Rootorlaev - Redigeerimiste ajalugu

Tauri – 14. detsember 2017, kell 20:21

2017-12-14T20:21:02Z

Madli: /* Ajalugu */

2016-05-03T21:56:17Z

‎Ajalugu

Madli: /* Allikad */ toim

2015-11-09T22:18:54Z

‎Allikad: toim

Madli: toim

2015-11-01T22:17:42Z

toim

Madli: /* Allikad */

2015-10-31T23:15:37Z

‎Allikad

Jüri – 30. oktoober 2015, kell 15:48

2015-10-30T15:48:52Z

Jüri: Uus lehekülg: 'Magnuse efekt '''Rootorlaev''' ka F l e t t n e r i laev - liikumiseks tuuleenergiat kasutav rootorkäituriga laev. Saksa inseneri Anton Flettn...'

2015-10-30T14:23:16Z

Uus lehekülg: 'thumb|Magnuse efekt '''Rootorlaev''' ka F l e t t n e r i laev - liikumiseks tuuleenergiat kasutav rootorkäituriga laev. Saksa inseneri Anton Flettn...'

Uus lehekülg

[[Pilt:Magnusefekt.png|thumb|Magnuse efekt]]
'''Rootorlaev''' ka F l e t t n e r i [[laev]] - liikumiseks tuuleenergiat kasutav rootorkäituriga laev. Saksa inseneri Anton Flettneri (1885-1961) poolt väljaarendatud rootorkäitur on laeva tekile paigaldatud vertikaalne pöörlev silinder, mille töö põhineb Magnuse efektil (Saksa insener H.G.Magnus 1802-1870). Rootorkäituri pöörlemapanemiseks kasutatakse sisepõlemismootorit või elektrimootorit, kusjuures selleks kulutatav võimsus on tunduvalt (kuni 50 korda) väiksem rootorile mõjuva tuulejõu tulemusena saadavast võimsusest. Rootorlaeva eelisteks on, võrreldes purjelaeva purjevarustusega, väiksem kaal ja lihtsam käsitsemine ning kasutatava kütuse kokkuhoid. Puuduseks, nagu purjelaevalgi, on sõltuvus tuule tugevusest ja suunast laeva kursi suhtes (vastutuult saab rootorlaev liikuda [[halss]]idega) ning seoses rootori suhteliselt suure massi ja pöörlemiskiirusega laagrite kiire ja intensiivne kulumine, mida soodustab ka laeva õõtsumine.
Ajalugu.
Esimesed edukad katsetused rootorkäituri kasutamiseks tegi A.Flettner 1920. algaastail väikesel paadil, kus kellamehhanism pani pöörlema 15 cm. läbimõõduga pabersilindri. 1924.a. asendati [[kuunar]]il BUCKAU kolm masti kahe kuullaagritel pöörleva 1,5 m läbimõõduga ja umbes 13 m kõrgusega pöörleva silindriga. Rootori pöörlemiseks vajalik energia saadi 6,75 kW-stelt elektrimootoritelt, elektrienergiat tootis ca 150 kW-ine [[diiselgeneraator]]. Esimene rootorkäituriga [[kaubalaev]] oli 1925.a. valminud puuvilja vedamiseks määratud laev BARBARA, millel oli kolm elektrimootorajamiga (a 26 kW) rootorkäiturit (H=17 m, D=4 m). Esialgu edasised katsetused lõppesid, kuna rootorkäituri kasutamine ei õigustanud end ülalloetletud puuduste tõttu. 1980. aastail, seoses laevakütuste kallinemsega ja vajadusega säästa loodust, suurenes uuesti huvi tuuleenergia kasutamise ja seega ka rootorlaevade vastu. Lahendusi on leitud kombineeritud jõuseadmetega laevade ehitamisega s.t. sõukruvile töötavad [[peamasin]]ad on [[diiselmootor]]id, rootorkäiturid paneb pöörlema elektrimootor või [[auruturbiin]], milleks vajalik aur saadakse diiselmootorite heitgaasidel töötavatest [[utilisatsioonikatel]]dest. 1985.a. veesati kapten Jacques-Yves Cousteau (1910-1997) eestvedamisel ehitatud [[uurimislaev]] ALCYONE, millel on lisaks [[sõukruvi]]dele töötavatele diiselmootoritele kaks elektrimootoriga käitatavat rootorkäiturit (D=1,4 m, H=10 m). [[Pilt:E-Ship1-jpg.jpeg|thumb|Rootorlaev E-Ship 1]] 2010.a. ehitati Saksamaal (Lindenau GmbH shipyards in Kiel; Cassens Werft in Emden) kahe sõukruviga, kahe peamasinaga (diiselmootorid 2x3,5 MW) ja nelja raaljuhitava rootorkäituriga (H=24 m, D=4 m) varustatud [[RoLo]] tüüpi kaubalaev E-Ship 1. Rootorkäituri käitavad auruturbiinid, mis töötavad peamasinate heitgaasidel töötavatest utilisatsioonikateldes toodetud aurul. Arvestatav kütuse kokkuhoid laeva kiirusel 16 [[sõlm]]e on 30-40%. Kasvav vajadust vähendada fossiilkütuste tarbimist loodushoiu eesmärgil loodetavasti süvendab lähiajal tendentsi laevade ehitamiseks, mis kasutavad liikumiseks tuuleenergiat. Arvestatav on sellel eesmärgil ka [[lohepurje]] kasutamine.
Autor: Jüri Kask
{{Mereleksikon}}
{{„МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.}}
[[Kategooria:Laevade ehitus]]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 . a. veesati kapten Jacques-Yves Cousteau (1910-1997) eestvedamisel ehitatud [[uurimislaev]] ALCYONE, millel on lisaks [[sõukruvi]]dele töötavatele diiselmootoritele kaks elektrimootoriga käitatavat rootorkäiturit läbimõõduga 1,4 m ja kõrgusega 10 m.
-[[Pilt:E-Ship1-jpg.jpeg|thumb|Rootorlaev E-Ship 1]]
+[[Pilt:E-Ship_1_(20037221244).jpg|thumb|Rootorlaev E-Ship 1]]
 . aastal ehitati Saksamaal (Lindenau GmbH shipyards in Kiel; Cassens Werft in Emden) kahe sõukruviga, kahe peamasinaga (diiselmootorid 2x3,5 MW) ja nelja raaljuhitava rootorkäituriga (H=24 m, D=4 m) varustatud [[ro-lo-laev]] E-Ship 1.  Rootorkäituri käitavad [[auruturbiin]]id, mis töötavad peamasinate heitgaasidel töötavates utilisatsioonikateldes toodetud aurul. Arvestatav kütuse kokkuhoid laeva kiirusel 16 [[sõlm]]e on 30-40%.

