Roolimasin - Redigeerimiste ajalugu

Madli: link

2017-12-04T22:50:41Z

link

Madli: toim

2017-12-04T22:47:59Z

toim

Jüri – 4. detsember 2017, kell 00:58

2017-12-04T00:58:19Z

Jüri – 3. detsember 2017, kell 18:28

2017-12-03T18:28:46Z

Jüri – 3. detsember 2017, kell 16:33

2017-12-03T16:33:50Z

Jüri: Uus lehekülg: ''''Roolimasin''' on rooliseadme täiturmehhanism, mis koosneb täiturmootorist koos selle juhtimiseks vajalike seadmete ja süsteemidega. Rikete ja avariijuhtumit...'

2017-12-03T15:51:46Z

Uus lehekülg: ''''Roolimasin''' on rooliseadme täiturmehhanism, mis koosneb täiturmootorist koos selle juhtimiseks vajalike seadmete ja süsteemidega. Rikete ja avariijuhtumit...'

Uus lehekülg

'''Roolimasin''' on [[rooliseade|rooliseadme]] täiturmehhanism, mis koosneb täiturmootorist koos selle juhtimiseks vajalike seadmete ja süsteemidega. Rikete ja avariijuhtumite puhuks peab laevadele olema lisaks pearoolimasinale ka abiroolimasin (varuroolimasin). Pea- ja abiroolimasina juhtimissüsteemid on dubleeritud (on põhi- ja varusüsteem) ja voolukatkestuse puhul rakenduvad roolimasinad töösse [[avariidiiselgeneraatori]] käivitumisel või elektrivarustuse taastumisel automaatselt. [[Rumpliruum]]i paigutatakse ka avariijuhtimisseadmed, näidikud ja sidevahendid [[komandosild|komandosillaga]].

Vastavuses kehtestatud nõuetele peab pearoolimasin juhtsignaali saamisel tagama [[rool]]i panekut 35° ühest [[parras|pardast] 35° teise pardasse, kui [[laev]] liigub ekspluatatsioonikiirusega ja on suurima [[süvis]]ega ning rooli panekut 35° ühest pardast 30° teise pardasse mitte enam kui 28 sekundi jooksul.
Abiroolimasin peab tagama rooli panekut 15° ühest pardast 15° teise pardasse mitte enam kui 60 sekundi jooksul, kui laev on suurima süvisega ja liigub ekspluatatsikiirusega või kiirusega 7 [[sõlm]]e, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
Juhul, kui rooliseadme juurde kuulub kaks või enam ühesugust autonoomset roolimasinat, võib abirooliseade puududa.

Varasematel aegadel kasutati laevadel rooli pööramiseks mehaanilisi käsiajameid, kus jõumoment [[rooliratas|roolirattalt]] edastati [[rumpel|rumplile]] tross- kett- või võllülekandega, praegu võib neid olla kasutusel vaid väikestel alustel (nt väikelaevadel ja kaatritel) või abiroolimaseadmena. 19 sajandi lõpus hakati laevadele paigaldama käsiajami asemel aurukäitavat roolimasinat, mida nüüdisajal praktiliselt enam ei kasutata. Nüüdislaevadel on kasutusel elektrilised või elektrohüdraulilised roolimasinad.

''' Elektrilise roolimasina''' põhiosa on [[paller]]il vabalt pööratav hammassektor, mis on seotud rumpliga elastse sidestusega (tavaliselt vedruamortisaatoriga) roolilt edastuvate lainelöökide summutamiseks. Juhtsignaali saamisel pannakse hammassektor liikuma silindrilise hammasrattaga, mille paneb pöörlema elektrimootor läbi diferentsiaaltigureduktori.

