RISTNA (1906) - Redigeerimiste ajalugu

Madli: Madli teisaldas lehekülje RISTNA pealkirja RISTNA (1906) alla: täpsem pealkiri

2021-12-06T23:10:54Z

Madli teisaldas lehekülje RISTNA pealkirja RISTNA (1906) alla: täpsem pealkiri

Madli: /* Ajalugu */ toim

2021-12-06T23:10:15Z

‎Ajalugu: toim

Malle: /* Ajalugu */

2021-12-06T19:03:02Z

‎Ajalugu

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Miiniveeskaja-traaler Ristna merel.jpg | Pildiallkiri = Miiniveeskaja-traaler RISTNA merel | Nimi = APOSTOL PAVEL (1906-1915)
TRAALER NR 19 (1915-1920)...'

2021-12-06T18:49:06Z

Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Miiniveeskaja-traaler Ristna merel.jpg | Pildiallkiri = Miiniveeskaja-traaler RISTNA merel | Nimi = APOSTOL PAVEL (1906-1915)<br>TRAALER NR 19 (1915-1920)...'

Uus lehekülg

{{Laeva andmed
| Pilt =Miiniveeskaja-traaler Ristna merel.jpg
| Pildiallkiri = Miiniveeskaja-traaler RISTNA merel
| Nimi = APOSTOL PAVEL (1906-1915)<br>TRAALER NR 19 (1915-1920)<br>RISTNA (1920-1958)
| IMO number =
| MMSI number =
| Kutsung =
| Lipp =
| Kodusadam =
| Klassifikatsiooniühing =
| Reeder =
| Ehitusaasta = 1906
| Ehituskoht = Grangemouth, Šotimaa
| Ehitaja = Greenock Dockyard Co
| Tüüp =
| Klass =
| Sõsarlaevad = APOSTOL PJOTR
| Tellitud =
| Kiil maha pandud =
| Vette lastud =
| Ristitud =
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus =
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin =
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =1958
| Staatus = lammutatud
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 57,88 m
| Arvutuslik pikkus =
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius =15,50 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis =2,35 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis =
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus =
| Vabaparda kõrgus =
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 500 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus =
| Puhasmahutavus =
| Kiirus =13,5 sõlme (maksimaalne)
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus = 800 meremiili
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti =
| Kajutikohti =
| Kajuteid =
| Autode arv =
| Rajameetreid =
| Jääklass =
| Kere materjal =teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv =
| Rambid =
| Peamasin = aurumasin, 728 hj
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid = 2 sõuratast
| Rooliseadmed =
| Põtkurid =
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid =
| Kütusetankid = 54 t sütt
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere = 39 - 50
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Taavetid =
}}
==Ajalugu==
*Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi kõrval olevas [[Grangemouth]]’is, [[Greenock Dockyard Co]] laevatehases. Laev ehitati venelaste tellimusel, Äänisjärve (vene Oneega) Laevaühistuse tarbeks. Valmis sai laev 1906. aastal ja nimeks pandi [[APOSTOL PAVEL]]. Laeva mahutavus oli 470 brutotonni, hiljem sõjalaevana oli veeväljasurve 500 tonni. Laeva pikkus oli 57,88 meetrit, kere laius 7,95 meetrit, laius koos sõuratastega 15,50 meetrit ja süvis kuni 2,35 meetrit. Laev oli varustatud ühe 2-silindrilise kompaundaurumasinaga, mille võimsus oli 728 hobujõudu. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel millel söevaru 54 tonni, selle söevaruga sai 10-sõlmelise kiirusega läbida 800 meremiili (1480 kilomeetrit). Laeva täiskiirus oli erinevate andmete järgi 12-13,5 sõlme.
