sõitu läksid, sulasid peamasinatel laagrid. Ilmselt jäid õlikraanid masinameeste vilumatuse tõttu avamata. 28. augustil, kui Tallinnast lahkus suur, üle 200-laevaline karavan, oli PIKKER jälle töökorras ja läks Kroonlinna poole teele koos teistega. Teel võeti PIKRILE miiniplahvatusest vigastatud laeval MINSK olnud haavatud ja reisijad.
+*Järgnevail aastail seisis PIKKER Leningradis Neeval, kus oli Balti laevastiku juhataja admiral Tributsi käsutuses staabilaevana. 2. detsembril 1941 sai laev uueks nimeks '''KIIEV'''. 15. märtsil 1942 sai KIIEV uueks nimeks '''LUGA'''. Pärast sõda nimetati laev ümber ning uueks nimeks sai '''ILMANEN''' ja laev saadeti Tallinna, kus seda [[Miinisadam]]a töökodade abiga kohandati N. Liigu valitsuse jahtlaevaks Mustale merele. Tekkide kohale valmistati päikesekatted ja laevale tehti uus mööbel.
-*Järgnevail aastail seisis PIKKER Leningradis Neeval, kus oli Balti laevastiku juhataja admiral Tributsi käsutuses staabilaevana. 2. detsembril 1941 sai laev uueks nimeks KIIEV. 15. märtsil 1942 sai KIIEV uueks nimeks LUGA. Peale sõda nimetati laev ümber ning uueks nimeks sai ILMANEN ja ta saadeti Tallinna, kus teda Miinisadama töökodade abiga kohandati N. Liigu valitsuse jahtlaevaks Musta mere jaoks. Tekkide kohale valmistati päikesekatted ja laevale tehti uus mööbel.
+*Mustale merele saadetud ILMANEN sai 21. juulil 1948 uueks nimeks '''RION'''. Selle laevaga sõitsid ringi Stalin ja Molotov, hiljem Hruštšov.
-*Mustale merele saadetud ILMANEN sai 21. juulil 1948 uueks nimeks RION. Temal sõitsid ringi Stalin ja Molotov, hiljem Hruštšov.
+*1961. aastaks anti RION üle Moskva Ülikoolile ning laev sai uue nime '''MOSKOVSKI UNIVERSITET'''. Mõnda aega sõitis see uurimislaevana, kuni 1978. aasta paiku lammutati.
 *Vahilaeva PIKKER mudelit saab näha Eesti Meremuuseumis.

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 | Klassifikatsiooniühing =
 | Reeder =
-| Ehitusaasta = 1938-1940
+| Ehitusaasta = 1940
 | Ehituskoht = Tallinn, Eesti
 | Ehitaja = Tallinna Sadamatehas
@@ 89. rida: / 89. rida: @@
 | Raadioseadmed =
 | Muud seadmed =
-| Laevapere = 43 meest
+| Laevapere = 43
 | Ohvitsere =
 | Sõdureid =

@@ 140. rida: / 140. rida: @@
 *Vahilaeva PIKKER mudelit saab näha Eesti Meremuuseumis.
-Viited.
+==Viited==
 *1.	Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
 *2.	Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
 *3.	Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.

PIKKER (1940) - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ toim

Madli – 14. detsember 2021, kell 22:20

Malle: /* Ajalugu */

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Vahilaev Pikker.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev PIKKER 1940. aastal | Nimi = PIKKER (1940-1941)KIIEV (1941-1942)LUGA (1942-1945) ILMANEN (1945-...'

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = Vahilaev Pikker.jpg | Pildiallkiri = Vahilaev PIKKER 1940. aastal | Nimi = PIKKER (1940-1941)
KIIEV (1941-1942)
LUGA (1942-1945)
ILMANEN (1945-...'