'''Elektrohüdraulilise roolimasina''' täiturajamiks võib olla:
*hammaslatt hüdromootoriga roolimasin - hüdrosilindris olev hammaslattkolb, mis pannakse liikuma juhtsignaali saamisel hüdrosilindri vastavasse töökambrisse pumbatava hüdroõli rõhu toimel, pöörab pallerit selle otsale kinnitatud silindrilise hammasratta kaudu
*kahe või nelja hüdrosilindriga roolimasin – hüdrosilindrite varbkolvid on šarniirse liuguri ja risttala kaudu ühendatud rumpliga. Juhtsignaali saamisel surutakse hüdroõli torustiku kaudu hürosilindrite vastavasse poolde ja varbkovide sisse või väljaliikumisega pööratakse rumpli ja palleri kaudu roolilehte juhtsignaaliga antud nurga võrra.
*labapöördhüdromootor – otseselt palleri koonusele kinnitatud silindrilises keres asub töölabadega rootor. Töölabad ja kere sisesinale kinnitatud moodustavad survekambrid, kuhu juhtsignaali saamisel suunatav hüdroõli rõhk paneb rootori pöörlema ja sellega koos ka palleri.

Hüdrosüsteemide õlitoite allikaks on, sõltuvalt roolimasina liigist, erineva arvu, konstruktsiooni ja tööpõhimõttega hüdropumbad (kolb-rotatsioonradiaal-, kolb-rotatsioonaksiaal-, hammasratas-, siiber- või kruvipumbad).
Roolimasinat juhitakse roolikambrist roolirattaga, hoobade või juhtnuppudega harilikult elektriliste juhtajamite abil. Järgiv mehhanism seiskab roolimasina kui rool on liikunud juhtorgani seatud pöördele vastavas ulatuses.

<gallery>
Pilt:RM1.png|Elektriline roolimasin
Pilt:RM2.png|a)kahe hüdrosilindriga roolimasin; b)nelja hüdrosilindriga roolimasin

Pilt:RM3.png|Hammaslatt hüdromootoriga roolimasin
Pilt:PM4.png|Laba-pöördhüdromootoriga roolimasin
<gallery>

Autor: [[Jüri Kask]]

