Radar - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: lisatud pilt

2017-09-03T13:03:43Z

lisatud pilt

Madli – 12. märts 2017, kell 23:07

2017-03-12T23:07:26Z

Tauri: Uus lehekülg: ''''Radar''' (inglise lühend ''radio detection and ranging'' 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka '''raadiolokaator''', on raadiolokatsiooni põhimõttel töö...'

2017-03-12T11:52:43Z

Uus lehekülg: ''''Radar''' (inglise lühend ''radio detection and ranging'' 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka '''raadiolokaator''', on raadiolokatsiooni põhimõttel töö...'

Uus lehekülg

'''Radar''' (inglise lühend ''radio detection and ranging'' 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka '''raadiolokaator''', on [[raadiolokatsioon]]i põhimõttel töötav raadioelektroonsetest ja elektromehaanilistest plokkidest koosnev [[navigatsiooniseade]].

Laevaradari kasutamise eesmärk on mere- ja kaldasihtmärkide (näiteks [[rannajoon]]e, [[meremärk]]ide ja [[laev]]ade) avastamine, laeva asukoha määramine ja vaatluste sooritamine laevakokkupõrgete vältimiseks. Radari põhiosad (plokid) on saatja, vastuvõtja, indikaator, lainejuhe ja radariantenn. Radari saatja genereerib ultralühilaineribas (3 ja 10 cm) võimsaid (10-80 kW) lühiajalisi (0,05-1 μs) kõrgsageduslikke (3-10 GHz) elektromagnetimpulsse, mis lainejuhtme ja pöörleva radariantenni kaudu suunatakse kitsa horisontaalkiirena ümbrusse. Mingilt sihtmärgilt peegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga, nad võimendatakse vastuvõtjas ja suunatakse indikaatorisse. Avastatud sihtmärk on indikaatori elektronkiiretoru ekraanil nähtav helendava punktina. Sellise kajasignaali paiknemine radari ekraani keskme suhtes vastab mingis kindlas mõõdus sihtmärgi asukohale laeva (radariantenni) suhtes.

Radariekraani mõõtkava võib muuta 0,25 [[meremiil|miilist]] 60 miilini (suurim radari tegevuskaugus). Kauguse määramiseks on radari ekraanil liikuvad ja liikumatud kaugusringid. Suuna määramiseks ümbritsevad radari ekraani [[gürokompass]]iga seotud liikuv ja liikumatu skaala, millelt võib mehaanilise või elektronsihiku abil saada kas radari[[peiling]]u või radari[[kursinurk|kursinurga]].

Radari ekraanil olev kujutis võib olla orienteeritud kas laeva pikitasandi või [[meridiaan]]i suhtes, ta on niinimetatud suhtelise liikumise režiimis (oma laev asub ekraani keskmes ja kajasignaalide liikumine on laeva ja sihtmärgi liikumise geomeetriline summa). Raalidega radaritel on ka niinimetatud tõelise liikumise režiim. Sel juhul liiguvad radariekraanil ringlaotuse keskpnkt (oma laev) ja liikuvate sihtmärkide kajasignaalid vastavalt oma kiirusele ja suunale.

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Navigatsiooniseadmed]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 3. september 2017, kell 13:03
1. rida:		1. rida:
−	'''Radar''' (inglise lühend ''radio detection and ranging'' 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka '''raadiolokaator''', on [[raadiolokatsioon]]i põhimõttel töötav raadioelektroonsetest ja elektromehaanilistest plokkidest koosnev [[navigatsiooniseade]].	+	[[Pilt:Radaripilt.jpg\|thumb\|right\|300px\|Sundi väin radariekraanil]]'''Radar''' (inglise lühend ''radio detection and ranging'' 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka '''raadiolokaator''', on [[raadiolokatsioon]]i põhimõttel töötav raadioelektroonsetest ja elektromehaanilistest plokkidest koosnev [[navigatsiooniseade]].

