Räim - Redigeerimiste ajalugu

Madli – 23. november 2016, kell 22:27

2016-11-23T22:27:14Z

Madli: lingid ja kategooria

2016-11-23T22:26:41Z

lingid ja kategooria

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T15:34:09Z

3 redaktsiooni

Malle – 8. aprill 2011, kell 07:35

2011-04-08T07:35:59Z

Malle – 8. aprill 2011, kell 07:35

2011-04-08T07:35:01Z

Malle: New page: '''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna p...

2011-04-08T07:34:37Z

New page: '''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna p...

Uus lehekülg

'''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.

B: L.Rannak. Räim. Tln., 1988.

{{Mereleksikon}}

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 ==Viited==
-<ref></ref>
+{{viited}}
 {{Mereleksikon}}
 [[Kategooria:Kalad]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Räim''' (''Clupea harengus membras''), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.
+'''Räim''' (''Clupea harengus membras'') on [[Läänemeri|Läänemeres]] elav kala heeringa kääbusalamliigist.
-'''B:''' L.Rannak. Räim. Tln., 1988.
+Räim on kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosast Ölandi lõunatipuni elavat populatsiooni [[heeringas|heeringaks]], põhja pool elavat räimeks. Räim on [[pelaagiline|pelaagilise]] eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, ja võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab räim 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele.
 {{Mereleksikon}}

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.
+'''Räim''' (''Clupea harengus membras''), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.
 '''B:''' L.Rannak. Räim. Tln., 1988.
 {{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:34
(Erinevus puudub)