Puri - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T15:29:00Z

3 redaktsiooni

TauriR: toim

2013-12-23T21:13:48Z

toim

TauriR – 15. jaanuar 2013, kell 23:27

2013-01-15T23:27:31Z

Malle: New page: '''Puri''', ka seil, riidest püstpind veesõiduki liikumapanemiseks tuule jõul. Purjelaeva purjed valmistatakse tihedast linasest või puuvillasest riidest (purjeriie), purjejahtidel...

2010-10-11T07:52:12Z

New page: '''Puri''', ka seil, riidest püstpind veesõiduki liikumapanemiseks tuule jõul. Purjelaeva purjed valmistatakse tihedast linasest või puuvillasest riidest (purjeriie), purjejahtidel...

Uus lehekülg

'''Puri''', ka seil, riidest püstpind veesõiduki liikumapanemiseks tuule jõul. Purjelaeva purjed valmistatakse tihedast linasest või puuvillasest riidest ([[purjeriie]]), purjejahtidel kasutatakse nüüdisajal harilikult tehiskiududest (nt. dakronist) riiet. Purjed jagunevad kahte põhirühma: raapurjed – põhiliselt trapetsikujulised, kinnitatud põiki laeva paiknevate [[raa]]de külge, ja pikipurjed – paiknevad algasendis piki laeva ja on kinnitatud [[taakide]] ning taglasepeelte ([[peel]]) külge. Pikipurjede hulka kuuluvad [[kliiver]], [[taaksel]], [[topsel]], [[priitpuri]], [[gunterpuri]], [[kahvelpuri]], bermuudapuri (pika masti tagaküljel paiknev, alumise servaga [[poomi]] külge kinnitatud kõrge kolmnurkpuri), ladinapuri (lühikesel mastil kaldu paikneva pikiraa – ladinaraa – külge kinnitatud kolmnurkne puri) ja lüügerpuri (mastil väikese kaldega paikneva pikiraa – lüügerraa – külge kinnitatud nelinurkne puri). Puri koosneb kahe rööpse õmblusega ([[naat]]) kokkuõmmeldud purjeriide paanidest. Servad on palistatud ja tugevdatud liiktrossi ([[liikimine]]) abil. Purjel on msg. pealeõmblused – tugevdus- ja kulumislapid. Taagi või peele külge seotaval purjeserval on [[purjeniidiga]] ääristatud augud – purjesilmad ([[lüüvers]]); rehvlindile tehtud auke ([[rehvimine]]) nimetatakse rehvaukudeks. – Eesti kalapaatide purjed tehti kodukootud linasest riidest. 19. saj lõpul võeti kasutusele vabrikulõuend, põhjarannikul Narvast ostetud puuvillriie. Kui paat oli ühisomand, tehti ka purjed ühiselt: iga kalur tõi ühe kangaosa. Ka paadipurjed õmmeldi kokku püstpaanidest ja ääristati jämedama nööriga (liik, liit, p-eselis). Vanim kalapaatidel kasutatud puri oli raapuri (raagpuri, raagapuri, ristpuri, lapp-puri). Raapurje alanurkades olid nöörid – purjejalad – purje sidumiseks parraste külge. Uuem oli priit- ehk pirkelpuri. 20. saj. algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitvail jääpurjekail. Mastist eespool oli kolmnurkne puri (kliiver, vokkpuri, ninavokk, siil).

