Soomuslaev - Redigeerimiste ajalugu

Madli – 22. november 2015, kell 23:30

2015-11-22T23:30:39Z

Tauri: 2 redaktsiooni

2015-02-18T15:44:16Z

2 redaktsiooni

Malle – 26. september 2011, kell 12:15

2011-09-26T12:15:53Z

Malle: New page: '''Soomuslaev''' on soomusega (laevasoomus) kaitstud sõjalaev merelahingute pidamiseks; neid ehitati 1859—1911 (esimene oli Briti WARRIOR, 1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurt...

2011-09-26T12:15:10Z

New page: '''Soomuslaev''' on soomusega (laevasoomus) kaitstud sõjalaev merelahingute pidamiseks; neid ehitati 1859—1911 (esimene oli Briti WARRIOR, 1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurt...

Uus lehekülg

'''Soomuslaev''' on soomusega ([[laevasoomus]]) kaitstud sõjalaev merelahingute pidamiseks; neid ehitati 1859—1911 (esimene oli Briti WARRIOR, 1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurtükid patareitekil, aastast 1866 hakati neid koondama tugevasti soomustatud keskossa, nn kasematti, 1880. aastaist sai valdavaks suurtükkide paigutamine soomustornidesse. Soomuslaevade suurtükkide kaliiber ja soomuse paksus saavutasid maksimumi 1881, mil Itaalia soomuslaevadel CAIO DUILIO ja DANDALO oli 4 450-mm suurtükki ning Briti soomuslaeva INFLEXIBLE küljesoomus oli 610 mm paks. Seoses vintrauaga suurtükkide ja suitsuta püssirohu kasutuselevõtmisega vähenes 19. saj lõpul soomuslaevade suurtükkide kaliiber, terassoomuste kasutuselevõtuga vähenes soomuse paksus. 20. saj alguses oli soomuslaevade põhirelvastuseks 4 305-mm (Saksamaal 280-mm) suurtükki, lisaks keskmise kaliibriga ja torpeedopaaditõrje suurtükid. Maailma suurim ja kiireim soomuslaev oli jaapanlaste AKI (ehitatud 1911), mille D oli 19 800 t, L 152 m; relvastuseks 4 305-mm, 12 254-mm ja 8 152-mm suurtükki; aurumasinate koguvõimsus 24 000 hj (17 640 kW) andis kiiruseks 20 sõlme. Suurim meeskond – 933 – oli Vene soomuslaevadel ANDREI PERVOZVANNÕI ja PAVEL I. 1862—1933 ehitati ka väikese süvisega rannakaitsesoomuslaevu, mille D küündis kuni 6900 tonnini ning põhirelvastuseks oli 2—4 210—280-mm suurtükki. Eesti vetes on hukkunud soomuslaev SLAVA ning rannakaitsesoomuslaevad RUSSALKA ja ILMARINEN (1941).

