Sadam - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 4 redaktsiooni

2015-02-18T15:37:14Z

4 redaktsiooni

Madli – 28. september 2011, kell 21:53

2011-09-28T21:53:32Z

Madli – 28. september 2011, kell 21:48

2011-09-28T21:48:54Z

Madli – 28. september 2011, kell 21:46

2011-09-28T21:46:42Z

Malle: New page: '''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, hõlmab nii laevade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala. Tavaliselt on sadam la...

2011-09-26T12:13:22Z

New page: '''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, hõlmab nii laevade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala. Tavaliselt on sadam la...

Uus lehekülg

'''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, hõlmab nii laevade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala. Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam). Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja reidist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade ankurdamiseks). Sadamabasseinis on laevade sildumiseks [[kai]]d, kaidel ja muulidel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas lüüsid. Sadama territooriumil on sadamatalitused sadamakapteni, lootsiteenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.

{{Mereleksikon}}

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja [[reid]]ist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade [[ankurdamine|ankurdamiseks]]). Sadamabasseinis on laevade [[sildumine|sildumiseks]] [[kai]]d, kaidel ja [[muul]]idel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas [[lüüs]]id.
-Sadama territooriumil on sadamatalitused [[sadamakapten]]i, [[lootsi]]teenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.
+Sadama territooriumil on sadamatalitused [[sadamakapten]]i, [[loots]]iteenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.
 {{Mereleksikon}}

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, mis hõlmab nii [[laev]]ade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala.
-Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam).
+Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu [[lastimine|lastida]] ja [[lossimine|lossida]] ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam).
 Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja [[reid]]ist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade [[ankurdamine|ankurdamiseks]]). Sadamabasseinis on laevade [[sildumine|sildumiseks]] [[kai]]d, kaidel ja [[muul]]idel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas [[lüüs]]id.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. september 2011, kell 21:46
1. rida:		1. rida:
−	'''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, hõlmab nii ~~laevade~~ peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala. Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam). Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja ~~reidist~~ (varjulisest sadamaeelsest alast laevade ankurdamiseks). Sadamabasseinis on laevade sildumiseks [[kai]]d, kaidel ja ~~muulidel~~ kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas ~~lüüsid~~. Sadama territooriumil on sadamatalitused ~~sadamakapteni~~, ~~lootsiteenistuse~~, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.	+	'''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, mis hõlmab nii [[laev]]ade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala.
		+
		+	Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam).
		+
		+	Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja [[reid]]ist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade [[ankurdamine\|ankurdamiseks]]). Sadamabasseinis on laevade [[sildumine\|sildumiseks]] [[kai]]d, kaidel ja [[muul]]idel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas [[lüüs]]id.
		+
		+	Sadama territooriumil on sadamatalitused [[sadamakapten]]i, [[lootsi]]teenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	Tänapäeval kasutatakse sageli nn landlord-sadama skeemi, kui sadamaettevõttele kuulub sadama infrastruktuur. Sadama territoorium ja sageli ka kaid renditakse [[sadamaoperaator]]eile, kes ehitavad oma tegevuseks vajaliku superstruktuuri ja hooldavad seda. Landlord-sadam on nt AS [[Tallinna Sadam]], teel selle poole on [[Stockholmi Sadamad]].
		+
		+	[[Kategooria:Sadam]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:37
(Erinevus puudub)