@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 . aastal ehitati Saksamaal (Lindenau GmbH shipyards in Kiel; Cassens Werft in Emden) kahe sõukruviga, kahe peamasinaga (diiselmootorid 2x3,5 MW) ja nelja raaljuhitava rootorkäituriga (H=24 m, D=4 m) varustatud [[ro-lo-laev]] E-Ship 1.  Rootorkäituri käitavad [[auruturbiin]]id, mis töötavad peamasinate heitgaasidel töötavates utilisatsioonikateldes toodetud aurul. Arvestatav kütuse kokkuhoid laeva kiirusel 16 [[sõlm]]e on 30-40%.
-Kasvav vajadus vähendada fossiilkütuste tarbimist loodushoiu eesmärgil loodetavasti süvendab lähiajal tendentsi laevade ehitamiseks, mis kasutavad liikumiseks tuuleenergiat. Arvestatav on sel eesmärgil ka [[lohepurje]] kasutamine.
+Kasvav vajadus vähendada fossiilkütuste tarbimist loodushoiu eesmärgil loodetavasti süvendab lähiajal tendentsi laevade ehitamiseks, mis kasutavad liikumiseks tuuleenergiat. Arvestatav on sel eesmärgil ka [[lohepuri|lohepurje]] kasutamine.
 Autor: Jüri Kask