Allikas: Mereleksikon, 1996

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Purjed jagunevad kahte põhirühma:
 #raapurjed – põhiliselt trapetsikujulised, kinnitatud põiki [[laev]]a paiknevate [[raa]]de külge
-#pikipurjed – paiknevad algasendis piki laeva ja on kinnitatud [[taak|taakide]] ning [[taglas]]e[[peel]]te külge. Pikipurjede hulka kuuluvad [[kliiver]], [[taaksel]], [[topsel]], [[priitpuri]], [[gunterpuri]], [[kahvelpuri]], [[bermuudapuri]] (pika [[masti]] tagaküljel paiknev, alumise servaga [[poomi]] külge kinnitatud kõrge kolmnurkpuri), [[ladinapuri]] (lühikesel mastil kaldu paikneva pikiraa – ladinaraa – külge kinnitatud kolmnurkne puri) ja [[lüügerpuri]] (mastil väikese kaldega paikneva pikiraa – lüügerraa – külge kinnitatud nelinurkne puri).
+#pikipurjed – paiknevad algasendis piki laeva ja on kinnitatud [[taak|taakide]] ning [[taglas]]e[[peel]]te külge. Pikipurjede hulka kuuluvad [[kliiver]], [[taaksel]], [[topsel]], [[priitpuri]], [[gunterpuri]], [[kahvelpuri]], [[bermuudapuri]] (pika [[mast]]i tagaküljel paiknev, alumise servaga [[poom]]i külge kinnitatud kõrge kolmnurkpuri), [[ladinapuri]] (lühikesel mastil kaldu paikneva pikiraa – ladinaraa – külge kinnitatud kolmnurkne puri) ja [[lüügerpuri]] (mastil väikese kaldega paikneva pikiraa – lüügerraa – külge kinnitatud nelinurkne puri).
-Puri koosneb kahe rööpse õmblusega ([[naat]]) kokkuõmmeldud purjeriide paanidest. Servad on palistatud ja tugevdatud liiktrossi ([[liikimine]]) abil. Purjel on mitmesugused pealeõmblused: tugevdus- ja kulumislapid. Taagi või peele külge seotaval purjeserval on [[purjeniidiga]] ääristatud augud – purjesilmad ([[lüüvers]]); rehvlindile tehtud auke ([[rehvimine]]) nimetatakse rehvaukudeks.
+Puri koosneb kahe rööpse õmblusega ([[naat]]) kokkuõmmeldud purjeriide paanidest. Servad on palistatud ja tugevdatud liiktrossi ([[liikimine]]) abil. Purjel on mitmesugused pealeõmblused: tugevdus- ja kulumislapid. Taagi või peele külge seotaval purjeserval on [[purjeniit|purjeniidiga]] ääristatud augud – purjesilmad ([[lüüvers]]); rehvlindile tehtud auke ([[rehvimine]]) nimetatakse rehvaukudeks.
-Eesti [[kalapaat]]ide purjed tehti kodukootud linasest riidest. 19. sajandi lõpul võeti kasutusele vabrikulõuend, põhjarannikul Narvast ostetud puuvillriie. Kui [[paat]] oli ühisomand, tehti ka purjed ühiselt: iga kalur tõi ühe kangaosa. Ka paadipurjed õmmeldi kokku püstpaanidest ja ääristati jämedama nööriga (liik, liit, purjeselis). Vanim kalapaatidel kasutatud puri oli raapuri (raagpuri, raagapuri, ristpuri, lapp-puri). Raapurje alanurkades olid nöörid – purjejalad – purje sidumiseks [[parras]]te külge. Uuem oli priit- ehk pirkelpuri. 20. sajandi algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitvail jääpurjekail. Mastist eespool oli kolmnurkne puri (kliiver, vokkpuri, ninavokk, siil).
+Eesti [[kalapaat]]ide purjed tehti kodukootud linasest riidest. 19. sajandi lõpul võeti kasutusele vabrikulõuend, põhjarannikul Narvast ostetud puuvillriie. Kui [[paat]] oli ühisomand, tehti ka purjed ühiselt: iga kalur tõi ühe kangaosa. Ka paadipurjed õmmeldi kokku püstpaanidest ja ääristati jämedama nööriga (''liik, liit, purjeselis''). Vanim kalapaatidel kasutatud puri oli raapuri (''raagpuri, raagapuri, ristpuri, lapp-puri''). Raapurje alanurkades olid nöörid – purjejalad – purje sidumiseks [[parras]]te külge. Uuem oli priit- ehk pirkelpuri. 20. sajandi algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitvail jääpurjekail. Mastist eespool oli kolmnurkne puri (''kliiver, vokkpuri, ninavokk, siil'').
 {{Mereleksikon}}
 [[Kategooria:Purjed| ]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 15. jaanuar 2013, kell 23:27
1. rida:		1. rida:
−	'''Puri''', ka seil, riidest püstpind veesõiduki liikumapanemiseks ~~tuule~~ jõul. ~~Purjelaeva~~ purjed valmistatakse tihedast linasest või puuvillasest riidest ([[purjeriie]]), ~~purjejahtidel~~ kasutatakse nüüdisajal harilikult tehiskiududest (~~nt.~~ dakronist) riiet. Purjed jagunevad kahte põhirühma: raapurjed – põhiliselt trapetsikujulised, kinnitatud põiki laeva paiknevate [[raa]]de külge, ja pikipurjed – paiknevad algasendis piki laeva ja on kinnitatud [[taakide]] ning taglasepeelte ([[peel]]) külge. Pikipurjede hulka kuuluvad [[kliiver]], [[taaksel]], [[topsel]], [[priitpuri]], [[gunterpuri]], [[kahvelpuri]], bermuudapuri (pika masti tagaküljel paiknev, alumise servaga [[poomi]] külge kinnitatud kõrge kolmnurkpuri), ladinapuri (lühikesel mastil kaldu paikneva pikiraa – ladinaraa – külge kinnitatud kolmnurkne puri) ja lüügerpuri (mastil väikese kaldega paikneva pikiraa – lüügerraa – külge kinnitatud nelinurkne puri). Puri koosneb kahe rööpse õmblusega ([[naat]]) kokkuõmmeldud purjeriide paanidest. Servad on palistatud ja tugevdatud liiktrossi ([[liikimine]]) abil. Purjel on msg. pealeõmblused – tugevdus- ja kulumislapid. Taagi või peele külge seotaval purjeserval on [[purjeniidiga]] ääristatud augud – purjesilmad ([[lüüvers]]); rehvlindile tehtud auke ([[rehvimine]]) nimetatakse rehvaukudeks. – Eesti kalapaatide purjed tehti kodukootud linasest riidest. 19. saj lõpul võeti kasutusele vabrikulõuend, põhjarannikul Narvast ostetud puuvillriie. Kui paat oli ühisomand, tehti ka purjed ühiselt: iga kalur tõi ühe kangaosa. Ka paadipurjed õmmeldi kokku püstpaanidest ja ääristati jämedama nööriga (liik, liit, p-eselis). Vanim kalapaatidel kasutatud puri oli raapuri (raagpuri, raagapuri, ristpuri, lapp-puri). Raapurje alanurkades olid nöörid – purjejalad – purje sidumiseks parraste külge. Uuem oli priit- ehk pirkelpuri. 20. saj. algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitvail jääpurjekail. Mastist eespool oli kolmnurkne puri (kliiver, vokkpuri, ninavokk, siil).	+	'''Puri''', ka '''seil''' on riidest püstpind veesõiduki liikumapanemiseks [[tuul]]e jõul. [[Purjelaev]]a purjed valmistatakse tihedast linasest või puuvillasest riidest - [[purjeriie\|purjeriidest]], [[purjejaht]]idel kasutatakse nüüdisajal harilikult tehiskiududest (näiteks dakronist) riiet.