*Esialgu hakkas APOSTOL PAVEL Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle reisi- ja vedurilaevana. Peale seda hakkas laev sõitma Peterburg–Petroskoi (vene Petrozavodsk) liinil piki Neevat, Laadogat, Süvarit ja Äänisjärve.
*1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu revideerida 8-10 väikese süvisega aurikut miinitraalereiks. Väljavalitud laevade hulka kuulus ka APOSTOL PAVEL. Sama aasta maikuus hinnati laev ära. APOSTOL PAVEL ’i hinnaks kujunes umbes 190 000 rubla ja ta võeti Balti laevastiku koosseisu, millele järgnes laeva seadmestamine traaleriks, mis läks maksma omakorda 88 200 rubla. Juunikuuks oli APOSTOL PAVEL seadmestatud ümber traaleriks ja uueks nimeks sai ta TRAALER NR 19. Esialgu kasutati laeva mitte traalerina, vaid [[baaslaev]]ana. Verivärske sõjalaeva esimestel meresõitudel selgus ka üks puudujääk. Väikese süvise tõttu oli laeval külgtuules suur triiv.
*Peagi kasutati TRAALER NR 19 juba ka traalimistöödel Soome lahe suus ja Muhu väinas.
*Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, siis andis Balti laevastik 15. märtsil Soome punasele valitsusele üle osa oma vahilaevu ja ka TRAALER NR 19. Järgneva Jääretke käigus Balti laevastik lahkus Helsingist, TRAALER NR 19 jäeti maha, sest [[rataslaev]]a liikumine jääs oli mõeldamatu.
*1920. aasta kevadel osteti maha jäetud TRAALER NR 19 Soomest Eestisse ja määrati esialgu [[Traalerite Divisjon]]i. Laev sai uueks nimeks [[RISTNA]]. 15. jaanuaril 1921 Traalerite Divisjon likvideeriti ja [[miinitraaler]] RISTNA läks [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]]i käsutusse. 1925. aastal võeti RISTNA uuesti [[Sõjaministeerium]]i käsutusse. Esialgu läks RISTNA kapitaalremonti ümberehitamisele Tallinna Sadamatehasesse ja seadmestati 1927. aasta sügiseks miiniveeskja-traaleriks. Laev sai miinirööpmed, mis mahutasid kuni 175 miini. Miinide vettelaskmiseks tehti ahtri kõrvale parrastesse luugid. Tuli välja, et miiniveeskajaks sobib ratasaurik RISTNA väga hästi, kuna laevalt sai miine vette panna väga täpselt, sest laeva ahtri taga ei olnud sõukruvide tekitatud veekeerist. Laeva rahuaegne meeskond oli 39 meest, neist 4 ohvitseri. Sõjaajal oli meeskonnaks 50 meest.
*Rahuajal tegeles RISTNA miiniveeskamis- ja traalimisharjutustega, vedas merekindlustele märklaudu jms. 9. augustil 1929 sõitis RISTNA mööda Daugavat üles Riiga.
*Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt võeti RISTNA 1940. aasta 18. septembril vene laevastikku, esialgu määrati laev Balti laevastiku peabaasi Tallinna akvatooriumi kaitse koosseisu.
*Seoses Saksa-Vene sõjaga alates 1941. aasta juunist määrati RISTNA miini-veesketöödele. 15. juulist sai RISTNA endale uue meeskonna.
*Sama aasta juuli teisel poolel oli RISTNA Irbe väinas, kus ta oli tegevuses miinitõkete panekuga, kuid 23. juulil sai alus seejuures vigastada. Ta oli Läti ranniku lähistele juba 15 miini vette lasknud, kui kuueteistkümnes laeva ahtri taga plahvatas ning laeva vigastas. Selleks korraks miinipanek lõpetati ja sõideti Triigi sadamasse.
*RISTNA remonditi ja pani seejärel miine Viiburi lahel. Pärast sõda sai laev õppemiiniveeskjaks ning osales ka kolme vene filmi võtetel. 1957. aastal võeti RISTNAL relvad maha ja renditi kinostuudiole „Lenfilm“, kuid juba järgmisel aastal lammutati ta vanarauaks.
==Viited==

