http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Pudelpost 2026-04-26T12:38:15Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=12493&oldid=prev 2016-10-08T22:12:22Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 8. oktoober 2016, kell 22:12</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Pudelpost''' on merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga<del class="diffchange diffchange-inline">. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (umbes 371-287 eKr), kes tõestas umbes 310. aastal eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888. aastail merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse 226</del>. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Pudelpost''' on merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pudelposti saadeti ka uppumisohus <del class="diffchange diffchange-inline">laevadelt</del>, merehädalistelt, sissepiiratud kindlustest<del class="diffchange diffchange-inline">, pudelpostiga </del>on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560. aastal ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. <del class="diffchange diffchange-inline">Kaasajal </del>kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, näiteks [[hoovus]]te uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini [[tuul]]tele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Vanima teadaoleva katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (umbes 371-287 eKr), kes tõestas umbes 310. aastal eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee [[Atlandi ookean]]ist. [[Golfi hoovus]]e kulgu uuris pudelite abil Benjamin Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle aastail 1885-1888 merre heidetud 1675 pudelist sai vastuse 226. </ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pudelposti saadeti ka uppumisohus <ins class="diffchange diffchange-inline">[[laev]]adelt</ins>, <ins class="diffchange diffchange-inline">[[merehädaline|</ins>merehädalistelt<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>, sissepiiratud kindlustest<ins class="diffchange diffchange-inline">. Pudelpostiga </ins>on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560. aastal ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma.</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Tänapäeval </ins>kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, näiteks [[hoovus]]te uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini [[tuul]]tele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Mereteadus]]</ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Merekultuur]]</ins></div></td></tr> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=9813&oldid=prev 2015-02-25T13:42:24Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 13:42</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l4" >4. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">4. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">&lt;br&gt;</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">&lt;gallery&gt;</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Pilt:pudelpost1.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Pilt:pudelpost2.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Pilt:pudelpost3.jpg</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">&lt;/gallery&gt;</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> </table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6275&oldid=prev 2015-02-18T15:28:55Z

<p>6 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:28</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6274&oldid=prev 2013-05-23T06:28:23Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 23. mai 2013, kell 06:28</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Pudelpost''' on merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (umbes 371-287 eKr), kes tõestas <del class="diffchange diffchange-inline">umnbes </del>310. aastal eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888. aastail merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse 226. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Pudelpost''' on merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (umbes 371-287 eKr), kes tõestas <ins class="diffchange diffchange-inline">umbes </ins>310. aastal eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888. aastail merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse 226. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, sissepiiratud kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560. aastal ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, näiteks [[hoovus]]te uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini [[tuul]]tele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, sissepiiratud kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560. aastal ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, näiteks [[hoovus]]te uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini [[tuul]]tele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. &#160;</div></td></tr> </table>

Martenvaljas http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6273&oldid=prev 2013-05-22T08:39:23Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 22. mai 2013, kell 08:39</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5" >5. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">&lt;br&gt;</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&lt;gallery&gt;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&lt;gallery&gt;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pilt:pudelpost1.jpg</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pilt:pudelpost1.jpg</div></td></tr> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6272&oldid=prev 2013-05-22T08:39:11Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 22. mai 2013, kell 08:39</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l4" >4. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">4. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&lt;gallery&gt;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&lt;gallery&gt;</div></td></tr> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6271&oldid=prev 2013-05-22T08:38:54Z

<p>toim</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 22. mai 2013, kell 08:38</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<del class="diffchange diffchange-inline">pudelpost</del>''' <del class="diffchange diffchange-inline">- </del>merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (<del class="diffchange diffchange-inline">u </del>371-<del class="diffchange diffchange-inline">287eKr</del>), kes tõestas <del class="diffchange diffchange-inline">u </del>310.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>226<del class="diffchange diffchange-inline">. Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, sissepiiratud kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560.a ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, nt hoovuste uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini tuultele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele</del>. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''<ins class="diffchange diffchange-inline">Pudelpost</ins>''' <ins class="diffchange diffchange-inline">on </ins>merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (<ins class="diffchange diffchange-inline">umbes </ins>371-<ins class="diffchange diffchange-inline">287 eKr</ins>), kes tõestas <ins class="diffchange diffchange-inline">umnbes </ins>310. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastal </ins>eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastail </ins>merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse 226. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, sissepiiratud kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560. aastal ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, näiteks [[hoovus]]te uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini [[tuul]]tele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. </ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> </table>

TauriR http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6270&oldid=prev 2011-11-03T14:08:24Z

<p></p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 3. november 2011, kell 14:08</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''pudelpost''' - merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (u 371-287eKr), kes tõestas u 310.a eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888.a merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse&#160; 226. Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, <del class="diffchange diffchange-inline">sissepiratud </del>kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560.a ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, nt hoovuste uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini tuultele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. &#160;</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''pudelpost''' - merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (u 371-287eKr), kes tõestas u 310.a eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888.a merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse&#160; 226. Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, <ins class="diffchange diffchange-inline">sissepiiratud </ins>kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560.a ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, nt hoovuste uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini tuultele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. &#160;</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Autor. Enn Oja</del></div></td><td colspan="2">&#160;</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Allikas: </del>Mereleksikon<del class="diffchange diffchange-inline">, 1996</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">{{</ins>Mereleksikon<ins class="diffchange diffchange-inline">}}</ins></div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&lt;gallery&gt;</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&lt;gallery&gt;</div></td></tr> </table>

Malle http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Pudelpost&diff=6269&oldid=prev 2010-04-09T08:09:45Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;pudelpost&#039;&#039;&#039; - merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (u 371-287eKr), kes tõestas ...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''pudelpost''' - merre heidetud veekindlalt suletud pudel kirjaga. Vanim teada olev katse kasutada meres liikuvaid pudeleid teabe saamiseks tegi Theophrastos (u 371-287eKr), kes tõestas u 310.a eKr Gibraltari juurest merre heidetud ning Sicilia rannikult leitud pudeli abil, et Vahemeri saab oma vee Atlandi ookeanist. Golfi hoovuse kulgu uuris pudelite abil B. Franklin (1706-1790) ja prints Albert (1848-1922), kelle 1885-1888.a merre heidetud 1675st pudelist sai vastuse 226. Pudelposti saadeti ka uppumisohus laevadelt, merehädalistelt, sissepiratud kindlustest, pudelpostiga on levitatud ka reklaami, jumalasõna ja armastuskirju. Inglismaal nimetas Elizabeth I 1560.a ametisse merepudelite avaja, esimene oli T. Tonefield. Surmanuhtluse ähvardusel pidid leidjad kaldale uhutud pudelid talle puutumatult üle andma. Kaasajal kasutatakse pudelposti põhiliselt teaduslikel eesmärkidel, nt hoovuste uurimiseks, kalade kuderännete kindlakstegemiseks, kuid ka kirjasõprade otsimiseks. Paljudes mereriikides on asutatud pudelposti kogujate klubid. Kasutatakse plast- ja klaaspudeleid. Plastpudelid oma kerguse tõttu alluvad kergemini tuultele, raskemad ning rohkem vees istuvad klaaspudelid aga hoovustele. <br /> <br /> Autor. Enn Oja<br /> <br /> Allikas: Mereleksikon, 1996<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> Pilt:pudelpost1.jpg<br /> Pilt:pudelpost2.jpg<br /> Pilt:pudelpost3.jpg<br /> &lt;/gallery&gt;</div>

Enn Oja