==Allikad==

*[[Heino Punab]], Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. TTÜ Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3
*[[MERLE]]
*Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 233 '''Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded''' [[Kategooria:[[Rooliseadmed]]]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Roolimasin''' on [[rooliseade|rooliseadme]] täiturmehhanism, mis koosneb täiturmootorist koos selle juhtimiseks vajalike seadmete ja süsteemidega.  Rikete ja avariijuhtumite puhuks peab laevadel olema lisaks pearoolimasinale ka abiroolimasin (varuroolimasin). Pea- ja abiroolimasina juhtimissüsteemid on dubleeritud (on põhi- ja varusüsteem) ja voolukatkestuse puhul rakenduvad roolimasinad töösse [[avariidiiselgeneraator|avariidiiselgeneraatori]] käivitumisel või elektrivarustuse taastumisel automaatselt. [[Rumpliruum]]i paigutatakse ka avariijuhtimisseadmed, näidikud ja sidevahendid [[komandosild|komandosillaga]].
+'''Roolimasin''' on [[rooliseade|rooliseadme]] täiturmehhanism, mis koosneb täiturmootorist koos selle juhtimiseks vajalike seadmete ja süsteemidega.
-Vastavuses kehtestatud nõuetele peab pearoolimasin juhtsignaali saamisel tagama [[rool]]i panekut 35° ühest [[parras|pardast]] 35° teise pardasse, kui [[laev]] liigub ekspluatatsioonikiirusega ja on suurima [[süvis]]ega ning rooli panekut 35° ühest pardast 30° teise pardasse mitte enam kui 28 sekundi jooksul.
+Rikete ja avariijuhtumite puhuks peab laevadel olema lisaks pearoolimasinale ka abiroolimasin (varuroolimasin). Pea- ja abiroolimasina juhtimissüsteemid on dubleeritud (on põhi- ja varusüsteem) ja voolukatkestuse puhul rakenduvad roolimasinad töösse [[avariidiiselgeneraator]]i käivitumisel või elektrivarustuse taastumisel automaatselt. [[Rumpliruum]]i paigutatakse ka avariijuhtimisseadmed, näidikud ja sidevahendid [[komandosild|komandosillaga]].
-Varasematel aegadel kasutati laevadel rooli pööramiseks mehaanilisi käsiajameid, kus jõumoment [[rooliratas|roolirattalt]] edastati [[rumpel|rumplile]] tross- kett- või võllülekandega, praegu võib neid olla kasutusel vaid väikestel alustel (nt väikelaevadel  ja kaatritel) või abirooliseadmena. 19 sajandi lõpus hakati laevadele paigaldama käsiajami asemel aurukäitavat roolimasinat, mida  nüüdisajal praktiliselt enam ei kasutata. Nüüdislaevadel on kasutusel elektrilised või elektrohüdraulilised roolimasinad.
+Vastavalt nõuetele peab pearoolimasin juhtsignaali saamisel tagama [[rool]]i panekut 35° ühest [[parras|pardast]] 35° teise pardasse, kui [[laev]] liigub ekspluatatsioonikiirusega ja on suurima [[süvis]]ega ning selleks ei või kuluda rohkem kui 28 sekundit. Abiroolimasin peab tagama rooli panekut 15° ühest pardast 15° teise pardasse mitte enama kui 60 sekundi jooksul, kui laev on suurima  süvisega ja liigub ekspluatatsioonikiirusega või kiirusega 7 [[sõlm]]e (sõltuvalt sellest, kumb on suurem). Kui rooliseadme juurde kuulub kaks või enam ühesugust autonoomset roolimasinat, võib abirooliseade puududa.
-''' Elektrilise roolimasina''' põhiosa on [[paller]]il vabalt pööratav hammassektor, mis on seotud rumpliga  elastse sidestusega (tavaliselt vedruamortisaatoriga) roolilt edastuvate lainelöökide summutamiseks. Juhtsignaali saamisel pannakse hammassektor liikuma silindrilise hammasrattaga, mille paneb pöörlema elektrimootor läbi diferentsiaaltigureduktori.
+Varasemal ajal kasutati [[laev]]adel rooli pööramiseks mehaanilisi käsiajameid, kus jõumoment [[rooliratas|roolirattalt]] edastati [[rumpel|rumplile]] tross-, kett- või võllülekandega, praegu võib neid olla kasutusel vaid väikestel alustel (nt [[väikelaev]]adel ja kaatritel) või abirooliseadmena. 19. sajandi lõpus hakati laevadele paigaldama käsiajami asemel aurukäitatavat roolimasinat, mida  nüüdisajal praktiliselt enam ei kasutata. Nüüdislaevadel on kasutusel elektrilised või elektrohüdraulilised roolimasinad.
 '''Elektrohüdraulilise roolimasina''' täiturajamiks võib olla:
 *hammaslatt hüdromootoriga roolimasin - hüdrosilindris olev hammaslattkolb, mis pannakse liikuma juhtsignaali saamisel hüdrosilindri vastavasse töökambrisse pumbatava hüdroõli rõhu toimel, pöörab pallerit selle otsale kinnitatud silindrilise hammasratta kaudu