*1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
*2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.{{viited}}
[[Kategooria: Eesti sõjalaevad]]

@@ 106. rida: / 106. rida: @@
 }}
 ==Ajalugu==
-*Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi kõrval olevas [[Grangemouth]]’is, [[Greenock Dockyard Co]] laevatehases. Laev ehitati venelaste tellimusel, Äänisjärve (vene Oneega) Laevaühistuse tarbeks. Valmis sai laev 1906. aastal ja nimeks pandi '''APOSTOL PAVEL'''. Laeva mahutavus oli 470 brutotonni, hiljem sõjalaevana oli [[veeväljasurve]] 500 tonni. Laeva pikkus oli 57,88 meetrit, kere laius 7,95 meetrit, laius koos sõuratastega 15,50 meetrit ja süvis kuni 2,35 meetrit. Laev oli varustatud ühe 2-silindrilise kompaundaurumasinaga, mille võimsus oli 728 hobujõudu. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel millel söevaru 54 tonni, selle söevaruga sai 10-sõlmelise kiirusega läbida 800 [[meremiil]]i (1480 kilomeetrit). Laeva täiskiirus oli erinevate andmete järgi 12-13,5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]].
+*Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi naabruses olevas [[Grangemouth]]’is, [[Greenock Dockyard Co]] laevatehases. Laev ehitati venelaste tellimusel, Äänisjärve (vene Oneega) Laevaühistuse tarbeks. Valmis sai laev 1906. aastal ja nimeks pandi '''APOSTOL PAVEL'''. Laeva mahutavus oli 470 brutotonni, hiljem sõjalaevana oli [[veeväljasurve]] 500 t. Laeva pikkus oli 57,88 m, kere laius 7,95 m, laius koos sõuratastega 15,50 m ja süvis kuni 2,35 m. Laev oli varustatud ühe 2-silindrilise kompaund[[aurumasin]]aga, mille võimsus oli 728 hj. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel, mille söevaru 54 t. Selle söevaruga sai 10-sõlmelise kiirusega läbida 800 [[meremiil]]i. Laeva täiskiirus oli erinevate andmete järgi 12-13,5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]].
-*Esialgu hakkas APOSTOL PAVEL Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle reisi- ja vedurlaevana. Peale seda hakkas laev sõitma Peterburg–Petroskoi (vene Petrozavodsk) liinil piki Neevat, Laadogat, Süvarit ja Äänisjärve.
+*Esialgu hakkas APOSTOL PAVEL Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle [[Reisilaev|reisi-]] ja [[vedurlaev]]ana. Peale seda hakkas laev sõitma Peterburi–Petroskoi (vene Petrozavodsk) liinil piki Neevat, Laadogat, Süvarit ja Äänisjärve.
-*1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu revideerida 8-10 väikese süvisega aurikut miinitraalereiks. Väljavalitud laevade hulka kuulus ka APOSTOL PAVEL. Sama aasta maikuus hinnati laev ära. APOSTOL PAVEL ’i hinnaks kujunes umbes 190 000 rubla ja ta võeti Balti laevastiku koosseisu, millele järgnes laeva seadmestamine traaleriks, mis läks maksma omakorda 88 200 rubla. Juunikuuks oli APOSTOL PAVEL seadmestatud ümber traaleriks ja uueks nimeks sai ta '''TRAALER NR 19'''. Esialgu kasutati laeva mitte traalerina, vaid [[baaslaev]]ana. Verivärske sõjalaeva esimestel meresõitudel selgus ka üks puudujääk. Väikese süvise tõttu oli laeval külgtuules suur triiv.
+*1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu revideerida 8-10 väikese süvisega [[aurik]]ut miinitraalereiks. Väljavalitud laevade hulka kuulus ka APOSTOL PAVEL. Sama aasta maikuus hinnati laev ära. APOSTOL PAVELi hinnaks kujunes umbes 190 000 rubla ja laev võeti Balti laevastiku koosseisu, millele järgnes laeva seadmestamine traaleriks, mis läks maksma omakorda 88 200 rubla. Juunikuuks oli APOSTOL PAVEL seadmestatud ümber traaleriks ja uueks nimeks sai ta '''TRAALER NR 19'''. Esialgu kasutati laeva mitte traalerina, vaid [[baaslaev]]ana. Verivärske [[sõjalaev]]a esimestel meresõitudel selgus ka üks puudujääk. Väikese süvise tõttu oli laeval külgtuules suur [[triiv]].
 *Peagi kasutati TRAALER NR 19 juba ka traalimistöödel Soome lahe suus ja Muhu väinas.
-*Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, siis andis Balti laevastik 15. märtsil Soome punasele valitsusele üle osa oma vahilaevu ja ka TRAALER NR 19. Järgneva Jääretke käigus Balti laevastik lahkus Helsingist, TRAALER NR 19 jäeti maha, sest [[rataslaev]]a liikumine jääs oli mõeldamatu.
+*Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, siis andis Balti laevastik 15. märtsil Soome punasele valitsusele üle osa oma vahilaevu ja ka TRAALERi NR 19. Järgneva Jääretke käigus Balti laevastik lahkus Helsingist, TRAALER NR 19 jäeti maha, sest [[rataslaev]]a liikumine jääs oli mõeldamatu.
