Saaristuväil - Redigeerimiste ajalugu

Madli: link

2024-03-19T22:06:31Z

link

Madli: /* Teistes keeltes */ link

2021-06-26T21:54:07Z

‎Teistes keeltes: link

Madli – 26. juuni 2021, kell 21:24

2021-06-26T21:24:23Z

Tauri: koma punktiks

2021-06-26T09:22:11Z

koma punktiks

Madli – 23. juuni 2021, kell 22:39

2021-06-23T22:39:24Z

Madli – 23. juuni 2021, kell 22:37

2021-06-23T22:37:29Z

Madli – 23. juuni 2021, kell 22:36

2021-06-23T22:36:33Z

Madli – 23. juuni 2021, kell 22:07

2021-06-23T22:07:43Z

Madli – 23. juuni 2021, kell 21:46

2021-06-23T21:46:56Z

Madli: Uus lehekülg: ''''Saaristuväil''' on merekeele nõukoja 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse ÜRO mereõiguse koodeksi artiklis 53 käsitletud saart...'

2021-06-23T21:44:20Z

Uus lehekülg: ''''Saaristuväil''' on merekeele nõukoja 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse ÜRO mereõiguse koodeksi artiklis 53 käsitletud saart...'

Uus lehekülg

'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse koodeks]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref></ref>

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Mereõigus]]

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 ==Välislingid==
-*[https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/teokirjad_2005-2021_5.pdf Merekeele nõukoja teokiri nr 149, 15. detsember 2020]
+*[https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-05/Teokirjad%202005-2021.pdf Merekeele nõukoja teokiri nr 149, 15. detsember 2020]
 [[Kategooria:Mereõigus]]

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 *vene - ''морские коридоры'', ''воздушные коридоры'' (merekoridor, õhukoridor)
 *vene - ''aрхипелажный морской коридор'' (saarestiku merekoridor)
 [[Kategooria:Mereõigus]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon]</ref>
-Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipeloaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."
+Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipelaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."
 Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina tarvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina tarvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.
-Saaristuväila pidas siin kirjeldatud tähenduses sobivaks ka lennunduse terminoloogiakomisjon,
+Saaristuväila pidas siin kirjeldatud tähenduses sobivaks ka lennunduse terminoloogiakomisjon.
 ==Viited==

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon</ref>
+'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon]</ref>
 Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipeloaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."
-Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina trvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.
+Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina tarvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.
 Saaristuväila pidas siin kirjeldatud tähenduses sobivaks ka lennunduse terminoloogiakomisjon,

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. juuni 2021, kell 22:37
1. rida:		1. rida:
−	'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda\|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse ~~koodeks~~]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon</ref>	+	'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda\|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon</ref>

	Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipeloaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."		Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipeloaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipeloaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."
-Õigusteadlane Heiki Lindpere tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref></ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks".
+Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina trvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.
 ==Viited==
@@ 9. rida: / 11. rida: @@
 ==Teistes keeltes==
+*inglise - ''sea lane'', ''air route'' (mererada, õhutee)
 [[Kategooria:Mereõigus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. juuni 2021, kell 21:46
1. rida:		1. rida:
−	'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda\|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse koodeks]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref></ref>	+	'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda\|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse koodeks]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon</ref>
		+
		+

	==Viited==		==Viited==