-*kahe või nelja hüdrosilindriga roolimasin – hüdrosilindrite varbkolvid on šarniirse liuguri ja risttala kaudu ühendatud rumpliga. Juhtsignaali saamisel surutakse hüdroõli torustiku kaudu hürosilindrite vastavasse poolde  ja varbkovide sisse või väljaliikumisega pööratakse rumpli ja palleri kaudu roolilehte  juhtsignaaliga antud nurga võrra.
+*kahe või nelja hüdrosilindriga roolimasin – hüdrosilindrite varbkolvid on šarniirse liuguri ja risttala kaudu ühendatud rumpliga. Juhtsignaali saamisel surutakse hüdroõli torustiku kaudu hüdrosilindrite vastavasse poolde  ja varbkolvide sisse- või väljaliikumisega pööratakse rumpli ja palleri kaudu roolilehte  juhtsignaaliga antud nurga võrra
-*labapöördhüdromootor – mootori silindrilises keres  asub otseselt palleri koonusele kinnitatud  töölabadega rootor. Töölabad ja kere sisesinale kinnitatud töölabade liikumise piirajad moodustavad survekambrid, kuhu juhtsignaali saamisel suunatav hüdroõli rõhk paneb rootori pöörlema ja sellega koos ka palleri.
+*labapöördhüdromootor – mootori silindrilises keres asub otse palleri koonusele kinnitatud  töölabadega rootor. Töölabad ja kere siseseinale kinnitatud töölabade liikumise piirajad moodustavad survekambrid, kuhu juhtsignaali saamisel suunatav hüdroõli rõhk paneb rootori pöörlema ja sellega koos ka palleri.
 Hüdrosüsteemide õlitoite allikaks on, sõltuvalt roolimasina liigist, erineva arvu, konstruktsiooni ja tööpõhimõttega hüdropumbad (kolb-rotatsioonradiaal-, kolb-rotatsioonaksiaal-, hammasratas-, siiber- või kruvipumbad).
-Roolimasinat juhitakse roolikambrist roolirattaga, hoobade või juhtnuppudega harilikult elektriliste juhtajamite abil. Järgiv mehhanism seiskab roolimasina kui rool on liikunud juhtorgani seatud pöördele vastavas ulatuses.
+Roolimasinat juhitakse roolikambrist roolirattaga, hoobade või juhtnuppudega harilikult elektriliste juhtajamite abil. Järgiv mehhanism seiskab roolimasina, kui rool on liikunud juhtorgani seatud pöördele vastavas ulatuses.
 <gallery>
 Pilt:RM1.png|Elektriline roolimasin
@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 </gallery>
-Autor; [[Jüri Kask]]
+Autor: [[Jüri Kask]]
 ==Allikad==
 *[[Heino Punab]], Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. TTÜ Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3
 *[[MerLe]]
-*Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 233 Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded                                                                                                   [[Kategooria: Rooliseade]]
+*[https://www.riigiteataja.ee/akt/628800 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 233 "Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded"]                                                                                                   [[Kategooria: Rooliseade]]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Juhul, kui rooliseadme juurde kuulub kaks või enam ühesugust autonoomset roolimasinat, võib abirooliseade puududa.
-Varasematel aegadel kasutati laevadel rooli pööramiseks mehaanilisi käsiajameid, kus jõumoment [[rooliratas|roolirattalt]] edastati [[rumpel|rumplile]] tross- kett- või võllülekandega, praegu võib neid olla kasutusel vaid väikestel alustel (nt väikelaevadel  ja kaatritel) või abiroolimaseadmena. 19 sajandi lõpus hakati laevadele paigaldama käsiajami asemel aurukäitavat roolimasinat, mida  nüüdisajal praktiliselt enam ei kasutata. Nüüdislaevadel on kasutusel elektrilised või elektrohüdraulilised roolimasinad.
+Varasematel aegadel kasutati laevadel rooli pööramiseks mehaanilisi käsiajameid, kus jõumoment [[rooliratas|roolirattalt]] edastati [[rumpel|rumplile]] tross- kett- või võllülekandega, praegu võib neid olla kasutusel vaid väikestel alustel (nt väikelaevadel  ja kaatritel) või abirooliseadmena. 19 sajandi lõpus hakati laevadele paigaldama käsiajami asemel aurukäitavat roolimasinat, mida  nüüdisajal praktiliselt enam ei kasutata. Nüüdislaevadel on kasutusel elektrilised või elektrohüdraulilised roolimasinad.
 ''' Elektrilise roolimasina''' põhiosa on [[paller]]il vabalt pööratav hammassektor, mis on seotud rumpliga  elastse sidestusega (tavaliselt vedruamortisaatoriga) roolilt edastuvate lainelöökide summutamiseks. Juhtsignaali saamisel pannakse hammassektor liikuma silindrilise hammasrattaga, mille paneb pöörlema elektrimootor läbi diferentsiaaltigureduktori.