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 ==Allikad==
 *[[Mereleksikon]]
-*МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК Судостроение Л. 1986.
+*Морской энциклопедический справочник. Leningrad, 1986
 [[Kategooria:Laevade ehitus]]
 [[Kategooria:Laevatüübid]]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 ==Allikad==
 *[[Mereleksikon]]
-*[[МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК Судостроение Л. 1986.]]
+*МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК Судостроение Л. 1986.
 [[Kategooria:Laevade ehitus]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Magnusefekt.png|thumb|Magnuse efekt]]
-'''Rootorlaev''' ka F l e t t n e r i [[laev]] - liikumiseks tuuleenergiat kasutav rootorkäituriga laev. Saksa inseneri Anton Flettneri (1885-1961) poolt väljaarendatud rootorkäitur on laeva tekile paigaldatud vertikaalne pöörlev silinder, mille töö põhineb Magnuse efektil (Saksa insener H.G.Magnus 1802-1870). Rootorkäituri pöörlemapanemiseks kasutatakse sisepõlemismootorit või elektrimootorit, kusjuures selleks kulutatav võimsus on tunduvalt (kuni 50 korda) väiksem rootorile mõjuva tuulejõu tulemusena saadavast võimsusest. Rootorlaeva eelisteks on, võrreldes purjelaeva purjevarustusega, väiksem kaal ja lihtsam käsitsemine ning kasutatava kütuse kokkuhoid. Puuduseks, nagu purjelaevalgi, on sõltuvus tuule tugevusest ja suunast laeva kursi suhtes (vastutuult saab rootorlaev liikuda [[halss]]idega) ning seoses rootori suhteliselt suure massi ja pöörlemiskiirusega laagrite kiire ja intensiivne kulumine, mida soodustab ka laeva õõtsumine.
+'''Rootorlaev''', ka '''Flettneri''' [[laev]] on liikumiseks tuuleenergiat kasutav rootorkäituriga laev.
-Ajalugu.
-Esimesed edukad katsetused rootorkäituri kasutamiseks tegi A.Flettner 1920. algaastail väikesel paadil, kus kellamehhanism pani pöörlema 15 cm. läbimõõduga pabersilindri. 1924.a. asendati [[kuunar]]il BUCKAU kolm masti kahe kuullaagritel pöörleva 1,5 m läbimõõduga ja umbes 13 m kõrgusega pöörleva silindriga. Rootori pöörlemiseks vajalik energia saadi 6,75 kW-stelt  elektrimootoritelt, elektrienergiat tootis ca 150 kW-ine [[diiselgeneraator]].                                                                                                                 Esimene rootorkäituriga [[kaubalaev]] oli 1925.a. valminud puuvilja vedamiseks määratud laev BARBARA, millel oli kolm elektrimootorajamiga (a 26 kW) rootorkäiturit (H=17 m, D=4 m).                                                                                                                                      Esialgu edasised katsetused lõppesid, kuna rootorkäituri kasutamine ei õigustanud end ülalloetletud puuduste tõttu.                                                                                                                       1980. aastail, seoses laevakütuste kallinemsega ja vajadusega säästa loodust, suurenes uuesti huvi tuuleenergia kasutamise ja seega ka rootorlaevade vastu. Lahendusi on leitud kombineeritud jõuseadmetega laevade ehitamisega s.t. sõukruvile töötavad [[peamasin]]ad on  [[diiselmootor]]id, rootorkäiturid paneb pöörlema elektrimootor või [[auruturbiin]], milleks vajalik aur saadakse diiselmootorite heitgaasidel töötavatest [[utilisatsioonikatel]]dest.                                                                    1985.a. veesati kapten Jacques-Yves Cousteau (1910-1997) eestvedamisel ehitatud [[uurimislaev]] ALCYONE, millel on lisaks [[sõukruvi]]dele töötavatele diiselmootoritele  kaks elektrimootoriga käitatavat rootorkäiturit (D=1,4 m, H=10 m).                                                                         [[Pilt:E-Ship1-jpg.jpeg|thumb|Rootorlaev E-Ship 1]]                                                                 2010.a. ehitati Saksamaal (Lindenau GmbH shipyards in Kiel; Cassens Werft in Emden) kahe sõukruviga, kahe peamasinaga (diiselmootorid 2x3,5 MW) ja nelja raaljuhitava rootorkäituriga (H=24 m, D=4 m) varustatud [[RoLo]] tüüpi kaubalaev  E-Ship 1. Rootorkäituri käitavad auruturbiinid, mis töötavad peamasinate heitgaasidel töötavatest utilisatsioonikateldes toodetud aurul. Arvestatav kütuse kokkuhoid laeva kiirusel 16 [[sõlm]]e on 30-40%.                                                                                                                         Kasvav vajadust vähendada fossiilkütuste tarbimist loodushoiu eesmärgil loodetavasti süvendab lähiajal tendentsi laevade ehitamiseks, mis kasutavad liikumiseks tuuleenergiat. Arvestatav on sellel eesmärgil ka [[lohepurje]] kasutamine.
+Saksa inseneri Anton Flettneri (1885-1961) väljaarendatud rootorkäitur on laeva tekile paigaldatud vertikaalne pöörlev silinder, mille töö põhineb Magnuse efektil, mille töötas välja Saksa insener H. G. Magnus (1802-1870). Rootorkäituri pöörlemapanemiseks kasutatakse sisepõlemismootorit või elektrimootorit, kusjuures selleks kulutatav võimsus on tunduvalt (kuni 50 korda) väiksem rootorile mõjuva tuulejõu tulemusena saadavast võimsusest. Rootorlaeva eelisteks on, võrreldes [[purjelaev]]a purjevarustusega, väiksem kaal ja lihtsam käsitsemine ning kasutatava kütuse kokkuhoid. Puuduseks, nagu purjelaevalgi, on sõltuvus tuule tugevusest ja suunast laeva kursi suhtes (vastutuult saab rootorlaev liikuda [[halss]]idega) ning seoses rootori suhteliselt suure massi ja pöörlemiskiirusega laagrite kiire ja intensiivne kulumine, mida soodustab ka laeva õõtsumine.
 Autor: Jüri Kask
@@ 8. rida: / 23. rida: @@
 *[[Mereleksikon]]
 *МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК Судостроение Л. 1986.
 [[Kategooria:Laevade ehitus]]