{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. november 2015, kell 23:30
1. rida:		1. rida:
−	'''Soomuslaev''' on ~~soomusega (~~[[laevasoomus]]) kaitstud sõjalaev merelahingute pidamiseks~~; neid~~ ehitati 1859—1911 (esimene oli Briti WARRIOR, 1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurtükid patareitekil, aastast 1866 hakati neid koondama tugevasti soomustatud keskossa, nn kasematti, 1880. aastaist sai valdavaks suurtükkide paigutamine soomustornidesse. Soomuslaevade suurtükkide kaliiber ja soomuse paksus saavutasid maksimumi 1881, mil Itaalia soomuslaevadel CAIO DUILIO ja DANDALO oli 4 450-mm suurtükki ning Briti soomuslaeva INFLEXIBLE küljesoomus oli 610 mm paks. Seoses vintrauaga suurtükkide ja suitsuta püssirohu ~~kasutuselevõtmisega~~ vähenes 19. ~~saj~~ lõpul soomuslaevade suurtükkide kaliiber, terassoomuste kasutuselevõtuga vähenes soomuse paksus. 20. ~~saj alguses~~ oli soomuslaevade põhirelvastuseks 4 305-mm (Saksamaal 280-mm) suurtükki, lisaks keskmise kaliibriga ja torpeedopaaditõrje suurtükid. Maailma suurim ja kiireim soomuslaev oli jaapanlaste AKI (ehitatud 1911), mille D oli 19 800 t~~, L 152 m;~~ relvastuseks 4 305-mm, 12 254-mm ja 8 152-mm suurtükki~~; aurumasinate~~ koguvõimsus 24 000 hj (17 640 kW) andis kiiruseks 20 ~~sõlme~~. Suurim meeskond – 933 – oli Vene soomuslaevadel ANDREI PERVOZVANNÕI ja PAVEL I. 1862—1933 ehitati ka väikese süvisega rannakaitsesoomuslaevu, mille D küündis kuni 6900 tonnini ning põhirelvastuseks oli 2—4 210—280-mm suurtükki. Eesti vetes on hukkunud soomuslaev [[SLAVA]] ning rannakaitsesoomuslaevad [[RUSSALKA]] ja ILMARINEN (1941).	+	'''Soomuslaev''' on [[laevasoomus\|soomusega]] kaitstud [[sõjalaev]] merelahingute pidamiseks.
		+
		+	Soomuslaevu ehitati aastail 1859—1911, esimene oli Briti WARRIOR (1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurtükid patareitekil, aastast 1866 hakati neid koondama tugevasti soomustatud keskossa, nn kasematti. 1880. aastaist sai valdavaks suurtükkide paigutamine soomustornidesse. Soomuslaevade suurtükkide kaliiber ja soomuse paksus saavutasid maksimumi 1881. aastal, mil Itaalia soomuslaevadel CAIO DUILIO ja DANDALO oli neli 450-mm suurtükki ning Briti soomuslaeva INFLEXIBLE küljesoomus oli 610 mm paks.
		+
		+	Seoses vintrauaga suurtükkide ja suitsuta püssirohu kasutuselevõtuga vähenes 19. sajandi lõpul soomuslaevade suurtükkide kaliiber, terassoomuste kasutuselevõtuga vähenes soomuse paksus. 20. sajandi algul oli soomuslaevade põhirelvastuseks neli 305-mm (Saksamaal 280-mm) suurtükki, lisaks keskmise kaliibriga ja torpeedopaaditõrje suurtükid.
		+
		+	Maailma suurim ja kiireim soomuslaev oli 1911. aastal jaapanlaste ehitatud 152 m pikkune AKI (ehitatud 1911), mille [[dedveit]] oli 19 800 t ja relvastuseks neli 305-mm suurtükki, 12 254-mm ja kaheksa 152-mm suurtükki. Laeva [[aurumasin]]ate koguvõimsus 24 000 hj (17 640 kW) andis kiiruseks 20 [[sõlm]]e. Suurim [[meeskond]] – 933 meremeest – oli Vene soomuslaevadel ANDREI PERVOZVANNÕI ja PAVEL I.
		+
		+	Aastail 1862—1933 ehitati ka väikese süvisega rannakaitsesoomuslaevu, mille dedveit küündis kuni 6900 tonnini ning põhirelvastuseks oli 2—4 210—280-mm suurtükki. Eesti vetes on hukkunud soomuslaev [[SLAVA]] ning rannakaitsesoomuslaevad [[RUSSALKA]] ja ILMARINEN (1941).

