http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Paadiehitus 2026-05-14T14:12:13Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Paadiehitus&diff=5811&oldid=prev 2015-02-18T15:23:16Z

<p>2 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:23</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Paadiehitus&diff=5810&oldid=prev 2013-06-03T21:16:54Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 3. juuni 2013, kell 21:16</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">paadiehitus</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">- paatide </del>käsitsi valmistamine. Paadiehitus ulatub esiaega, eestlaste vanim paat oli ilmselt ühest puust õõnestatud ruhi. Veel 20. sajandi algul tegid randlased ise laudpaate. Suuremad ja paremad kalapaadid valmistas paadimeister, tellija andis talle puidu ning abistas ehitamisel. 1930ndail hakkasid kalurid ka paate ostma. Kalapaadid valmistati männi-, harvem tamme- või haavalaudadest, mast ja <del class="diffchange diffchange-inline">aerud </del>kuusest. Paadipuude varumisel peeti kinni uskumuslikest tavadest, mis aitas saada head saaki ning vältida mereõnnetusi. <del class="diffchange diffchange-inline">lauad </del>tehti algul kirvega, 19. sajandi teisest poolest saeti suure käsisaega, hiljem saeti laudu juba saeveskis. Naelad sepistas külasepp. Paate ehitati suvekuudel rannas või taluõuel, harvem kuuris või rehe all. Esmalt tahuti ning pandi paika kiil, selle külge jäeti vanemal ajal tugev juurikas <del class="diffchange diffchange-inline">esitääviks</del>, uuemal ajal tapiti tääv kiilu külge. Järgnes küljelaudade (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>laidade) paigaldamine (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>laiutamine). Kerekuju võrdkumeruse tagamiseks kasutati sabloneid. Painduvuse suurendamiseks leotati laudu meres ja seejärel soojendati lõkkel. 1880-1890 tuli kasutusele aurukast. Aurutamise järel lauad painutati. <del class="diffchange diffchange-inline">painutamiseks </del>kasutati 1,5-<del class="diffchange diffchange-inline">2m </del>latti, mille lõhesse torgati laud ning siis keerati. Väiksema painde tekitamiseks kasutati painepakku. Painutatud laud tahuti (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>varati) parajaks, asetati paigale ja kinnitati puust pihtidega (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>pihiti). Lauad paigutati 1-1,5 tolli laiuselt ülekuti ja löödi kinni paadinaeltega väljast sissepoole. Järgnes kaaritamine - <del class="diffchange diffchange-inline">kaarte </del>paigutamine paadi sisse ja nende kinnitamine laudade külge puupulkadega. Kaared raiuti sobiva kujuga puust (nn kontkaared). 1920ndail hakati neid ka painutama. Seejärel paigaldati pardapuu, mille külge kinnitati <del class="diffchange diffchange-inline">tullid</del>. <del class="diffchange diffchange-inline">Parrastevahelise </del>nurga tugevdamiseks pandi paadininna ja -pärra V-kujuline klots. Laia päraga paadi päranurkadesse (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>kempadesse) pandi samuti klotsid (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>kempajuured). Paadi sisse asetati tavaliselt <del class="diffchange diffchange-inline">3 </del>istelauda (<del class="diffchange diffchange-inline">/</del>piita), välisküljele kõige laiemasse kohta kulumise vastu külgvitsad. Lõpuks paat takutati ja tõrvati, purjepaadile lisati purjestus.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Paadiehitus</ins>''' <ins class="diffchange diffchange-inline">on [[paat]]ide </ins>käsitsi valmistamine. Paadiehitus ulatub esiaega, eestlaste vanim paat oli ilmselt ühest puust õõnestatud <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>ruhi<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>. Veel 20. sajandi algul tegid randlased ise laudpaate. Suuremad ja paremad <ins class="diffchange diffchange-inline">[[kalapaat|</ins>kalapaadid<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>valmistas <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>paadimeister<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>, tellija andis talle puidu ning abistas ehitamisel. 1930ndail hakkasid kalurid ka paate ostma. &#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kalapaadid valmistati männi-, harvem tamme- või haavalaudadest, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>mast<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[aer]]ud </ins>kuusest. Paadipuude varumisel peeti kinni uskumuslikest tavadest, mis aitas saada head saaki ning vältida mereõnnetusi. <ins class="diffchange diffchange-inline">Lauad </ins>tehti algul kirvega, 19. sajandi teisest poolest saeti suure käsisaega, hiljem saeti laudu juba saeveskis. Naelad sepistas külasepp. Paate ehitati suvekuudel rannas või taluõuel, harvem kuuris või rehe all. Esmalt tahuti ning pandi paika <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>kiil<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>, selle külge jäeti vanemal ajal tugev juurikas <ins class="diffchange diffchange-inline">esi[[tääv]]iks</ins>, uuemal ajal tapiti tääv kiilu külge. Järgnes küljelaudade (laidade) paigaldamine (laiutamine). Kerekuju võrdkumeruse tagamiseks kasutati sabloneid. Painduvuse suurendamiseks leotati laudu meres ja seejärel soojendati lõkkel. 