−	~~Allikas~~: Mereleksikon~~, 1996~~	+	Purjed jagunevad kahte põhirühma:
		+	#raapurjed – põhiliselt trapetsikujulised, kinnitatud põiki [[laev]]a paiknevate [[raa]]de külge
		+	#pikipurjed – paiknevad algasendis piki laeva ja on kinnitatud [[taak\|taakide]] ning [[taglas]]e[[peel]]te külge. Pikipurjede hulka kuuluvad [[kliiver]], [[taaksel]], [[topsel]], [[priitpuri]], [[gunterpuri]], [[kahvelpuri]], [[bermuudapuri]] (pika [[masti]] tagaküljel paiknev, alumise servaga [[poomi]] külge kinnitatud kõrge kolmnurkpuri), [[ladinapuri]] (lühikesel mastil kaldu paikneva pikiraa – ladinaraa – külge kinnitatud kolmnurkne puri) ja [[lüügerpuri]] (mastil väikese kaldega paikneva pikiraa – lüügerraa – külge kinnitatud nelinurkne puri).
		+
		+	Puri koosneb kahe rööpse õmblusega ([[naat]]) kokkuõmmeldud purjeriide paanidest. Servad on palistatud ja tugevdatud liiktrossi ([[liikimine]]) abil. Purjel on mitmesugused pealeõmblused: tugevdus- ja kulumislapid. Taagi või peele külge seotaval purjeserval on [[purjeniidiga]] ääristatud augud – purjesilmad ([[lüüvers]]); rehvlindile tehtud auke ([[rehvimine]]) nimetatakse rehvaukudeks.
		+
		+	Eesti [[kalapaat]]ide purjed tehti kodukootud linasest riidest. 19. sajandi lõpul võeti kasutusele vabrikulõuend, põhjarannikul Narvast ostetud puuvillriie. Kui [[paat]] oli ühisomand, tehti ka purjed ühiselt: iga kalur tõi ühe kangaosa. Ka paadipurjed õmmeldi kokku püstpaanidest ja ääristati jämedama nööriga (liik, liit, purjeselis). Vanim kalapaatidel kasutatud puri oli raapuri (raagpuri, raagapuri, ristpuri, lapp-puri). Raapurje alanurkades olid nöörid – purjejalad – purje sidumiseks [[parras]]te külge. Uuem oli priit- ehk pirkelpuri. 20. sajandi algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitvail jääpurjekail. Mastist eespool oli kolmnurkne puri (kliiver, vokkpuri, ninavokk, siil).
		+
		+	{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Purjed\| ]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:29
(Erinevus puudub)