	Laevaradari kasutamise eesmärk on mere- ja kaldasihtmärkide (näiteks [[rannajoon]]e, [[meremärk]]ide ja [[laev]]ade) avastamine, laeva asukoha määramine ja vaatluste sooritamine laevakokkupõrgete vältimiseks. Radari põhiosad (plokid) on saatja, vastuvõtja, indikaator, lainejuhe ja radariantenn. Radari saatja genereerib ultralühilaineribas (3 ja 10 cm) võimsaid (10-80 kW) lühiajalisi (0,05-1 μs) kõrgsageduslikke (3-10 GHz) elektromagnetimpulsse, mis lainejuhtme ja pöörleva radariantenni kaudu suunatakse kitsa horisontaalkiirena ümbrusse. Mingilt sihtmärgilt peegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga, need võimendatakse vastuvõtjas ja suunatakse indikaatorisse. Avastatud sihtmärk on indikaatori elektronkiiretoru ekraanil nähtav helendava punktina. Sellise kajasignaali paiknemine radari ekraani keskme suhtes vastab mingis kindlas mõõdus sihtmärgi asukohale laeva (radariantenni) suhtes.		Laevaradari kasutamise eesmärk on mere- ja kaldasihtmärkide (näiteks [[rannajoon]]e, [[meremärk]]ide ja [[laev]]ade) avastamine, laeva asukoha määramine ja vaatluste sooritamine laevakokkupõrgete vältimiseks. Radari põhiosad (plokid) on saatja, vastuvõtja, indikaator, lainejuhe ja radariantenn. Radari saatja genereerib ultralühilaineribas (3 ja 10 cm) võimsaid (10-80 kW) lühiajalisi (0,05-1 μs) kõrgsageduslikke (3-10 GHz) elektromagnetimpulsse, mis lainejuhtme ja pöörleva radariantenni kaudu suunatakse kitsa horisontaalkiirena ümbrusse. Mingilt sihtmärgilt peegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga, need võimendatakse vastuvõtjas ja suunatakse indikaatorisse. Avastatud sihtmärk on indikaatori elektronkiiretoru ekraanil nähtav helendava punktina. Sellise kajasignaali paiknemine radari ekraani keskme suhtes vastab mingis kindlas mõõdus sihtmärgi asukohale laeva (radariantenni) suhtes.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Radar''' (inglise lühend ''radio detection and ranging'' 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka '''raadiolokaator''', on [[raadiolokatsioon]]i põhimõttel töötav raadioelektroonsetest ja elektromehaanilistest plokkidest koosnev [[navigatsiooniseade]].
-Laevaradari kasutamise eesmärk on mere- ja kaldasihtmärkide (näiteks [[rannajoon]]e, [[meremärk]]ide ja [[laev]]ade) avastamine, laeva asukoha määramine ja vaatluste sooritamine laevakokkupõrgete vältimiseks. Radari põhiosad (plokid) on saatja, vastuvõtja, indikaator, lainejuhe ja radariantenn. Radari saatja genereerib ultralühilaineribas (3 ja 10 cm) võimsaid (10-80 kW) lühiajalisi (0,05-1 &mu;s) kõrgsageduslikke (3-10 GHz) elektromagnetimpulsse, mis lainejuhtme ja pöörleva radariantenni kaudu suunatakse kitsa horisontaalkiirena ümbrusse. Mingilt sihtmärgilt peegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga, nad võimendatakse vastuvõtjas ja suunatakse indikaatorisse. Avastatud sihtmärk on indikaatori elektronkiiretoru ekraanil nähtav helendava punktina. Sellise kajasignaali paiknemine radari ekraani keskme suhtes vastab mingis kindlas mõõdus sihtmärgi asukohale laeva (radariantenni) suhtes.
+Laevaradari kasutamise eesmärk on mere- ja kaldasihtmärkide (näiteks [[rannajoon]]e, [[meremärk]]ide ja [[laev]]ade) avastamine, laeva asukoha määramine ja vaatluste sooritamine laevakokkupõrgete vältimiseks. Radari põhiosad (plokid) on saatja, vastuvõtja, indikaator, lainejuhe ja radariantenn. Radari saatja genereerib ultralühilaineribas (3 ja 10 cm) võimsaid (10-80 kW) lühiajalisi (0,05-1 &mu;s) kõrgsageduslikke (3-10 GHz) elektromagnetimpulsse, mis lainejuhtme ja pöörleva radariantenni kaudu suunatakse kitsa horisontaalkiirena ümbrusse. Mingilt sihtmärgilt peegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga, need võimendatakse vastuvõtjas ja suunatakse indikaatorisse. Avastatud sihtmärk on indikaatori elektronkiiretoru ekraanil nähtav helendava punktina. Sellise kajasignaali paiknemine radari ekraani keskme suhtes vastab mingis kindlas mõõdus sihtmärgi asukohale laeva (radariantenni) suhtes.
 Radariekraani mõõtkava võib muuta 0,25 [[meremiil|miilist]] 60 miilini (suurim radari tegevuskaugus). Kauguse määramiseks on radari ekraanil liikuvad ja liikumatud kaugusringid. Suuna määramiseks ümbritsevad radari ekraani [[gürokompass]]iga seotud liikuv ja liikumatu skaala, millelt võib mehaanilise või elektronsihiku abil saada kas radari[[peiling]]u või radari[[kursinurk|kursinurga]].
-Radari ekraanil olev kujutis võib olla orienteeritud kas laeva pikitasandi või [[meridiaan]]i suhtes, ta on niinimetatud suhtelise liikumise režiimis (oma laev asub ekraani keskmes ja kajasignaalide liikumine on laeva ja sihtmärgi liikumise geomeetriline summa). Raalidega radaritel on ka niinimetatud tõelise liikumise režiim. Sel juhul liiguvad radariekraanil ringlaotuse keskpnkt (oma laev) ja liikuvate sihtmärkide kajasignaalid vastavalt oma kiirusele ja suunale.
+Radari ekraanil olev kujutis võib olla orienteeritud kas laeva pikitasandi või [[meridiaan]]i suhtes, see on niinimetatud suhtelise liikumise režiimis (oma laev asub ekraani keskmes ja kajasignaalide liikumine on laeva ja sihtmärgi liikumise geomeetriline summa). Raalidega radaritel on ka niinimetatud tõelise liikumise režiim. Sel juhul liiguvad radariekraanil ringlaotuse keskpunkt (oma laev) ja liikuvate sihtmärkide kajasignaalid vastavalt oma kiirusele ja suunale.
 {{mereleksikon}}
 [[Kategooria:Navigatsiooniseadmed]]