1880-1890 tuli kasutusele aurukast. Aurutamise järel lauad painutati. <ins class="diffchange diffchange-inline">Painutamiseks </ins>kasutati 1,5-<ins class="diffchange diffchange-inline">2 meetrist </ins>latti, mille lõhesse torgati laud ning siis keerati. Väiksema painde tekitamiseks kasutati painepakku. Painutatud laud tahuti (varati) parajaks, asetati paigale ja kinnitati puust pihtidega (pihiti). Lauad paigutati 1-1,5 tolli laiuselt ülekuti ja löödi kinni paadinaeltega väljast sissepoole. Järgnes kaaritamine - <ins class="diffchange diffchange-inline">[[kaar]]te </ins>paigutamine paadi sisse ja nende kinnitamine laudade külge puupulkadega. Kaared raiuti sobiva kujuga puust (nn kontkaared). 1920ndail hakati neid ka painutama. Seejärel paigaldati pardapuu, mille külge kinnitati <ins class="diffchange diffchange-inline">[[tull]]id</ins>. <ins class="diffchange diffchange-inline">[[Parras]]tevahelise </ins>nurga tugevdamiseks pandi paadininna ja -pärra V-kujuline klots. Laia päraga paadi päranurkadesse (kempadesse) pandi samuti klotsid (kempajuured). Paadi sisse asetati tavaliselt <ins class="diffchange diffchange-inline">kolm </ins>istelauda (piita), välisküljele kõige laiemasse kohta kulumise vastu külgvitsad. Lõpuks paat takutati ja tõrvati, purjepaadile lisati <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>purjestus<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: Enn Oja</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: Mereleksikon, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{mereleksikon}}</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Kategooria</ins>:<ins class="diffchange diffchange-inline">Paadiehitus| ]]</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">&lt;gallery&gt;</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Pilt:paadiehitus1.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Pilt:paadiehitus2.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Pilt</del>:<del class="diffchange diffchange-inline">paadiehitus3.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Pilt:paadiehitus4.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">&lt;/gallery&gt;</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-5809:rev-5810 --> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Paadiehitus&diff=5809&oldid=prev 2010-04-07T12:20:13Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;paadiehitus&#039;&#039;&#039; - paatide käsitsi valmistamine. Paadiehitus ulatub esiaega, eestlaste vanim paat oli ilmselt ühest puust õõnestatud ruhi. Veel 20. sajandi algul tegid randlased ise l...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''paadiehitus''' - paatide käsitsi valmistamine. Paadiehitus ulatub esiaega, eestlaste vanim paat oli ilmselt ühest puust õõnestatud ruhi. Veel 20. sajandi algul tegid randlased ise laudpaate. Suuremad ja paremad kalapaadid valmistas paadimeister, tellija andis talle puidu ning abistas ehitamisel. 1930ndail hakkasid kalurid ka paate ostma. Kalapaadid valmistati männi-, harvem tamme- või haavalaudadest, mast ja aerud kuusest. Paadipuude varumisel peeti kinni uskumuslikest tavadest, mis aitas saada head saaki ning vältida mereõnnetusi. lauad tehti algul kirvega, 19. sajandi teisest poolest saeti suure käsisaega, hiljem saeti laudu juba saeveskis. Naelad sepistas külasepp. Paate ehitati suvekuudel rannas või taluõuel, harvem kuuris või rehe all. Esmalt tahuti ning pandi paika kiil, selle külge jäeti vanemal ajal tugev juurikas esitääviks, uuemal ajal tapiti tääv kiilu külge. Järgnes küljelaudade (/laidade) paigaldamine (/laiutamine). Kerekuju võrdkumeruse tagamiseks kasutati sabloneid. Painduvuse suurendamiseks leotati laudu meres ja seejärel soojendati lõkkel. 1880-1890 tuli kasutusele aurukast. Aurutamise järel lauad painutati. painutamiseks kasutati 1,5-2m latti, mille lõhesse torgati laud ning siis keerati. Väiksema painde tekitamiseks kasutati painepakku. Painutatud laud tahuti (/varati) parajaks, asetati paigale ja kinnitati puust pihtidega (/pihiti). Lauad paigutati 1-1,5 tolli laiuselt ülekuti ja löödi kinni paadinaeltega väljast sissepoole. Järgnes kaaritamine - kaarte paigutamine paadi sisse ja nende kinnitamine laudade külge puupulkadega. Kaared raiuti sobiva kujuga puust (nn kontkaared). 1920ndail hakati neid ka painutama. Seejärel paigaldati pardapuu, mille külge kinnitati tullid. Parrastevahelise nurga tugevdamiseks pandi paadininna ja -pärra V-kujuline klots. Laia päraga paadi päranurkadesse (/kempadesse) pandi samuti klotsid (/kempajuured). Paadi sisse asetati tavaliselt 3 istelauda (/piita), välisküljele kõige laiemasse kohta kulumise vastu külgvitsad. Lõpuks paat takutati ja tõrvati, purjepaadile lisati purjestus.<br /> <br /> Autor: Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> Pilt:paadiehitus1.jpg<br /> Pilt:paadiehitus2.jpg<br /> Pilt:paadiehitus3.jpg<br /> Pilt:paadiehitus4.jpg<br /> &lt;/gallery&gt;</div>

Enn Oja