-*1920. aasta kevadel osteti maha jäetud TRAALER NR 19 Soomest Eestisse ja määrati esialgu [[Traalerite Divisjon]]i. Laev sai uueks nimeks '''RISTNA'''. 15. jaanuaril 1921 Traalerite Divisjon likvideeriti ja [[miinitraaler]] RISTNA läks [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]]i käsutusse. 1925. aastal võeti RISTNA uuesti [[Sõjaministeerium]]i käsutusse. Esialgu läks RISTNA kapitaalremonti ümberehitamisele Tallinna Sadamatehasesse ja seadmestati 1927. aasta sügiseks miiniveeskja-traaleriks. Laev sai miinirööpmed, mis mahutasid kuni 175 miini. Miinide vettelaskmiseks tehti ahtri kõrvale parrastesse luugid. Tuli välja, et miiniveeskajaks sobib ratasaurik RISTNA väga hästi, kuna laevalt sai miine vette panna väga täpselt, sest laeva ahtri taga ei olnud sõukruvide tekitatud veekeerist. Laeva rahuaegne meeskond oli 39 meest, neist 4 ohvitseri. Sõjaajal oli meeskonnaks 50 meest.
+*1920. aasta kevadel osteti maha jäetud TRAALER NR 19 Soomest Eestisse ja määrati esialgu [[Traalerite Divisjon]]i. Laev sai uueks nimeks '''RISTNA'''. 15. jaanuaril 1921 Traalerite Divisjon likvideeriti ja [[miinitraaler]] RISTNA läks [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]]i käsutusse. 1925. aastal võeti RISTNA uuesti [[Sõjaministeerium]]i käsutusse. Esialgu läks RISTNA kapitaalremonti ümberehitamisele [[Tallinna Sadamatehas]]esse ja seadmestati 1927. aasta sügiseks miiniveeskja-traaleriks. Laev sai miinirööpmed, mis mahutasid kuni 175 miini. Miinide vettelaskmiseks tehti [[Ahter|ahtri]] kõrvale [[parras]]tesse luugid. Tuli välja, et miiniveeskajaks sobib ratasaurik RISTNA väga hästi, kuna laevalt sai miine vette panna väga täpselt, sest laeva ahtri taga ei olnud sõukruvide tekitatud veekeerist. Laeva rahuaegne [[meeskond]] oli 39 meest, neist 4 ohvitseri. Sõjaajal oli meeskonnaks 50 meest.
 *Rahuajal tegeles RISTNA miiniveeskamis- ja traalimisharjutustega, vedas merekindlustele märklaudu jms. 9. augustil 1929 sõitis RISTNA mööda Daugavat üles Riiga.
-*Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt võeti RISTNA 1940. aasta 18. septembril vene laevastikku, esialgu määrati laev Balti laevastiku peabaasi Tallinna akvatooriumi kaitse koosseisu.
+*Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt võeti RISTNA 1940. aasta 18. septembril Nõukogude Liidu laevastikku, esialgu määrati laev Balti laevastiku peabaasi Tallinna akvatooriumi kaitse koosseisu.
 *Seoses Saksa-Vene sõjaga alates 1941. aasta juunist määrati RISTNA miini-veesketöödele. 15. juulist sai RISTNA endale uue meeskonna.
-*Sama aasta juuli teisel poolel oli RISTNA Irbe väinas, kus ta oli tegevuses miinitõkete panekuga, kuid 23. juulil sai alus seejuures vigastada. Ta oli Läti ranniku lähistele juba 15 miini vette lasknud, kui kuueteistkümnes laeva ahtri taga plahvatas ning laeva vigastas. Selleks korraks miinipanek lõpetati ja sõideti Triigi sadamasse.
+*Sama aasta juuli teisel poolel oli RISTNA Irbe väinas, kus oli tegevuses miinitõkete panekuga, kuid 23. juulil sai alus seejuures vigastada. Ta oli Läti ranniku lähistele juba 15 miini vette lasknud, kui kuueteistkümnes laeva ahtri taga plahvatas ning laeva vigastas. Selleks korraks miinipanek lõpetati ja sõideti Triigi sadamasse.
-*RISTNA remonditi ja pani seejärel miine Viiburi lahel. Pärast sõda sai laev õppemiiniveeskjaks ning osales ka kolme vene filmi võtetel. 1957. aastal võeti RISTNAL relvad maha ja renditi kinostuudiole „Lenfilm“, kuid juba järgmisel aastal lammutati ta vanarauaks.
+*RISTNA remonditi ja pani seejärel miine Viiburi lahel. Pärast sõda sai laev õppemiiniveeskjaks ning osales ka kolme vene filmi võtetel. 1957. aastal võeti RISTNAL relvad maha ja renditi kinostuudiole „Lenfilm“, kuid juba järgmisel aastal laev lammutati.
 ==Viited==

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 6. detsember 2021, kell 23:10
(Erinevus puudub)

RISTNA (1906) - Redigeerimiste ajalugu

Madli: Madli teisaldas lehekülje RISTNA pealkirja RISTNA (1906) alla: täpsem pealkiri

Madli: /* Ajalugu */ toim

Malle: /* Ajalugu */

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Miiniveeskaja-traaler Ristna merel.jpg | Pildiallkiri = Miiniveeskaja-traaler RISTNA merel | Nimi = APOSTOL PAVEL (1906-1915)TRAALER NR 19 (1915-1920)...'

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =Miiniveeskaja-traaler Ristna merel.jpg | Pildiallkiri = Miiniveeskaja-traaler RISTNA merel | Nimi = APOSTOL PAVEL (1906-1915)
TRAALER NR 19 (1915-1920)...'