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Laevade ehitus]]
		+	[[Kategooria:Meresõjandus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. september 2011, kell 12:15
1. rida:		1. rida:
−	'''Soomuslaev''' on soomusega ([[laevasoomus]]) kaitstud sõjalaev merelahingute pidamiseks; neid ehitati 1859—1911 (esimene oli Briti WARRIOR, 1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurtükid patareitekil, aastast 1866 hakati neid koondama tugevasti soomustatud keskossa, nn kasematti, 1880. aastaist sai valdavaks suurtükkide paigutamine soomustornidesse. Soomuslaevade suurtükkide kaliiber ja soomuse paksus saavutasid maksimumi 1881, mil Itaalia soomuslaevadel CAIO DUILIO ja DANDALO oli 4 450-mm suurtükki ning Briti soomuslaeva INFLEXIBLE küljesoomus oli 610 mm paks. Seoses vintrauaga suurtükkide ja suitsuta püssirohu kasutuselevõtmisega vähenes 19. saj lõpul soomuslaevade suurtükkide kaliiber, terassoomuste kasutuselevõtuga vähenes soomuse paksus. 20. saj alguses oli soomuslaevade põhirelvastuseks 4 305-mm (Saksamaal 280-mm) suurtükki, lisaks keskmise kaliibriga ja torpeedopaaditõrje suurtükid. Maailma suurim ja kiireim soomuslaev oli jaapanlaste AKI (ehitatud 1911), mille D oli 19 800 t, L 152 m; relvastuseks 4 305-mm, 12 254-mm ja 8 152-mm suurtükki; aurumasinate koguvõimsus 24 000 hj (17 640 kW) andis kiiruseks 20 sõlme. Suurim meeskond – 933 – oli Vene soomuslaevadel ANDREI PERVOZVANNÕI ja PAVEL I. 1862—1933 ehitati ka väikese süvisega rannakaitsesoomuslaevu, mille D küündis kuni 6900 tonnini ning põhirelvastuseks oli 2—4 210—280-mm suurtükki. Eesti vetes on hukkunud soomuslaev SLAVA ning rannakaitsesoomuslaevad RUSSALKA ja ILMARINEN (1941).	+	'''Soomuslaev''' on soomusega ([[laevasoomus]]) kaitstud sõjalaev merelahingute pidamiseks; neid ehitati 1859—1911 (esimene oli Briti WARRIOR, 1859). Esimestel soomuslaevadel olid suurtükid patareitekil, aastast 1866 hakati neid koondama tugevasti soomustatud keskossa, nn kasematti, 1880. aastaist sai valdavaks suurtükkide paigutamine soomustornidesse. Soomuslaevade suurtükkide kaliiber ja soomuse paksus saavutasid maksimumi 1881, mil Itaalia soomuslaevadel CAIO DUILIO ja DANDALO oli 4 450-mm suurtükki ning Briti soomuslaeva INFLEXIBLE küljesoomus oli 610 mm paks. Seoses vintrauaga suurtükkide ja suitsuta püssirohu kasutuselevõtmisega vähenes 19. saj lõpul soomuslaevade suurtükkide kaliiber, terassoomuste kasutuselevõtuga vähenes soomuse paksus. 20. saj alguses oli soomuslaevade põhirelvastuseks 4 305-mm (Saksamaal 280-mm) suurtükki, lisaks keskmise kaliibriga ja torpeedopaaditõrje suurtükid. Maailma suurim ja kiireim soomuslaev oli jaapanlaste AKI (ehitatud 1911), mille D oli 19 800 t, L 152 m; relvastuseks 4 305-mm, 12 254-mm ja 8 152-mm suurtükki; aurumasinate koguvõimsus 24 000 hj (17 640 kW) andis kiiruseks 20 sõlme. Suurim meeskond – 933 – oli Vene soomuslaevadel ANDREI PERVOZVANNÕI ja PAVEL I. 1862—1933 ehitati ka väikese süvisega rannakaitsesoomuslaevu, mille D küündis kuni 6900 tonnini ning põhirelvastuseks oli 2—4 210—280-mm suurtükki. Eesti vetes on hukkunud soomuslaev [[SLAVA]] ning rannakaitsesoomuslaevad [[RUSSALKA]] ja ILMARINEN (1941).

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:44
(Erinevus puudub)